4-17-5315/3

4-17-5315 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2017,Tallinn Väärteoasja number 4-17-5315 (2316,17,006338) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Sergey Dmitriev, ik: 38802032253, elukoht: Xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Merit Saarm, politseijaoskond Põhja prefektuuri Kesklinna RESOLUTSIOON
2. Sergey Dmitriev süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. Mõistetud ja ära kandmisele kuuluv arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud aresti kandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti kandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.12.
4. Kui menetlusalune isik jätab kohtuotsusega määratud tähtajaks aresti ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ära kandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 21.11.
5. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.09.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1543431 nähtuvalt peeti 09.09.2017 kell 12:53 Tuulemaa tn 20, Tallinnas kinni Sergey Dmitriev, kes oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on rikkunud NPALS § 3 lg 1 keeldu ja toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi. Tarvitas fentanüüli. Tarvitamise põhjust öelda ei oska. Võis olla, et kolm päeva varem peeti samuti kinni. Taotleb asendamist üldkasuliku tööga, sest see on kasulikum kui arsti istuda, sest teeb tööd ja maksumaksja ei pea maksma. Alati on asendatud, teeb tööd ära. Lisaks sellele on ravil, ei saa kuuri mööda lasta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud ja taotles karistuseks aresti 15 päeva. Ei nõustu üldkasuliku tööga asendamisega, nii väikese vahega on rikkumised toime pandud, viimaste vahe oli vaid paar päeva. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kasutatud indikaatorvahendiga Drug Control Urine Cup Secure 1 saadi positiivne näit fentanüülile. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud narkootikumide, s.o fentanüüli tarvitamist. Eelmärgitud tõendikogum viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja fentanüülid (fentanüüli derivaadid) VI nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine, s.o fentanüüli kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, millede kohaselt on menetlusalust isikut samalaadsete väärtegude toimepanemise eest
6. aasta jooksul juba kahel korral karistatud, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et Sergey Dmitriev oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, s.h tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, seega pani toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude 2 olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Isiku ankeetandmete kohaselt ta ei tööta, vaid tegeleb oma sõnade kohaselt üldkasuliku töö tundide täitmisega ning ei nähtu, et isik omaks mõnd legaalset sissetulekut. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalusel isikul on üle 10 kehtiva väärteokaristuse ning määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Samuti on menetlusalust isikut korduvalt kohtu poolt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, mis viitab legaalsete rahaliste vahendite puudumisele. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest nii 10.07.2017 kui ka 07.09.2017, s.o vaid 2 päeva enne käesoleva väärteo toimepanemisest. Sellest järeldab kohus, et eelnevad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Seejuures on menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid asendatud üldkasuliku tööga, kuivõrd menetlusalusel isikule puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks ning rahatrahv kui karistusliik ei ole täidetav. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud ja isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Hinnates süü suurust NPALS § 151 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb arvestada seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises. Arvestades ka kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista mõnevõrra alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kuigi menetlusalune isik taotles mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et selline taotlus jääb tagajärjetuks. Menetlusalust isikut karistati samalaadse väärteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 10.07.2017 otsusega arestiga 10 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 10 tundi ja üldkasulik töö tehti ära 10.08.
7. Peale selle on menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid kohtuvälise menetleja taotluste alusel korduvalt asendatud täitmise võimatuse tõttu taas üldkasuliku tööga. Lisaks sellele asendati Harju Maakohtu 07.04.2017 otsusega mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 495 tundi, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist. Seega on menetlusalust isikut korduvalt mõjutatud üldkasuliku tööga, kuid selline mõjutusvahend on jäänud tagajärjetuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ka üldkasulik töö kui asenduskaristus oodatud mõju ei avalda ja menetlusalusele isikule mõistetav arest tuleb jätta üldkasuliku tööga asendamata ning kuulub ära kandmisele. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3