KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht
- august 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-7528 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)
- juunil 2017 RESOLUTSIOON
- Lahutada Xxxx ja Xxxx abielu, mis on registreeritud
- juulil 1991 Tallinnas.
- Toimetada otsus pooltele kätte.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused Xxxx esitas 12.05.2017 hagi Xxxx vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 17.07.
- Abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja puudub võimalus 2-17-7528 kooselu taastada. Kostja on korduvalt keeldunud abielu lahutamisest perekonnaseisuasutuses. Abikaasade vahel ei toimu normaalset pereelu, puudub igasugune ühisosa. Pooled elavad ka majanduslikus mõttes aastaid lahus ning kostja ei vastuta koduste tööde eest. Kohtuistungil jäi hageja oma taotluse juurde ja palus abielu lahutada. Kostja tarbib ülemäära palju alkoholi. Hageja leppida ei soovi. Hageja soovib jätta pärast abielulahutust perekonnanimeks Kirikal. Kostja vastuväited Kostja vaidles kohtuistungil abielu lahutamisele vastu. Kostja väitel on hagejaga võimatu vestelda. Suhe kui selline on olemas. Elatakse koos, aga hageja ei luba kostjal süüa seda toitu, mida hageja teeb. Perenõustaja saaks aidata. Kostja ei mäleta, et ta oleks nõustaja juurde minemisest keeldunud. Kostja soovis leppimisaega. Kostja kavatses leppimisajal minna perenõustaja juurde ning teeks rohkem kodutöid. Alkoholiprobleemi kostjal ei ole. Eelnev menetlus Kohus andis 26.06.2017 toimunud kohtuistungil pooltele leppimiseks aega kuni 18.08.2017 ning selgitas, et kui
- augustiks 2017 ei ole hageja hagi tagasi võtnud või kohut leppimisest teavitanud, teeb kohus lahendi hiljemalt
- augustil
- Pooled ei ole kohut leppimisest teavitanud. Hageja on kohtule 17.08.2017 teatanud, et soovib endiselt abielulahutust. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielu sõlmiti 17.07.1991 (tl 3). Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on nõus, et abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Kostja abielu lahutamisega nõus ei olnud ning leidis, et suhe on olemas, kuid kinnitas kohtuistungil, et poolte abielusuhted on sisuliselt juba mõnda aega tagasi lõppenud ning jagatakse vaid elukohta. Hageja ei näinud võimalust taastada abielulisi suhteid ning leppimisaja kestel ei ole pooled teavitanud kohut leppimisest. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Pooled ei soovinud ühisvara jagamist praeguses menetluses. Pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi. Hageja on soovinud jätta pärast abielulahutust perekonnanimeks Kirikal. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp, kohtunik 2