Kriminaalasi nr 1-16-2491 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2491 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 141

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti Pavel Frolovi karistusaja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päev 09.01.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.01.
2. a ja lõppeb 09.01.
3. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Pavel Frolovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab Pavel Frolovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör leiab, et Pavel Frolovi suhtes on täidetud formaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks. Prokurör leiab, et arvestades Pavel Frolovi varasemat elukäiku, oleks tema puhul vajalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Pavel Frolov pani viimase kuriteo toime alkoholijoobe seisundis. Pavel Frolov on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud. Pavel Frolovile tuleks kohaldada lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalprogrammis ja otsida endale karistuse kandmiselt vabanedes kahe nädala jooksul töökoht või võtta end arvele Töötukassas. Pavel Frolovil on olemas kindel elukoht. Pavel Frolov on varasemalt olnud allutatud kriminaalhooldusele ning täitis kõik talle pandud kohustusi korrektselt. Pavel Frolovi eesmärk karistuse kandmiselt vabanemise korral on asuda tööle ning taastada head suhted lastega. Prokuröri hinnangul tuleks Pavel Frolovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada üheks aastaks. Kaitsja ei vaidle vastu Tartu Vangla esitatud taotlusele kohaldada Pavel Frolovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Kaitsja osundab, et Pavel Frolov on pannud toime raske kuriteo, kuid ta tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Pavel Frolov on karistuse kandmise ajal käitunud korralikult ja täitnud talle koostatud individuaalse täitmiskava. Lisaks on Pavel Frolov osalenud vangla tööhõives ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohustused, mida kohus Pavel Frolovile tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel paneks, kattuks tegevustega, mida Pavel Frolov on ise planeerinud - asuda tööle, mitte tarvitada alkoholi, elada seadusekuulekat elu. Pavel Frolov kinnitas, et nimetatud kohustuste täitmine on tema puhul reaalne ning ei halvendaks tema elukvaliteeti vaid oleks isegi toeks. Süüdimõistetu Pavel Frolov on nõus tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Pavel Frolov leiab, et tema elu muutuks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise puhul paremaks. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Pavel Frolovi, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et Pavel Frolovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
5. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused Pavel Frolovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning 2 teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega.

§ 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos või
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistust.

Harju Maakohtu 26.04.2016. a otsusega tunnistati Pavel Frolov süüdi

§ 141lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

Eeltoodust tulenevalt kannab Pavel Frolov käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (

§ 871lg 2), s.o vägistamise toimepanemise eest.

Pavel Frolovile mõisteti vägistamise toimepanemise eest karistuseks 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul Pavel Frolovi suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 Pavel Frolovi on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Reaalset vangistust kannab Pavel Frolov kolmandat korda. Pavel Frolovi varasemad karistused on käesolevaks ajaks aegunud. Pavel Frolov on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid (sh röövimise). Käesoleval ajal kannab Pavel Frolov karistust raske isikuvastase süüteo, s.o vägistamise toimepanemise eest. Kohus peab Pavel Frolovi varasema elukäigu juures oluliseks arvestada, et Pavel Frolovi varasemad karistused on käesolevaks ajaks aegunud. Lisaks peab kohus oluliseks, et Pavel Frolov on süüdi mõistetud (Harju Maakohtu 26.04.

1. a otsuse kriminaalasjas nr 1-16-2491) ühes vägistamise episoodis, mis annab alust käesoleval ajal otsustada karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada, et toimepandud kuriteo eest on Pavel Frolovile mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Sellest saab järeldada, et Pavel Frolovi süü kuriteo toimepanemisel ei ole olnud suur. Lisaks on Pavel Frolov kahetsenud toimepandut, aru saanud ja teadvustanud tegu ning selle tagajärgi. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolud olulised, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. 3.2 Kohus peab positiivseks Pavel Frolovi käitumist karistuse kandmise ajal. Pavel Frolovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Pavel Frolov on läbinud sotsiaalprogrammi Uus suund, õppis riigikeelt A2 tasemel ja osales vangla tööhõives. 3.3 Kohus on seisukohal, et Pavel Frolovi vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed. Pavel Frolovil on vabanemise korral toetav lähivõrgustik (õde, õemees) ning kindel elukoht õe ja tema pere juures (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Pavel Frolovi õde ja õe mees on nõus Pavel Frolovi vabanemise korral igakülgselt toetama, sh abistama töökoha leidmisel. Pavel Frolov on motiveeritud tööle asuma ning peab võimalikuks leida Viljandis tööd tuttavatele kuuluvas ettevõttes. Tartu Vangla andmetel on Pavel Frolovil rahalisi nõudeid 1143 euro ulatuses ja vabanemisfondis 421 eurot. Kohus peab positiivseks sedagi, et Pavel Frolov soovib karistuse 3 kandmiselt vabanemise korral end esmalt sisse seada (leida töökoha) ning seejärel hakata taastama suhteid oma alaealiste lastega.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Pavel Frolovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole Pavel Frolovi näol tegemist sellise kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral uute raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Kohus, võttes arvesse Pavel Frolovi selgitusi, tema käitumist karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgseid elutingimusi, leiab, et käesoleval juhul puudub alus arvata, et Pavel Frolovi suhtes ei ole ärakantud karistus täitnud eesmärki. Kriminaalmenetluse kulud Pavel Frolovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamise kohtuistungist võttis kaitsjana osa vandeadvokaat Matti Reinsalu Advokaadibüroost Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 152,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on osaliselt põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 104,16 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 104,16 eurot. Kuna menetluskulud on tekkinud karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina tuleb tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16). /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4