← Eesti

1-17-2573/22

Obsah (5)§ 69§ 182§ 65§ 74§ 75

Kriminaalasi nr 1-17-2573 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2017 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 20.11.2017) Kriminaalasja number 1-17-2573 Kohtunik Liivi

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele Janari Vahalale Tartu Maakohtu 06.04.2017.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2573 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 (üheksa) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Janari Vahalale pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Janari Vahala on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.04.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2573

§ 182järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. 1

(4)

§ 65

lg 2 alusel mõisteti Janari Vahalale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta vangistust, suurendades mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 07.04.2016. a otsusega mõistetud 6 kuu pikkuse vangistuse võrra.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendati Janari Vahalale mõistetud 1 aasta pikkune vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati, et Janari Vahalal tuleb üldkasuliku töö tunnid ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati Janari Vahalat üldkasuliku töö tegemise ajal täitma talle pandud kohustusi ja järgima kontrollnõudeid ja vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Janari Vahalale käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 22.04.2017. 08.09.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, kuna Janari Vahala rikkus üldkasuliku töö ajakava. 15.09.2017 esitas kriminaalhooldaja täienduse varasema erakorralise ettekande juurde, kuna Janari Vahala rikkus ka talle kohtulahendiga määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Rikkumiste tõttu taotles kriminaalhooldusametnik Janari Vahalale lisakohustuse määramist- läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Tartu Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse ning kohustas 18.09.2017 määrusega Janari Vahalat

§ 75

lg 2 p 8 alusel läbima käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 10.10.2017 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande, kuna Janari Vahala ei täitnud jätkuvalt üldkasuliku töö ajakava, samuti ei täitnud ta

§ 75

lg 1 p 2 sätestatud registreerimiskohustust ega ka

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Janari Vahala kirjalik seletus rikkumiste kohta puudub, kuna Janari Vahala oli 09.10.2017 kriminaalhooldusametniku poolt teostatud kodukülastuse ajal alkoholijoobes. Suuliselt väljendas kriminaalhooldusalune, et ta on tarvitanud alkoholi juba paar kuud, põhjusena tõi välja pereprobleemid. Septembrikuus üldkasuliku töö mittesooritamist (18-st tunnist sooritanud 12) põhjendas Tallinnas sõbra juures viibimisega. Registreerimisnõude mittetäitmist 02.10.2017 ja 09.10.2017 ei põhjendanud. Erakorralise ettekande kohaselt oli 10.10.2017 seisuga Janari Vahala ära teinud 59 üldkasuliku töö tundi, sooritamata tundide arv oli 301. Janari Vahalale koostatud üldkasuliku töö ajakava kohaselt oleks ta 01.10.2017 seisuga pidanud ära tegema 79 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata Janari Vahalale Tartu Maakohtu 06.04.2017 kohtuotsusega mõistetud vabaduskaotuslik karistus täitmisele. Janari Vahala oma vastutustundetu suhtumisega üldkasuliku töö sooritamisse, kontrollnõuete ja temale määratud kohustuse täitmisesse on näidanud, et kriminaalhooldus ei ole osutunud Janari Vahalale sobivaks karistusmeetmeks. 17.10.2017 kohtuistungil tunnistas Janari Vahala, et on erakorralises ettekanded kirjeldatud rikkumised toime pannud ning selgitas, et üldkasuliku töö tegemist takistas halb ilm, registreerimiskohustust rikkus sõiduraha puudumise tõttu, alkoholi tarvitamise vajadust selgitada ei osanud ning määratud programmi ei ole jõudnud. Janari Vahala sõnul on ta teadlik rikkumiste tagajärgedest, kuid ta ei ole valmis vangi minema. Tal on pere (naine, tütar, kasutütar), kelle eest peab hoolitsema. Pere elab xxxxxe külas, mis on xxxxx maakonnas. Koos ei elata, kuna naine ei ole nõus tulema Tartusse ja tema ei ole nõus xxxxx minema. Süüdimõistetu selgitas, miks ta oma varasemast töökohast lahkus. Ta plaanib otsida uue töökoha, praegu saab pensionit 200 eurot, millest kätte saab 100 eurot, kuna täiturit võtavad osa ära. Janari Vahala on enda sõnul uurinud alkoholiga seoses ampulli paigaldamise võimalust, kuid raha saamine selleks on probleem. Kriminaalhooldaja avaldas, milliseid probleeme Janari Vahalaga on olnud seoses üldkasuliku töö tegemisega ja alkoholi tarbimisega. Kriminaalhooldaja sõnul on tal usk Janari Vahalasse kadunud. 2

(4)Kohus lükkas asja arutamise edasi kuuks ajaks, selleks, et Janari Vahala saaks näidata, kas ta hakkab tegema üldkasulikku tööd ja mida ta võtab ette oma alkoholiprobleemiga. Kohus selgitas, et Janari Vahala peab olema jätkuvalt kriminaalhooldajale kättesaadav, elama oma elukohas, Pärnusse võib minna kriminaalhooldaja loal. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 20.11.2017. 20.11.2017 kohtuistungil avaldas kriminaalhooldusametnik, et peale eelmist kohtuistungit koostatud ajakava kohaselt oleks Janari Vahalal pidanud tänaseks olema tehtud 38 tundi üldkasulikku tööd, tegelikult on tehtud 11 tundi. Tööd tegi Janari Vahala oktoobris, rikkudes seejuures kahel korral kokkulepitud ajakava. Novembris ei ole ta teinud ühtegi tundi, kuna sai 06.11.2017 tööle Tore kaubandus OÜ-sse ehitusele abitööliseks katseajaga. Tööandja sõnul teeb Janari Vahala tööd korralikult. Alkoholi tarvitamist ei ole vahepeal kontrollitud. Janari Vahalal on tegemata 290 üldkasuliku töö tundi, tehtud on 70 tundi. Vaatamata sellele, et Janari Vahala on töökoha saanud, ei näe kriminaalhooldusametnik võimalust, et Janari Vahala hakkaks üldkasulikku tööd tegema nädalavahetustel. Janari Vahala selgituste kohaselt ei teinud ta oktoobris tööd, sest kukkus jalgpalli mängides selja peale ja see andis järgmisel päeva tunda. Arstitõendit ei ole, arsti juures ei käinud. Novembris ei läinud kokkulepitud ajal üldkasulikku tööd tegema, kuna oli palgatööl. Siis kui ta soovis tööd teha, ei olnud tundide arvestamise paberit ja ta ei saanud tööd teha. Janari Vahala saab väidetavalt aru, et üldkasulikku tööd tuleb teha siis kui määratakse ja ette on nähtud. Janari Vahala avaldas, et plaanib tööl käia edasi ja ka ÜKT-d veel teha. Ta leidis, et pärast eelmist kohtuistungit on üldiselt hästi läinud, ta on tunde teinud, küll mitte ettenähtud korras ja ulatuses, ta on tööle saanud, alkoholi on tarvitanud vaid kaks õlut selle aja jooksul. Janari Vahala leidis, et kui ta käib palgatööl 40 tundi nädalas, ei pea ta igal nädalavahetusel ÜKT tunde tegema. Ta saab mõnel nädalavahetusel puhata ja mõnel teeb tunde. KOHTU SEISUKOHT

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Janari Vahala kannab käesolevat liitkaristust sisuliselt kahe kohtuotsuse alusel. Varasema, Tartu Maakohtu 07.04.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-2045, vabastati Janari Vahala karistuse kandmiselt tingimisi tema allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata sellele, et Janari Vahala pani katseajal toime uue (käesoleva) kuriteo, pidas kohus veelkord võimalikuks anda Janari Vahalale võimalus kanda karistust vabaduses ning asendas karistuseks mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Kogu Janari Vahala kriminaalhooldus on aga kulgenud probleemselt. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt rikkus Janari Vahala talle koostatud üldkasuliku töö ajakava ning kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Rikkumiste tulemusena esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ning taotles Janari Vahalale lisakohustuse määramist, millega kohus nõustus. Janari Vahalal tuli käitumiskontrolli perioodil läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. 3

(4)Pärast esimese erakorralise ettekande arutamist jätkas Janari Vahala varasemat käitumismustrit, lisandus registreerimiskohustuse mittetäitmine. Ka sotsiaalprogrammi läbimise kohustust Janari Vahala kriminaalhooldajaga kokkulepitud ajal täitma ei asunud. Janari Vahala ükskõikne käitumine tõi kaasa uue erakorralise ettekande esitamise, milles kriminaalhooldaja asus seisukohale, et Janari Vahala kriminaalhooldust ei ole võimalik enam jätkata. Vaatamata eeltoodule leidis kohus, et Janari Vahalale tuleb anda veel üks võimalus kuu aja jooksul näidata, kas ta hakkab tegema üldkasulikku tööd ning kas ta suudab midagi ette võtta oma alkoholiprobleemiga. Janari Vahala oma käitumist ei muutnud ja rikkus taas üldkasuliku töö ajakava põhjendades seda terviseprobleemiga ja palgatööle asumisega. Lisaks tunnistas Janari Vahala ka alkoholi tarvitamist. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kriminaalhooldajaga, et Janari Vahala kriminaalhooldust ei ole enam võimalik jätkata. Janari Vahala oli teadlik kriminaalhooldusega kaasnevatest kontrollnõuetest ja kohustustest, mida tal täita tuleb. Samuti oli ta teadlik kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest. Eeltoodut ning ka seda, et karistust tuleb täita kokkulepitud viisil ja ajal, on kriminaalhooldusalusele korduvalt meelde tuletatud. Ka reaalne oht karistuse täitmisele pööramise ees ei motiveerinud Janari Vahalat oma käitumist ja suhtumist muutma. Kohtu arvates ei avalda Janari Vahalale leebemad meetmed ja seega on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 290 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Janari Vahalal karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 290 päeva vangistust, mis on 9 kuud 20 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.