2-17-15179 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 3.november 2017.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15179 Tsiviilasi M L ja M L hagi E L vastu elatise väljamõistmiseks 4230 eurot Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1) alaealine M L
(2)alaealine M L ( ), hagejate seaduslik esindaja H L ( Kostja E L ( ) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista E Llt M L kasuks elatis alates hagiavalduse esitamisest (11.10.2017) kuni M L täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ehk 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 3.Välja mõista E Llt M L kasuks elatis alates hagiavalduse esitamisest (11.10.2017) kuni M L täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ehk 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
- Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval H L arvelduskontole , selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
- Tunnistada otsus TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 1 2-17-15179
- Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE
- Alaealised M L ja M L esitasid 11.10.2017 maakohtule hagi E L vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt M L ja M L (edaspidi "Hageja" või ühiselt "Hagejad") on H L (edaspidi "Hagejate seaduslik esindaja") ja E L (edaspidi "Kostja") ühised alaealised lapsed. Hagejad sündisid vanemate vahelisest kooselust. Hagiavaldusele on lisatud M L ja M L sünniaktid (lisa 1 ja lisa 2), milledest nähtub, et H L ja E L on mõlemad kantud vanematena hagejate sünniaktidele. Hagiavalduse esitamise ajendiks on asjaolu, et E L rikub M L ja M L ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse rikkumine seisneb asjaolus, et kostja maksab hagejatele elatist ebaregulaarselt. Hagejate seaduslik esindaja on üritanud kostjale selgitada, et M L ja M L näol on tegemist alaealiste lastega ning mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Hoolimata hagejate seadusliku esindaja katsetest lahendada asja kohtuväliselt, ei täida kostja hagejate ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud korras ehk E L ei maksa M L ja M L ülalpidamiseks elatist regulaarselt, iga kalendrikuu eest ette, vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei näe hageja seaduslik esindaja muud võimalust, kui pöörduda hagejate nimel ja huvides kohtusse, kostjalt elatise väljamõistmiseks ning elatise maksmise korra kindlaks määramiseks. Perekonnaseaduse (edaspidi "PKS") § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Seega on PKS § 96 esimese lause ja § 97 punkti 1 järgi vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (Riigikohtu
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 "Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 2 järgi on alates 01.01.2017 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seega on miinimumelatise suuruseks 470 : 2 = 235 eurot kuus. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi eelduslikult pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu
- aprilli
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Antud seisukoha kehtivust on kinnitanud Riigikohus ka oma viimastes lahendites (näiteks Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). 2 2-17-15179 Seega tuleb antud juhul eeldada, et nii M L kui ka M L ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja et mõlemad vanemad suudavad anda lastele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (Riigikohtu
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Kui vanem ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses, on tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega. Kui vanem rikub ülalpidamiskohustust või on alust eeldada, et ta teeb seda tulevikus, on lapsel õigus esitada vanema vastu hagi elatise saamiseks või tulevase elatisenõude täitmiseks (Riigikohtu
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 16). Samuti võib elatise väljamõistmise eesmärgiks olla laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 17). Eeltoodust tuleneb, et E L on kohustatud andma M Lle ja M Lle ülalpidamist vähemalt 235 euro ulatuses kuus. Kuna kostja maksab hagejatele elatist ebaregulaarselt, siis nõuavad M L ja M L E Llt elatise väljamõistmist kindla maksena kalendrikuu eest ette summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates hagiavalduse esitamisest. Hagejad soovivad asja menetlemist kirjalikus menetluses, ilma asja kohtuistungil arutamata. Hagejad kinnitavad, et ei ole kandnud menetluskulusid seoses käesoleva kohtumenetlusega. Tuginedes eeltoodule paluvad hagejad kohtul:
- Võtta hagiavaldus menetlusse.
- Rahuldada hagi ja välja mõista E Llt M L kasuks elatis alates hagiavalduse esitamisest (10.10.2017) kuni M L täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ehk 235.00 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
- Rahuldada hagi ja välja mõista E Llt M L kasuks elatis alates hagiavalduse esitamisest (10.10.2017) kuni M L täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ehk 235.00 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
- Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval H L arvelduskontole , selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
- Jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA SEISUKOHT
- Kostja võtab kohtule eelmenetluses 17.10.2017 saadetud kirjalikus vastuses hagi õigeks ja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid ning tal ei ole hagile vastuväiteid. Kostja kinnitab, et hageja esitatud väited on õiged ja ta ei soovi neid ümber lükata ning nõustub asja kirjaliku läbivaatamisega. Kostja nõustub hagiavalduses esitatud taotlustega ega soovi esitada vastuhagi. Kostja on nõus sellega, et menetluskulud jäävad tema kanda /t.l. 20/. KOHTU SEISUKOHT
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja võttis hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ja jätab käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest välja põhjendava osa. 3 2-17-15179
- Menetluskulude osas märgib kohus järgmist: Kuigi üldjuhul kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Lisaks võib ülalpidamisasjas jätta kohus menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata TsMS § 164 lg 3 järgi täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Ülalmärgitu kohaselt on menetluskulude jaotus kohtu kaalutlusotsustus. Kohus asub antud juhul seisukohale, et alaealiste hagejate menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejad ei ole kohtule esitanud menetluskulude rahalist nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4