) § 1361 alusel loa aresti seadmiseks PVMP-Elektika OÜ ettemaksukontole kuni 3 274 748,55 euro ulatuses. Arest oli seotud MTA poolt algatatud üksikjuhtumi kontrolliga, mis hõlmas PVMP-Elektika OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil 2012 jaanuar – 2013 juuli.
lg-s 1 sätestatud kohustust tasuda tähtaegselt maksusumma ning on jätnud täitmata
lg-s 1 sätestatud kohustuse arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestamisel lähtutakse
Seisuga 19.02.2016 on arvestatud hilinemisega täielikult tasutud maksusumma(de)lt intressi 21 536,23 eurot. Vastavalt
lg-le 1 ja § 117 lg-le 1 arvestatakse tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0,06 % päevas alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Intressi arvestamise metoodika on järgmine: tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga. Tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine on välja toodud intressinõude lisas. 6. PVMP-Elektika OÜ esitas 21.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 19.02.2016 intressinõude tühistamiseks. 1) Intressinõue ei ole motiveeritud ega kontrollitav. Intressinõudest ega selle lisast pole arusaadav, kuidas on vaidlusalune summa kujunenud, samuti ei selgu, millal ja millistes suurustes on toimunud maksude tasumised (iga maksu lõikes ja üldiselt). Pole kontrollitav, kas on järgitud
Kaebaja on jooksvalt tasunud deklareeritud maksukohustusi kooskõlas
§-ga 105, mistõttu maksuvõlga ei ole saanud tekkida. Kuidas on tekkinud ja arvestatud põhivõlgnevus, jääb kaebajale selgusetuks. Kaebaja ettemaksukontol oli 28.01.2016 seisuga 363 429,07 eurot. 2) Kuna 22.12.2015 maksuotsusega määratud maksusumma puudutab perioodil 2012 jaanuar – 2013 juuli PVMP-Ex OÜ poolt tehtud tehinguid, siis 28.01.2016 muudatused kaebaja maksuarvestussüsteemis puudutavad kahte maksumaksjat – PVMP-Ex OÜ-d ja kaebajat. Mida ja kuidas on maksuhaldur kahe erineva maksumaksja arvestussüsteemis muutnud, ei ole kaebajale teada, kontrollitav ega ka arusaadav. 3) Intressinõue on sisuliselt motiveerimata ning ei vasta
Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud
lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga) koos õigusliku alusega. Intressinõude lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed (tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär) ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Näidatud on ka maksuvõla tekkimise alus ja vastava maksu liik. Kohtupraktikas (nt haldusasjad nr 2-3-25/2002, 3-06-2023, 3-07-1925) on loetud intressinõude põhjendamiskohustus täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud arvestuskaardilt. Praegusel juhul on see nõue täidetud. Intressinõude tühistamiseks pelgalt selle vähese motiveerituse tõttu pole alust, kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-09-709). 4) Kaebaja on valesti aru saanud, et MTA 19.02.2016 intressinõude esitamine seondub ühinenud äriühingute (kaebaja ja PVMP-Ex OÜ) maksuarvestusse kantud eelarestitud vahendite tasaarvestuse tegemisega. 28.01.2016 tasaarvestuse kohaselt tasuti eelarestitud vahendite arvelt üksnes 2012. aasta tasumata nõuded, mitte aastatel 2014 ja 2015 deklareeritud maksunõuded. Eelarestitud vahendid 363 429,07 euro suuruses summas olid ettemaksukontol broneeritud aastatel 2012 ja 2013 tekkinud võlgnevuste tasumiseks, st kaebaja ei saa neid käsitada jooksvate maksukohustuste tasumisena. MTA 21.06.2016 vastuskirjast ei saa välja lugeda ebaselgust vaidlusaluse intressinõude osas, vaid PVMP-Ex OÜ ja PVMP-Elektika OÜ 3
lg-s 3 sätestatud andmed, mida tuleb lugeda seadusandja hinnangul piisavaks, et arvestust mõista. Vaidlustatud korraldus on seega nõuetekohaselt motiveeritud. Intressinõudes sisalduvad selle andmise faktiline ja õiguslik alus ning korraldus vastab ka muudele
§-s 46 sätestatud nõuetele. Intressi on arvestatud maksustamisperioodidega oktoober kuni detsember 2014 ja veebruar 2015 seonduvalt maksuvõlalt. Intressinõude analüüsimisel peab arvestama, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvat intressi arvestatakse maksukohustuste koondsaldolt, võttes arvesse võlgnevusi ja enammakseid kõikide maksuliikide osas (kui ühe maksuliigi osas esineb enammakse ja teise osas võlgnevus, siis intressi enammakse ulatuses võlgnevuselt ei arvestata –
Alati, kui toimub muutus mõne maksuliigi saldos, muutub seega ka lähtesumma, millelt intressi arvestatakse. 2) Kaebaja ei ole esitanud alternatiivset intressiarvestust ega toonud esile, millises osas maksuhalduri intressiarvestus maksukohustuslase arvestusega ei kattu. Ka sel põhjusel puudub alus lähtuda eeldusest, et maksuhalduri arvestus on ebaõige. 3) MTA 22.12.2015 maksuotsusega ega 17.02.2016 korraldusega nõutav maksuvõlg ei ole vaidlustatud intressinõude aluseks. Kaebaja viide asjaolule, et MTA kandis 29.01.2016 kaebaja ettemaksukontol arestitud enammakse summas 363 429,07 eurot 22.12.2015 maksuotsusega määratud maksukohustuse katteks, ei ole intressinõude õiguspärasuse seisukohast asjassepuutuv. Maksukohustus tekib otse seaduse alusel ja sõltumata sellest, kas maksukohustus on maksukohustuslase poolt deklareeritud (või maksuhalduri poolt haldusaktiga tuvastatud). See tähendab, et jättes seaduse alusel tekkiva maksukohustuse seaduses ettenähtud tähtajaks tasumata, tekib maksuvõlg sõltumata sellest, kas maksukohustuslane seda enda maksuarvestuses kajastab või mitte (
), ning maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress (
lg 1).
lg-st 6 tuleneb, et kui maksuotsusega tuvastatakse järelkontrolli raames täitmata maksukohustus (maksukohustuslase poolt tähtaegselt deklareerimata ja tasumata jäänud maksukohustus), siis loetakse maksukohustuslase poolt toimunud tasumised maksukohustuste katteks nende tekkimise järjekorras, sõltumata sellest, millist maksukohustust maksukohustuslane ise soovis tasuda. Vaatamata sellele, et kaebaja on 22.12.2015 maksuotsuse vaidlustanud, on tegemist kehtiva haldusaktiga, ning kaebaja ettemaksukontol arestitud enammakse kandmine maksuotsuse katteks oli kooskõlas
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. PVMP-Elektika OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus; jätta asja lahendamisel kohaldamata
lg 1 osas, milles seal sätestatud intressimäär ületab 0,03% päevas ning tunnistada
lg 1 selles osas põhiseadusega vastuolus olevaks; teha asjas uus otsus, millega tühistada vaidlustatud intressinõue, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. 1) Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et kaebaja kõik maksukohustused on täidetud ettemaksukontole seaduses sätestatud tähtajaks ja viisil. Kaebaja ei olnud perioodil 2014–2015 4
lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda ning maksuhalduri poolt juunis 2016 tehtud ümbertõstmiste tulemusena on muutunud ka intressinõude lisas olevate nõuete loetelu. Olukorras, kus MTA on vaidluse kestel muutnud intressinõudega hõlmatud maksunõuete liike, asendades neid teistega, ei saa enam õige olla olemasoleval kujul esitatud intressinõude lisa ja selles märgitud võlasaldod. 4) Intressinõude aluseks olev
Maksuintress määraga 21,9% aastas, millele lisandub tasumisel veel ka tulumaks, riivab ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust. 10. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Maksuvõla tekkimise põhjus ei ole selle sissenõudmise võimaluste seisukohast määrav, kuna maksuvõlg tekib seaduse alusel sõltumata sellest, kas maksukohustuslane on maksuvõla deklareerinud. Maksuvõla tekkimisest alates kuulub arvestamisele ja tasumisele ka intress. Vaidlustatud intressinõude õiguspärasuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, et kaebaja ettemaksukontol kajastunud enammakse kanti maksuotsuse katteks, ehkki kaebaja soovis selle arvelt katta deklareeritud maksukohustusi, sest tasumise järjekord ei sõltu maksukohustuslase tahtest (
12.03.2014 kohtumääruse nr 3-14-50293 alusel arestiti tagastusnõuete täitmiseks üle kantud summad, kuid neid ei saanud seaduse järgi lugeda kaebaja 2014–2015 tekkinud jooksvate maksukohustuste katteks. Seega on asjakohatud kaebaja väited ettemaksukonto arestimise regulatsiooni ebaselgusest ja vastuolust põhiseadusega. Asjassepuutumatu on ka kaebaja väide e-maksuameti väljatrüki ja intressiarvestuse võrreldamatuse kohta, kuna väljatrükis ei kajastu intressiarvestus. Vaidlustatud intressiarvestust ei ole maksuhaldur korrigeerinud. 2) Riigikohus leidis asjas nr 3-4-1-15-16, et
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme, mis oleks 5
lg 6 ning maksukohustuslane ega maksuhaldur ei saa sellest kõrvale kalduda (v.a § 105 lg 6 p-des 14–16 nimetatud kohustuste täitmise osas, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva nende välistamist tasaarvestusest). Ka rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 6 lg 1 teisest lausest tuleneb üheselt, et rahaliste kohustuste tasumine ettemaksukontol asuvate vahendite arvelt toimub
Intressivõla olemasolu ja sellest tulenevalt maksuhalduri arvestusest võla kustutamise ja tagastusnõude rahuldamise küsimused ei ole lahendatavad maksuhalduri kaalutlusotsuse alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2009 otsus nr 3-03-5, p 8). Seega ei saanud kaebaja ettemaksukontol olevad vahendid (tagastusnõuete täitmiseks üle kantud summad, mis arestiti 12.03.2014 kohtumääruse alusel) minna
lg 3; Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 20), siis ei saa väidetavad puudused motiveerimisel üldjuhul mõjutada intressinõude sisulist õiguspärasust (HMS § 58). Intressinõude lisast nähtub selgelt ja arusaadavalt, mis alusel ja mis perioodidel tekkinud maksuvõlgnevustelt on intress arvestatud. Intressinõue on esitatud
Maksude ja intressi arvestamise kohustus lasub reeglina maksukohustuslasel (
Kaebaja pole väitnud, et intressiarvestuses esineks vigu, mis võinuks mõjutada intressikohustuse suurust, ning neid ei nähtu ka ringkonnakohtule. MTA 21.06.2016 vastuskirjas (tl 81-82) mainitud eksimus ja ümberkandmised puudutavad 03.05.2016 intressinõuet, mitte vaidlustatud haldusakti. Kõnealusest vastuskirjast ei saa kuidagi järeldada, et ka vaidlustatud nõudes oleks intress valesti arvutatud. Kui kaebajale jäi ebaselgeks, kuidas on intressinõue kujunenud, oli tal võimalik selle kohta MTA-lt selgitust paluda (
14. Praeguse vaidluse seisukohast ei ole asjakohased kaebaja väited ettemaksukonto arestimist puudutavate normide väidetavast puudulikkusest ja vastuolust põhiseadusega. Ettemaksukonto arestimisega seotud väidetav ebaselgus ei mõjuta otseselt vaidlustatud intressinõude kujunemise arusaadavust. Vastustaja on selgitanud, et 28.01.2016 tasaarvestuse kohaselt tasuti 12.03.2014 eelarestitud vahendite arvelt aastatel 2012 ja 2013 tekkinud võlgnevusi, mitte 2014 ja 2015 deklareeritud maksunõudeid. 6
lg-s 1 sätestatud maksuintressi määr on põhiseadusega kooskõlas, jääb rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotlus nimetatud sätte kohaldamata jätmiseks ja põhiseadusevastaseks tunnistamiseks osas, milles intressimäär ületab 0,03% päevas. 16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning MTA pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.