) § 46 lõike 2 teine lause kui põhiseaduse (PS) §s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust ebaproportsionaalselt riivav säte. Ringkonnakohus edastas asja Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.
S § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist esitama kohustamiskaebuse halduskohtule. Seega tuleks
lõike 2 teise lause kohaldamisel asuda seisukohale, et kaebetähtaeg on asjas möödunud. Kuna asjas puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, viiks selline lahendus haldusasja menetluse lõpetamiseni, mis tähendaks aga kaebaja PS §s 15 sätestatud kaebeõiguse ebaproportsionaalset piiramist. 12.
lõike 2 teises lauses sätestatud piirangu eesmärgiks võib pidada seadusandja soovi välistada kaebuse esitamine ebamõistlikult hilja. Seda võib pidada kaebeõiguse piiramise legitiimseks eesmärgiks, mis on taandatav PS §st 10 tulenevale õiguskindluse põhimõttele. Kuid käesoleval juhtumil, mil haldusorgani viivitus või tegevusetus ja seega ka kaebaja õiguste rikkumine on jätkuv ja kestnud
13.
lõike 2 teine lause on oma eesmärkide saavutamiseks ka sobimatu ja ebavajalik ning järelikult ka ebaproportsionaalne vahend, mis viib isiku õiguste kaitsmisel ebamõistliku tulemuseni. Eeskätt on see nii olukorras, kus üks aasta on küll haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtajast möödunud, kuid menetluse venimist ei saa pidada mingil põhjusel õigusvastaseks.
lõike 2 teine lause sunnib aga isikut sellises olukorras aastase tähtaja möödumisel kohtusse pöörduma, ehkki tegelikult isikul selleks vajadust ei ole. Sellelaadne olukord esines ka käesolevas asjas, kus kaebaja ei pidanud vajalikuks enne tsiviilvaidluse lõppu haldusmenetlusega edasi minna ega pidanud vajalikuks pöörduda ka halduskohtusse, sest tsiviilvaidluse lõpuni oli tema jaoks soovitud aadressil apteegiteenuse osutamine välistatud. Kaebaja on selgitanud, et ta ootas kohtumenetluste lõppemist, mis seostusid vaidlusalusel aadressil apteegi avamise võimalusega. Raske on sellises olukorras kaebajale ette heita, et ta ei esitanud kaebust halduskohtule
Vastustaja väide, et käimas olnud kohtuvaidlused ei puudutanud tegevusloa menetlust, on vastuolus vastustaja enda menetluses varem kaebajale esitatud seisukohaga, et apteegiteenuse osutamine kaebaja soovitud asukohas ei ole võimalik pooleli oleva kohtuvaidluse tõttu.
lõike 2 teise lause järgi kaebetähtaja kulgemise üle arvestuse pidamine võib kaebaja jaoks olla väga keeruline, sest see võib sõltuda sellest, millal haldusorgan isiku taotluse menetlusse võtab. Kui algul esitati puudustega taotlus või kui taotlus esitati tavaposti teel, ei pruugi isik teada saada, millal tema taotlust sisuliselt lahendama hakati. 17.
lõike 2 teine lause paneb viivituse või tegevusetuse vaidlustaja keerulisse olukorda võrreldes haldusakti vaidlustada sooviva isikuga, sest tänapäevased haldusmenetluse arusaamad nõuavad haldusaktis vaidlustamisviite äratoomist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57). 18. Sisuliselt paneb
lõike 2 teine lause kaebajale kohustuse valvata selle üle, et haldusorgan järgiks seadusega kehtestatud menetlustähtaegu. See ei ole aga kaebaja suhtes õiglane. Haldusorgan vabaneb vastutusest, kui tal õnnestub hoida isikut piisavalt kaua kohtusse pöördumast. Samas on haldusorganil kohustus haldusmenetlus lõpule viia. Tegevusetuse või viivituse korral ei tohiks haldusorgan sellest kohustusest mingi tähtaja möödumisel lihtsalt vabaneda. Selline tulemus viib haldusorgani õigusvastase käitumise põlistamiseni, sest isikul puudub pärast
lõike 2 teises lauses märgitud tähtaja möödumist õiguskaitsevahend enda õiguste kaitseks. See loob omakorda õigusvastaselt käituda soovivale haldusorganile soodsad võimalused oma õigusvastase viivituse või tegevusetuse varjamiseks. 3
lõike 2 teise lause sobimatus ilmneb ka siis, kui võrrelda seda HMS-is sätestatud vaide esitamise tähtajaga. Kuigi vaidemenetluses ei ole selgelt sätestatud tähtaega haldusorgani viivituse vaidlustamiseks, on erinevalt halduskohtumenetlusest võimalik tõlgendus, mille järgi saab viivitust või tegevusetust vaidemenetluses vaidlustada kogu selle kestvuse jooksul.
-i jõustumist, on
lõike 2 asemel käesoleva haldusasja lahendamisel asjakohane norm eelkõige
aasta 1. jaanuari jõustunud
-i jõustumist taotletud haldusakti andmisel või toimingu tegemisel, võib kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul seadustiku jõustumisest arvates. 22. Kui Riigikohus siiski leiab, et Tartu Ringkonnakohtu taotlus on lubatav, peab Riigikogu põhiseaduskomisjon
23.
lõike 2 teine lause on kehtestatud eesmärgiga vältida kohtute ülekoormamist kaebustega, mis on esitatud ebamõistlikult hilja. Samuti aitab piirang säilitada õigusrahu ja kaitsta kolmandate isikute usaldust senise olukorra püsimise vastu ning tagada halduse efektiivset toimimist. Vahend on oma eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, sest kaebetähtaeg soodustab oma eesmärkide saavutamist ning on keeruline näha muid meetmeid, mis võimaldaksid saavutada menetlusökonoomilisi eesmärke sama tõhusalt, kuid samas kaebaja õigusi vähem koormaval viisil. 24.
lõike 2 teises lauses sätestatud tähtaeg on oluliselt pikem, kui
-is haldusakti tühistamise nõude esitamiseks või haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise vaidlustamiseks ette nähtud tähtajad või HMS §des 75 ja 84 vaide esitamiseks ja läbivaatamiseks ette nähtud tähtajad. 25. RavS § 46 lõige 1 sätestab apteegi tegevusloa taotluse lahendamiseks konkreetse tähtaja, mis ei ole ülemäära pikk. Arvestades haldusmenetluses ette nähtud tähtaega, ei ole mõistlik eeldada, et ka haldusorgani tegevusetust või viivitust saaks vaidlustada kohtus tähtajatult. Tähtajatu vaidlustamise võimalus võiks tekitada olukorra, kus kohtul ei pruugi enam olla võimalik tuvastada, kas haldusmenetlus oli õiguspärane. 26.
lõike 2 teisest lausest tuleneva kohtusse pöördumise õiguse riive intensiivsust vähendab asjaolu, et
lõige 1 võimaldab kohtul menetluse peatada kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Seadusega on jäetud kohtu, mitte kaebaja hinnata, kas menetluses esineb või ei esine asjaolu, mis takistab vaidluse kiiret lahendamist. 4
lõike 2 teisest lausest tuleneva tähtaja kehtestamiseks kaalukad põhjused, mis ei riiva samas PS § 15 lõike 1 esimesest lausest tulenevat igaühe kohtukaebeõigust ülemäära. Riive on seega ka oma eesmärkide saavutamiseks mõõdukas vahend. 28. Põhiseaduskomisjon edastas Riigikohtule ka Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse
Õiguskomisjon on seisukohal, et
lõike 2 teine lause teenib menetlusökonoomia eesmärki ning selles sätestatud tähtajaline piirang on selle eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne ja kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsler 29. Õiguskantsler leiab, et
30. Konkreetne normikontroll on lubatav osas, mis puudutab
Asjassepuutuv on ka
lõige 2, mis näeb ette, et juhul, kui haldusorgan viivitab või on tegevusetu enne halduskohtumenetluse seadustiku jõustumist taotletud haldusakti andmisel või toimingu tegemisel, võib kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul sama seadustiku jõustumisest alates. 31.
lõike 2 teise lause ja
lõike 2 kehtestamise ja kaebaja PS § 15 lõikes 1 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse riivamise eesmärgiks on haldus- ja kohtumenetluse ökonoomia tagamine ning PS §st 10 tuleneva õiguskindluse ja stabiilsuse tagamine. Kaebeõigusele tähtaja kehtestamine on nende eesmärkide saavutamiseks sobiv, vajalik ja ka mõõdupärane meede. 32.
lõike 2 teises lauses ette nähtud tähtaeg ületab oluliselt
lõikes 7 sätestatud tähtaega, mida rakendatakse, kui isik vaidlustab oma õigusi piiravat haldusakti, mida pole talle kätte toimetatud, kuid mille olemasolust ta on teadlik.
lõike 2 teisest lausest ja
lõikest 2 tulenev tähtaeg oli piisava pikkusega, et võimaldada kaebajale mõistlik aeg oma õiguste kaitsmiseks isegi juhul, kui tegemist oli õigusteadmisteta ja asjatundmatu isikuga, kes oli esialgu ekslikul arusaamisel seaduse tingimustest ja menetlusnõuetest.
-is sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg ei ole ainus mehhanism, millega saab tagada, et haldusmenetluses otsuste tegemisega põhjendamatult ei viivitata, ametnike tegevuse õiguspärasus tagatakse ka muude menetlusnõuete ja järelevalvemehhanismidega. 35. Ka juhul, kui kaebaja lasi
-is haldusorgani viivituse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaja mõjuval põhjusel mööda, on tal võimalik taotleda menetlustähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamist põhjendavate asjaoludena tulevad kohtupraktikast nähtuvalt kõne alla nt menetlusosalise subjektiivne võime asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida, samuti isiku eksimus protsessitoimingutes ning asjaolu, et kaebaja õigused jäid kaitseta tema esindaja tegevusetuse tõttu. 5
lõike 2 teine lause ei ole asjassepuutuv säte põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lõike 1 tähenduses juhul, kui kaebetähtaeg ei ole ületatud või kui esinevad tähtaja ennistamise alused.
lõike 2 teises lauses sätestatud kaebetähtaeg on põhiseadusega kooskõlas ning tagab nii isiku õiguste kaitse kui ka piisavad võimalused haldusmenetluse õiguspäraseks korraldamiseks. Osas, milles
lõike 2 teine lause ei ole asjassepuutuv säte, tuleb jätta kohtumäärus läbi vaatamata, ning muus osa jätta rahuldamata. 37.
Selle sättega ette nähtud kaebetähtaeg on seotud eriseadusega määratud haldusakti andmise või toimingu sooritamise tähtajaga ning menetluse peatamise regulatsiooniga. RavS § 46 lõike 1 kohaselt tuli haldusakt anda või sellest keelduda 60 päeva jooksul taotluse esitamisest. HMS § 33 lõike 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 358 lõike 1 kohaselt katkeb menetluse peatamise korral kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine uuesti algusest.
lõike 2 teises lauses sätestatud tähtaeg ei saa seetõttu mööduda ajal, millal haldusmenetlus on peatunud, vaid hakkab uuesti kulgema ajast, millal haldusorgan pidi pärast menetluse uuendamist haldusakti andma või toimingu sooritama. 38.
lõike 2 teises lauses sätestatud tähtaeg on oluliselt pikem halduskohtumenetluses tühistamiskaebuse või keeldumise peale esitatava kohustamiskaebuse esitamise tähtajast ning tagab isikule piisavad võimalused enda subjektiivse õiguse teostamiseks haldusmenetluse kaudu. Kohustamiskaebuse esitamata jätmine ei välista täielikult kolme aasta jooksul tuvastamis- või kahju hüvitamise kaebuse esitamist ning seetõttu ei mineta menetlusosaline täielikult õiguskaitse võimalusi ka siis, kui ta otsustab kohustamiskaebuse esitamata jätta.
alusel võib kohus menetlustähtaja ennistada, kui haldusorgani vastuoluline ja eksitav käitumine oli heauskselt käituva menetlusosalise jaoks kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks (nt menetlusosaline eeldas õiguspäraselt, et haldusorgan on menetluse peatanud). Kogumis annavad
lõike 2 teises lauses sätestatud pikendatud tähtaeg, tuvastamis- ja kahju hüvitamise kaebuse esitamise võimalus ning kaebetähtaja ennistamise regulatsioon piisava õigusliku tagatise subjektiivsete õiguste kohtulikuks kaitseks. Seega ei ole ka
lõike 2 teises lauses sätestatud kaebetähtaeg vastuolus PS §st 15 tuleneva subjektiivsete õiguste tõhusa kohtuliku kaitse õigusega. Ravimiamet 39. Ravimiamet on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, mil
Nimetatud õigusnorm on põhiseadusega kooskõlas. Kaebajat on korduvalt teavitatud, et kuivõrd tema taotluses esinevad puudused, ei ole võimalik tegevusluba välja anda. Kuna taotleja jättis puudused kõrvaldamata, siis jättis Ravimiamet apteegi tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja menetlus asjas lõppes
lõike 2 teisel lausel puudub legitiimne eesmärk ning see piirab ebaproportsionaalselt PS §s 15 sätestatud igaühe õigust kohtusse pöörduda. 41. Nimetatud norm sätestab viivituse või tegevusetuse vaidlustamiseks tähtaja, mis viib ebamõistliku tulemuseni ega võimalda kaebajal efektiivselt kaebeõigust teostada. Isik võib olla haldusmenetluses täielikus teadmatuses, kas menetlus käib haldusorgani hinnangul edasi, on peatunud või juba lõppenud. Samuti võib olla keeruline aru saada, kas mõni haldusorgani kiri või seisukoht on käsitatav haldusakti või menetlustoiminguna või on tegemist õigusvastase viivitusega. Kui haldusorgan on isikule teada andnud või nähtub tema tegevusest, et menetlus käib edasi või on peatatud, siis on isikul ka õigustatud arvata, et menetlus ei ole lõppenud. Praktikas ületavad haldusorganid tihti menetluses ette nähtud tähtaegu ning see võib menetluse kulgu arvestades olla ka mõistlik. Olukorras, kus isik menetlustähtaja ületamist aktsepteerib ja toetab, oleks kohtusse pöördumine selgelt ebamõistlik. Haldusevälise isiku jaoks võib olla ka väga keeruline tuvastada, millal hakkab kulgema
Samuti on menetlustähtaegade järgimise kohustus haldusorganil ning isikut ei tohiks kohustada haldusorgani tegevuse üle järelevalvet tegema.
lõige 2, mis sätestab: „Kui haldusorgan viivitab või on tegevusetu enne käesoleva seadustiku jõustumist taotletud haldusakti andmisel või toimingu tegemisel, võib kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul käesoleva seadustiku jõustumisest arvates.” 48.
-i eelnõu seletuskirjast (seletuskiri
-i eelnõu 755 SE juurde, lk 58) nähtuvalt on
lõige 2 üleminekusäte, mille eesmärgiks on reguleerida enne uue
-i jõustumist tekkinud haldusorgani viivituse või tegevusetuse vaidlustamist
-i jõustumise järel. Kuna enne
-is ei olnud haldusorgani tegevusetuse või viivituse vaidlustamiseks tähtaega ette nähtud, siis soovis seadusandja kindlustada kõigile isikutele võimaluse vaidlustada oma juba enne 1. jaanuari 2012. a tekkinud subjektiivsete õiguste rikkumist ühtsetel ja
49. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse (
Tartu Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt esitas kaebaja Ravimiametile apteegiteenuse osutamise taotluse
jõustus
-i jõustumist ning ka Tartu Ringkonnakohtu tuvastatud haldusorgani viivitus haldusakti andmisel tekkis enne kehtiva
-i jõustumist. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, miks pidas kohus kaebetähtaja määramisel kohalduvaks
lõike 2 teist lauset, mitte
51. Kolleegium on seisukohal, et käesoleva haldusasja asjaoludel reguleerib kohustamiskaebuse esitamise tähtaega
lõige 2 kui erinorm, mitte
52. Eelneva tõttu ei saanud hinnangust
lõike 2 teise lause põhiseadusele vastavusele sõltuda kohtu otsus haldusasjas.
Riigikohus ei saa põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses kontrollida kaebuse esitaja suhtes põhjendamatult kohaldatud normi põhiseadusele vastavust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
Kuigi Riigikohus ei ole PSJKS § 14 lõike 1 kohaselt seotud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse aluseks oleva taotluse või kohtulahendi põhistusega, ei tähenda see, et Riigikohus pole üldse seotud põhiseaduslikkuse kontrollimise taotlusega ja võib ise kujundada põhiseaduslikkuse järelevalveks täiesti uue menetluseseme (vrd nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. mai 2004. a otsus asjas nr 341704, punktid 23 ja 24). Käesolevas asjas ei õigustaks normikontrolli laiendamist ka
lõike 2 teise lause ja
Tegemist on kahe erineva menetlustähtaega sätestava normiga, mida tuleb kohaldada erinevate õiguslike eelduste esinemisel ning mis sätestavad erineva pikkusega kohtusse pöördumise tähtajad. 53. Sõltumata sellest, kas praeguses asjas kohaldatakse kaebetähtaja määramisel
lõike 2 teist lauset või
Kui Riigikohus leiab, et seadus, mille põhiseaduse vastaseks tunnistamist taotletakse, ei ole asjassepuutuv, siis ei saa ta kontrollida sellise seaduse vastavust põhiseadusele (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
-i seletuskirjast nähtuvalt (
-i eelnõu 755 SE seletuskiri, lkd 15 ja 58) on
lõike 2 teise lause ja
lõike 2 kehtestamise eesmärk tagasi viidav kahe põhiseadusliku väärtuse kaitsmisele. Kaebetähtaja sätestamine ja sellega kaebeõiguse piiramine tagab PS §st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõtte järgimist, andes haldusmenetluse osalistele ja haldusorganitele kindluse, et menetluse tulemusena kujunenud õigussuhteid kaebetähtaja möödumisel kohus enam ei muuda. Samuti on kaebuste ebamõistlikult hilise esitamise välistamise eesmärgiks vältida haldusorganite ja halduskohtute tarbetut koormamist, st tagada menetlusökonoomia. Mõlema nimetatud põhiseadusliku väärtuse kaitsmine on kohtusse pöördumise õiguse piiramise eesmärgina legitiimne. 59. Ringkonnakohus leidis, et kui haldusorgani tegevusetus või viivitus on kestev ja kestab ka kaebuse esitamise ajal, ei saa kaebuse esitamist lugeda ühelgi juhul ebamõistlikult hilinenuks ning riivel puudub seetõttu legitiimne eesmärk. Selline käsitlus muudaks aga kestva tegevusetuse või viivituse vaidlustamisele mistahes ajaliste piiride seadmise eesmärgipäratuks. 60.
lõike 2 teise lausega või § 283 lõikega 2 sätestatud kaebetähtaeg kui vahend on eesmärkide saavutamiseks sobiv, sest kaebetähtaja seadmine soodustab õiguskindluse ja kohtumenetluse ökonoomia tagamist. Ka on vahend eesmärkide saavutamiseks vajalik, sest ehkki on võimalik nimetada ka muid vahendeid, mis kaebaja kohtusse pöördumise õigust vähem riivavad (nt pikema kohtusse pöördumise tähtaja sätestamine), ei tagaks need vahendid menetlusökonoomia ja õiguskindluse saavutamist
61. Riive mõõdukuse kohta märgib kolleegium esmalt, et nii
lõike 2 teine lause kui ka
lõige 2 sätestavad haldusorgani tegevusetuse või viivituse vaidlustamiseks piisava aja selleks, et hoolsuskohustust järgiv ja mõistlikult talitav isik saaks otsustada oma õiguste kohtuliku kaitse vajaduse üle. Sätestatud on ka kaebetähtaja ennistamise võimalus (
Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaebajal lasuvat hoolsusnõuet arvestades eeldada, et ta pöördub ise mõistliku aja jooksul haldusorgani poole ja taotleb selgitusi oma taotluse menetlemise 9
lõike 2 teises lauses ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.