) § 542 lõike 1 ja LS § 262 punkti 3 alusel hoiatustrahvi 64 eurot. Trahviteates märgiti, et mootorsõiduki eest vastutaval isikul on õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättetoimetamisest arvates trahviteade vaidlustada
§s 545 sätestatud alustel ja korras, saates kaebuse hoiatustrahvi määranud kohtuvälisele menetlejale.
Lisaks sellele märkis kohtuvälise menetleja ametnik, et liikluskorraldus oli vaidlusaluses kohas reguleeritud nõuetekohaselt ja liiklusmärgid paigaldatud arusaadavalt, täidetud olid hoiatamismenetluse kohaldamise eeldused, samuti oli liiklusnõuete rikkumine nõuetekohaselt jäädvustatud ja väärteo toimepanemine tõendatud. Kuna liiklusreegleid rikkudes pargitud mootorsõiduki juhti ei olnud kohe võimalik tuvastada, jäädvustas järelevalveametnik rikkumise fotodega, millelt on võimalik tuvastada mootorsõiduki registreerimismärk, rikkumise toimepanemise aeg ja koht ning salvestise looja ja muud olulised asjaolud. L. Liivamäe käitumises ei esinenud ühtegi teo õigusvastasust välistavat asjaolu. Määruses märgiti, et
lõike 2 kohaselt saab menetlusosaline ja menetlusväline isik esitada määruse peale kaebuse kohtuvälise menetleja juhile.
§dest 48 ja 77. Kohtuvälise menetleja juht nõustus järelevalveinspektori põhjendustega, et L. Liivamäe kaebuses ei sisaldunud trahviteate vaidlustamise
§s 545 sätestatud aluseid. Hoiatamismenetluses määrati trahv õiguspäraselt ning menetleja ei rikkunud väärteomenetlusõigust. Vallasekretär selgitas, et liikluskorraldus vaidlusaluses kohas vastas õigusaktide nõuetele, Eesti Standardikeskuse standardid ei ole täitmiseks kohustuslikud. Fotodelt on näha, et sõiduk oli pargitud ülekäigurajal, lõikuva sõidutee äärele lähemal kui viis meetrit ning staadionile viiva värava ette, tekitades ohtu teistele liiklejatele. Määruses selgitati, et
lõike 2 punkt 7 ei sea sisulisi piiranguid trahviteate vaidlustamisele, samuti ei ole
§s 546 sätestatud aluseid kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 2
lõike 6, mis ei võimalda väärteomenetluse uuendamist kiir- või üldmenetluse korras juhul, kui trahviotsuse saanud sõiduki eest vastutav isik vaidlustab hoiatustrahvi väärteosündmuse puudumise põhjendusel, ning edastas määruse Riigikohtule nimetatud sätte põhiseaduspärasuse kontrollimiseks. 9. Maakohus oli seisukohal, et kuigi
lõikes 1 on kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud trahviteate peale kaebamise õigus sätestatud piiramatult, siis
lõige 6 piirab sõiduki eest vastutava isiku õigust trahviteadet tegelikult vaidlustada. Maakohtu hinnangul riivab
lõige 6 ebaproportsionaalselt PS § 15 lõikes 1 tagatud kohtusse pöördumise õigust ja §s 12 tagatud võrdsuspõhiõigust, kuna mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebeõigus on piiratum võrreldes nende isikutega, kes ei ole mootorsõiduki eest vastutavad. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED 10. Riigikogu põhiseaduskomisjon leiab, et
lõige 6 on osas, milles ta ei võimalda hoiatustrahvi vaidlustada sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal, vastuolus PS § 15 lõike 1 lausega 1 ja §ga 11, kuna sättest tulenev kohtukaebeõiguse piirang on intensiivne ja ei kaalu üles sellega saavutatavat menetluse efektiivsust. Samuti on vaidlusalune säte vastuolus PS §ga 12, kuna ei ole mõistlikku põhjendust kohelda erinevalt mootorsõiduki eest vastutavat isikut ja sõiduki teisi kasutajaid. 11.
lõike 6 sõnastusest nähtub, et väärteomenetluse uuendamine on võimalik üksnes
Kaebeõiguse piiramise eesmärk oli kiirem ja lihtsam menetlus ehk menetlusökonoomia. Kirjaliku hoiatamismenetluse eelduseks on, et rikkumine on ilmselge ja menetleja eksimus vähetõenäoline. See peab suure tõenäosusega paika rikkumise tuvastamisel automaatse liiklusjärelevalveseadmega, kuid ei pruugi olla tõsi juhul, kui rikkumise jäädvustab menetleja ning olukorrale tuleb anda hinnang, mistõttu võib tekkida vaidlus asjaolude ja õiguse tõlgendamise üle. Kuigi hoiatustrahv ei ole karistus, on see riigi negatiivne hinnang teole, milles on karistuse elemente, ning see riivab omandiõigust. 12. Viimsi Vallavalitsus leiab, et
lõige 6 ei ole asjassepuutuv, kuid on iseenesest põhiseadusega kooskõlas, kuna üksnes viitab sätetele, millistel juhtudel kohtuväline menetleja uuendab väärteomenetluse. Küsimuse alla võib panna väärteomenetluse seadustiku mõne teise sätte põhiseadusele vastavuse, samuti regulatsiooni selguse. Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et Harju Maakohtu määrus ei ole seaduslik, kuna
lõige 2 välistab trahviteate peale kohtule kaebuse esitamise, samuti ei kohaldu kirjalikus hoiatamismenetluses
. Viimsi Vallavalitsusel ei olnud võimalust anda kohtumenetluses selgitusi, kuna kaebus esitati otse maakohtule ja kohus lahendas kaebuse
Maakohus ületas Viimsi Vallavalitsuse
13. Kaebuse esitaja L. Linnamägi nõustub Harju Maakohtu seisukohtadega ja leiab, et kaebeõiguse piirang on põhiseadusega vastuolus, kuna võib viia olukorrani, kus sõiduki eest vastutav isik peab tasuma trahvi teo eest, mis ei ole karistatav või keelatud. 3
lõige 6, mis võimaldab kohtuvälisel menetlejal uuendada väärteomenetluse üksnes
lõigetes 3 ja 5 sätestatud alustel, jätab kohtuvälise ja kohtuliku kaitseta isikud, kelle õigusi on rikutud hoiatustrahvi määramisel, ning on seetõttu vastuolus PS § 15 lõikega 1. Õiguskantsleri hinnangul nähtub nii vaidlusaluse normi sõnastusest, liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (197 SE) seletuskirjast, kohtupraktikast ja justiitsministri korduvatest kinnitustest, et seadusandja on selgelt soovinud anda hoiatustrahvi vaidlustamise võimaluse ainult
Asjassepuutuv on ka
lõige 2, mis välistab kohtule kaebuse esitamise
15. Hoiatustrahvi kohtus vaidlustamise võimaldamata jätmine riivab intensiivselt kohtusse pöördumise õigust. Hoiatustrahv on materiaalses mõttes karistus, sisaldades endas avaliku võimu negatiivset ja etteheitvat hinnangut isiku käitumisele, ning on võrdsustatav lõpliku süüdimõistva otsusega. Hoiatustrahv piirab subjektiivseid õigusi (PS § 32 tagatud omandipõhiõigus) ja selle eesmärgiks on isiku mõjutamine repressiooni kaudu. Hoiatustrahvi vaidlustamise võimaluste piiramist õigustab menetlusökonoomia ehk menetluse kiirus, efektiivsus ja riigieelarve optimaalne kasutamine. Kirjaliku hoiatamismenetluse puhul on osa õigusrikkumisega seotud faktilistest asjaoludest tuvastatud viisil, mis muudab eksimuse või menetleja omavoli vähetõenäoliseks või välistab selle üldse. Hoiatustrahvi lihtsustatud määramise ja vaidlustamise piiramise eeltingimus on seega rikkumise toimepanemise selgus ja menetleja eksimuse välistamine, ent see eeldus ei pruugi alati olla täidetud. Teatud juhtudel võib hoiatustrahv olla määratud isikule ekslikult või olulisi asjaolusid välja selgitamata. Rikkumise jäädvustamine teabesalvestisel ei välista iseenesest vaidlust trahvi määramise õiguspärasuse üle, samuti ei ole välistatud rikkumise omistatavuse või menetlusõiguse rikkumisega seotud küsimused. Hoiatustrahvi, mille määramise elulised asjaolud ei ole ilmselged või mille määramisel on menetleja eksinud, peab olema õigusriigis võimalik kohtulikult kontrollida.
ja § 541 lõige 6 ei hõlma kõiki eluliselt võimalikke juhtumeid, mil kirjalikus hoiatamismenetluses võidakse rikkuda isiku subjektiivseid õigusi, ning sääst menetlusökonoomias ei kaalu sedavõrd intensiivset kohtukaebeõiguse piirangut üles. 16. Justiitsminister leiab, et
Sätet põhiseaduspäraselt tõlgendades oleks isikul õigus vaidlustada hoiatustrahvi ka väärteosündmuse puudumise tõttu ning ka sellisel juhul võiks trahviotsuse tühistada või väärteomenetluse uuendada. Seaduses ei ole küll otsesõnu sätestatud, mida peaks kohtuväline menetleja tegema siis, kui trahviteade vaidlustatakse põhjusel, et väärtegu ei ole toime pandud, samas ei ole ka välistatud sellisel juhul trahviteate tühistamine või menetluse uuendamine. Trahviteate tühistamist ei reguleeri ka
Ministri hinnangul võib menetleja jätta kaebuse ka rahuldamata ning seda saab vaidlustada väärteomenetluse seadustiku
lõike 4 teise alternatiivi kohaselt võib mootorsõiduki eest vastutav isik trahviteate vaidlustada, kui esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta.
lõige 1 ega lõike 2 punkt 7 ei piira aluseid, millele tuginedes võib trahviteate vaidlustada. Ka
lõige 3 ei nõua, et mootorsõiduki eest vastutav füüsiline isik peaks kaebust esitades piirduma vaid selles sättes nimetatud alusega, vaid saab kaebuse esitada ka muudel, sättes nimetamata alustel.
lõike 4 teist alternatiivi tuleks tõlgendada laiendavalt ja lugeda õigusvastasust välistavaks asjaoluks ka sellised asjaolud, mis välistavad süüteokoosseisu. Kuna õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigsus, mille 4
Maakohtu hinnangul piirab
lõige 6 mootorsõiduki eest vastutava isiku õigust vaidlustada kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, kuna välistab väärteomenetluse uuendamise võimaluse juhul, kui trahv on vaidlustatud väärteokoosseisu puudumise tõttu.
lõike 1 punkt 1) või kui juhti ei ole kohe võimalik tuvastada ja menetleja on salvestanud rikkumise fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millel on tuvastatav sõiduki registreerimismärk ja rikkumise tuvastamise aeg ja koht (
Rikkumise tuvastamiseks tehtud menetlustoiminguga alanud väärteomenetlus loetakse kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamisega lõppenuks (
lõike 6 esimene lause) ning hoiatamismenetluses määratavat hoiatustrahvi ei käsita seadus väärteokaristusena (
Hoiatamismenetluses eeldatakse, et rikkumise on toime pannud mootorsõiduki eest vastutav isik (mootorsõiduki registrijärgne omanik või registrisse kantud vastutav kasutaja,
lõige 1), kellele kohtuväline menetleja määrab hoiatustrahvi, koostades ja toimetades isikule kätte trahviteate, mille tähtaegselt tasumata ja vaidlustamata jätmisel pööratakse see sundtäitmisele (
§d 542, 543 ja 544). 22. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, millises ulatuses on mootorsõiduki eest vastutaval isikul võimalik vaidlustada kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi. Erinevalt 5
Hoiatustrahvi vaidlustamiseks on seaduses sätestatud erikord, mille kohaselt võib mootorsõiduki eest vastutav isik trahvi vaidlustada, esitades trahviteate peale kaebuse selle koostanud kohtuvälisele menetlejale (
lõiked 1 ja 2).
lõike 2 punkti 7 järgi tuleb kaebuses muu hulgas märkida taotluse sisu ja põhjendus. 23. Hoiatustrahvi määramise eeldus, et väärteo pani toime mootorsõiduki eest vastutav isik, ei pruugi alati olla täidetud. Mootorsõiduki eest vastutav isik võib trahviteate vaidlustada seetõttu ka põhjusel, et väärteo toimepanemise ajal kasutas sõidukit keegi teine. Juhul kui mootorsõiduki eest vastutavale isikule on teada, kes sõidukit kasutas, peab ta esitama kaebuses selle isiku andmed (
Sellisel juhul koostatakse uus trahviteade, mis saadetakse kaebuses nimetatud isikule, kes samuti võib trahviteate kohtuvälise menetleja juures vaidlustada (
Juhul kui mootorsõiduk või selle registreerimismärk olid enne väärteo toimepanemist varastatud, kadunud või hävinud, peab mootorsõiduki eest vastutav isik esitama kohtuvälisele menetlejale kinnituse, et sõiduki või registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest oli teatatud pädevale ametiasutusele enne väärteo toimepanemise aega (
Juhul kui mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahviteate põhjusel, et toimepandud teo õigusvastasus on välistatud, nõuab seadus õigusvastasust välistava asjaolu kohta tõendite esitamist (
Sarnane regulatsioon kehtib olukorras, kus mootorsõiduki eest vastutav isik on juriidiline isik (
24. Kohtuvälise menetleja pädevus trahviteate peale esitatud kaebuse lahendamisel on sätestatud
§s
lõikes 2 sätestatud nõuetele (
lõike 1 esimene lause), v.a füüsilisest isikust kaebaja elukoha aadressi puudumine kaebuses, mispuhul jäetakse kaebus läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata (
Kui kaebuse puudusi tähtajaks ei kõrvaldata või kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole kaebeõigust, või kaebetähtaeg on möödunud ning seda ei ole ennistatud, jäetakse kaebus läbi vaatamata (
Lisaks sellistele tavapärastele kaebuse läbi vaatamata jätmise alustele, jäetakse trahviteate vaidlustamisel kaebus läbi vaatamata ka siis, kui kaebusele ei ole lisatud kinnitust mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest teatamise kohta või tõendeid õigusvastasust välistava asjaolu kohta, kuigi neile asjaoludele tuginetakse trahviteate vaidlustamisel (
26. Kui trahviteate vaidlustab mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik, peab menetleja uuendama väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras (
Väärteomenetluse uuendamisel hoiatamismenetlus lõpeb ning kohalduvad kõik vastavalt kiir- või üldmenetlust reguleerivad normid, sealhulgas õigus esitada kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebus maakohtule. Seadus ei näe ette trahviteate tühistamist väärteomenetluse uuendamisel, kuid sellisel juhul trahviteade ei jõustu ning seda ei saa pöörata täitmisele, mistõttu trahviteade kaotab oma õigusliku tähenduse. 27. Ka juhul, kui mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahviteate (nõuetele vastava kaebusega) põhjusel, et mootorsõiduk või selle registreerimismärk oli varastatud, kadunud või hävinud, ning esitab selle kohta kinnituse (
lõike 4 esimene alternatiiv ja lõike 6 esimene alternatiiv) või esitab tõendid selle kohta, et trahviteates kirjeldatud teo õigusvastasus on välistatud (
lõike 6 teise lause ja
lõike 3 koos tõlgendamisest.
lõike 6 teise lause kohaselt uuendatakse väärteomenetlus
lõigetes 3 ja 6 sätestatud juhtudel,
lõikes 3 nähakse ette võimalus jätta väärteomenetlus uuendamata, mis tähendab, et ka väärteomenetluse uuendamine on võimalik. 28. Kolleegiumi hinnangul on kohtuväline menetleja trahviteate peale esitatud kaebuse lahendamisel pädev hindama esmalt seda, kas kaebus vastab seaduse nõuetele. Juhul kui kaebus vastab nõuetele, saab menetleja otsustada üksnes selle üle, kas väärteomenetlus uuendada või trahviteade tühistada. Otsustus selle üle, kas trahviteade tühistada, sarnaneb suuresti otsustusega lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlustel (
lõike 1 punkti 1 alusel lõpetatakse menetlus siis, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi), ning selle tegemisel tuleb menetlejal hinnata ka kaebuse väiteid ning esitatud tõendeid. Kui menetleja ei nõustu kaebuse väidetega või ei pea esitatud tõendeid kohaseks või piisavaks, et trahviteade tühistada, ei saa ta jätta kaebust rahuldamata, vaid peab väärteomenetluse uuendama. 29. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et seadus näeb menetluse uuendamise või trahviteate tühistamise võimaluse ette üksnes
lõikes 3 (
lõigetes 4 ja 6 kirjeldatud olukord) või
lõikes 6 (
Kolleegium ei nõustu siseministri seisukohaga, et
lõigetes 4 ja 6 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu mõistet võiks tõlgendada laiendavalt, hõlmates sellega ka kaebuse väited väärteokoosseisu puudumise kohta. Karistusseadustiku (KarS) § 27 järgi on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasust välistaval asjaolul karistusõigusdogmaatikas kindel sisu, mille muutmine väärteomenetluse seadustiku tõlgendamisel ei ole põhjendatud. 30. Asjaolust, et menetluse uuendamine või trahviteate tühistamine on võimalik vaid piiratud juhtudel, ei saa aga teha üksühest järeldust, et mootorsõiduki eest vastutava isiku õigus vaidlustada hoiatustrahvi on piiratud üksnes nimetatud alustega ning muudel põhjustel, sealhulgas väärteokoosseisu puudumise tõttu, trahvi kohtuvälises menetluses vaidlustada ei saa. Esiteks ei piira mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebeõigust
lõigete 1 ja 2 sõnastus, mis esmajoones reguleerivad trahviteate vaidlustamist kohtuvälise menetleja juures, ning teiseks ei näe
Kolleegiumi hinnangul ei saa väärteokoosseisu puudumise tõttu esitatud kaebust jätta läbi vaatamata näiteks
lõike 2 punkti 2 alusel, mille kohaselt jäetakse kaebus läbi vaatamata siis, kui selle on esitanud isik, kellel puudub kaebeõigus. Säte viitab kaebeõiguse sisustamise osas otsesõnu
lõikele 1, mis annab kaebuse esitamise õiguse mootorsõiduki eest vastutavale isikule, seda õigust kuidagi piiramata. 31. Eeltoodu põhjal on kolleegium seisukohal, et väärteomenetluse seadustikus on lünk – ühelt poolt ei piira seadus hoiatustrahvi vaidlustamist, teisalt ei nähta kohtuvälisele menetlejale ette ühtki käitumisvõimalust olukorras, kus mootorsõiduki eest vastutav isik vaidlustab hoiatustrahvi väärteokoosseisu puudumise tõttu. Menetleja ei saa jätta kaebust läbi vaatamata, samas ei ole tal alust ei kaebuse rahuldamiseks, s.o väärteomenetluse uuendamiseks või trahviteate tühistamiseks, ega ka rahuldamata jätmiseks. Seetõttu on praeguse kohtuasja põhiküsimus, kuidas seadust tõlgendada, kas
lõigetes 3 ja 4 ning 5 ja 6 sätestatud alustel, ning regulatsioon on põhiseadusega vastuolus. Kolleegium leiab, et selline tõlgendus oleks põhiseadusega vastuolus, kuna riivaks ebaproportsionaalselt PS §ga 32 tagatud omandipõhiõigust ja PS § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud õigust pöörduda kohtusse. Hoiatustrahv riivab omandipõhiõigust ning kuigi riive on hoiatustrahvi piiratud ulatuse tõttu (maksimaalselt 190 eurot,
lõige 4) väheintensiivne, ei ole see põhiseadusega kooskõlas siis, kui trahv on määratud alusetult. PS § 15 lõike 1 esimene lause annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kuna
lõige 2 välistab hoiatustrahvi vaidlustamise otse maakohtus, on hoiatustrahvi määramise aluseks olevaid asjaolusid võimalik kohtus vaidlustada üksnes juhul, kui väärteomenetlus uuendatakse. Kui mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebus jäetakse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata, ei ole isikul õigust pöörduda hoiatustrahvi aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks kohtu poole. 34. Kaebeõiguse piirang oleks õigustatud, kui hoiatustrahvi määramise aluseks olev väärteokoosseis tuvastatakse veatult, on selge, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, ega esine
§s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Eelkõige saab sellistest eeldustest lähtuda siis, kui menetleja vea võimalus on viidud miinimumini: nt on rikkumine tuvastatud automaatse liiklusjärelevalveseadmega (
lõige 1 punkt 1), kuigi ka sellisel juhul pole välistatud vaidlus väärteo toimepanemise või selle nõuetekohase tuvastamise üle (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2012. a otsus väärteoasjas nr 3111712, punkt 8.3). Mõistetavalt tuleb ka
lõike 1 punktis 2 märgitud juhtudel – kui teo avastanud järelevalvet tegeval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel – eeldada, et rikkumise asetleidmine on tuvastatud veatult, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei ole. Kolleegiumi hinnangul ei tohi aga sellisest eeldusest lähtumine täielikult välistada hoiatustrahvi määramise aluseks olevate asjaolude vaidlustamist kohtus. See võib olla põhiseaduslikult nõutav näiteks olukorras, kus mingil põhjusel ei ole rikkumise avastanud ametniku tehtud foto, filmi või muu teabesalvestise abil võimalik üheselt selgitada rikkumise tuvastamise aega, kohta või mootorsõiduki registreerimismärki, nagu ka juhul, kui on tekkinud vaidlused küsimuses, kas fotol, filmil või muul teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Viimase näitega on tegemist ka praeguses asjas. L. Liivamäele saadetud trahviteates heideti talle ette LS § 241 lõikes 2 sätestatud teo toimepanemist, s.o sõiduki parkimist selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, ning L. Liivamägi vaidlustas trahviteate muu hulgas põhjusel, et sõiduki parkimine ei ohustanud teisi liiklejaid ega häirinud oluliselt liiklust. Kui kõnealuste küsimuste lahendamisel jätta isik ilma kohtusse pöördumise võimalusest, võib see viia trahvi alusetu määramiseni, mis aga ei oleks põhiseadusega kooskõlas. 8
lõikes 6 sätestatud väärteomenetluse uuendamise alust tuleb analoogia alusel kohaldada ka juhul, kui hoiatustrahvi vaidlustab mootorsõiduki eest vastutav isik. Selline tõlgendus viib põhiseadusega kooskõlas oleva tulemuseni, kuna tagab ka mootorsõiduki eest vastutava isiku õiguste kohtuliku kaitse. Samuti koheldakse sellisel juhul mootorsõiduki eest vastutavat isikut võrdselt isikuga, kelle andmed esitas mootorsõiduki eest vastutav isik
lõike 3 või 5 kohaselt kaebuses ning kes vaidlustas hoiatustrahvi
36. Eeltoodust lähtudes ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lõike 1 punktile 6 tuginedes jätab kolleegium Harju Maakohtu taotluse rahuldamata. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Saale Laos, Jüri Põld, Tambet Tampuu 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.