1-11-9563/79

1 Kriminaalasi nr 1-11-9563 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-9563 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eduard Ivanovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu EDUARD IVANOV, isikukood kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx 39108060269, Karistuse kandmise algus 22.03.2011 ja lõpp 20.03.2024 Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev RESOLUTSIOON Jätta EDUARD IVANOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Ivanovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Eduard Ivanov kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 25.04.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9563 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 122 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat. Eduard Ivanov tunnistati süüdi KarS § 120 järgi ning karistati 2 vangistusega 2 kuud. Eduard Ivanov tunnistati süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning karistati vangistusega 12 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja Eduard Ivanovile mõisteti liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 loeti eelvangistusaeg karistusaja hulka ja karistusest loeti kantuks kolm päeva (01.-03.04.2010). Eduard Ivanovil kuulub ärakandmisele 12 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.03.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Kinnipeetav kannab karistust isikuvastase kuriteo eest. Väärteokorras on teda karistatud 10 korral (8 korda liiklusseaduse alusel, 2 korda ühistranspordiseaduse alusel). Vangistuses on kinnipeetav õppinud riigikeelt B2-tasemel ning jätkanud õpinguid üldhariduskoolis
3. ja
4. klassis ning alates 2017.a septembrist õpib ta
5. klassis. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides Equip ning Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine, lisaks on toimunud mitmed kohtumised psühholoogiga. Alates 02.07.2015 on kinnipeetav hõivatud tööga. Ajavahemikus 01.09.2016-19.06.2017 omandas ta abikoka eriala. Alates juunist 2017 töötas isik esialgu koristajana ja siis asus tööle köögitöölisena. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 aastat 5 kuud vangistust. Kinnipeetava elukoht peale vanglast vabanemist on aadressil xxxx. Tegemist on ühiselamu tüüpi korteriga (11,6 m2). Omanik on kinnipeetava ema V. I, kes on andnud oma nõusoleku elektroonilise seadme paigaldamiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral hakkab Eduard Ivanov elama antud korteris üksi. Enne vangistust elasid nad elukaaslasega omaette. Põhihariduse omandas isik 2007.a Tallinna Paekaare Gümnaasiumis. Kinnipeetav jätkas õpinguid Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis automaatika erialal, kuid kool jäi sagedaste puudumiste tõttu lõpetamata. Vanglas on kinnipeetav 19.06.2017 lõpetanud abikoka eriala. Isik on töötanud ametlikult koolivaheaegadel xxxx. Mitteametlikult on isik töötanud xxxx alltöövõtja all xxxx ja firmas xxxx (keevitus). Peale seda töötas isik 4-5 kuud xxxx. Ta remontis autosid, elektroonikat ja motoorikat. Seoses isa surmaga 2001.a sai ta toitjakaotuspensioni, mis kanti isiku emale. Kinnipeetav sai majanduslikult hakkama. Tallinna Vanglas töötas kinnipeetav alates 02.07.2015 Tallinna Vangla hooldusplussis. Viru Vanglas töötas isik alates 28.06.2017 koristajana ning ajavahemikus 01.07.2017-01.09.2017 köögitöölisena. Toitlustusjuht iseloomustab kinnipeetavat kui väga kohusetundlikku töötajat, kes oma tööülesannete täitmisel on korrektne, initsiatiivikas ja püüdlik ning töö on tal tehtud alati õigeks ajaks. Ta on abivalmis ja sõbralik ning väga andekas kokanduse alal. Täitemenetlusregistri andmetel on isikul täitmata võlanõudeid summas 24 312 eurot. Kinnipeetava sõnul on tal kohtukulud maksmata. Suured rahalised võlgnevused võivad mõjutada isiku toimetulekut vabanemisel. Pika vangistuse ning vähese töökogemuse tõttu vajab kinnipeetav vabanedes abi majandusliku toimetuleku osas. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht xxxx, mille juhatuse liige M. Ü kinnitas seda telefoni teel. Kinnipeetava ema töötab ning on nõus poega materiaalselt toetama. Eduard Ivanovi lähivõrgustikku kuuluvad ema ja vend. Kinnipeetav tappis oma õe. Ta kasutas pikema aja jooksul õe suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda, mis päädis õe tapmisega. Õega olid isikul sagedasti konfliktid, ta soovis õde kasvatada-kamandada ning endale allutada. Riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile viitavad korduvad väärteod ning kauaaegne ja järjepidev vägivalla kasutamine oma õe suhtes. Kinnipeetava sõnul ta alkoholi tarvitanud ei ole. Puuduvad andmed, et kuriteo sooritamise ajal oleks isik olnud joobes. Vangla andmetel ei ole kinnipeetav varasemalt narkootikume tarvitanud. Isik on analüüsinud kuriteo ajendeid ja 3 tunnistab, et sooritas kuriteo, reageerides ohvri käitumisele. Samas teadvustab, et tema tegu ei olnud mingil määral õigustatud. Isik on hea analüüsivõimega ning huvitub ühiskonnas toimuvast, mis võib aidata vabaduses võimalike probleemidega edukalt hakkama saada. Toimepandud kuritegu viitab, et isik ei ole osanud mõista teiste inimeste seisukohti ja et kuriteo sooritamise momendil oli tema probleemide lahendamise oskus puudulik. Võrreldes varasema käitumisega ei poolda kinnipeetav nüüdseks vägivalda, vaid propageerib konstruktiivset dialoogi. Kriminaalseid hoiakuid isik ei väljenda, mõistab, et on valesti käitunud, kahetseb tehtut ning enda hinnangul pani ta teo toime emotsionaalse seisundi tõttu. Kriminaalhoolduse all kinnipeetav varem viibinud ei ole. Isik on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Riskihindamise alusel on Eduard Ivanov kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises ründes, kehavigastuste tekitamises, mis võivad lõppeda ohvri surmaga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 10%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 16%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla Eduard Ivanovi vabastamist ennetähtaegselt. Kui kohus leiab, et Eduard Ivanov tuleb tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 20.03.
6. Lisaks kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 12 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased on tema ema V. I ja noorem vend A. I. Eduard Ivanov kasvas kolmelapselises peres ja oli vanim laps. Kinnipeetava isa on surnud. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav vallaline. Isik suhtleb pidevalt lähedastega kokkusaamistel ja telefoni teel. Kinnipeetava ema on valmis isikut materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetava ema V. I sõnade kohaselt on korter aadressil xxxx ostetud spetsiaalselt Eduard Ivanovi jaoks. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele. Kirjaliku nõusoleku, toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis korteri omanik V. I. Talle on selgitatud elektroonilise valve olemust. Materjalidest nähtub, et isikul ei olnud probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Kui kohus peab võimalikuks Eduard Ivanovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 20.03.
7. Lisaks oleks otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 12 kuud. Eduard Ivanov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabaduses saab kõik raske olema, sest ta on nii palju aega vanglas olnud, kuid ta arvab, et saab hakkama. Lähedasteks on ema ja vend. Elukaaslast tal ei ole. Rahaline nõue on suur seoses ekspertiisitasude ja kohtukuludega. Vanglas on tal kõik programmid läbitud. Ta saab aru, et karistust on kanda jäänud päris pikk aeg. Ta teadvustab endale, mida tähendab olla elektroonilise valve all aasta aega. Ta saab sellega hakkama. Ta on kindel, et see on tema esimene vangistus ja jääb ka viimaseks. Ta on õppinud sellest. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Eduard Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Eduard Ivanovi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et iseloomustus, mille on koostanud vangla, on natukene vastuoluline. Kui võtta aluseks uue kuriteo toimepanemise riskid, mis on madalad, siis sellistel juhtudel vangla tavaliselt toetab vabastamist, aga kuna Eduard Ivanov on kõrgohtlikuks hinnatud, ei ole need riskid 4 kooskõlas vangla arvamusega mitte toetada vabastamist. Kaitsja saab aru, et kanda on tal veel jäänud 6 aastat karistust, aga tegemist on noore inimesega, kes on nii kaua juba vangis olnud. Ta veedab seal lihtsalt aega, käib tööl, ühtegi programmi talle enam ei pakuta. Vabanemise korral olla terve aasta elektroonilise valve all on päris raske katsumus. Kuna isik läheb elama xxxx, siis usub kaitsja, et ta saab ka tööl hakata käima. Eduard Ivanov on järeldused teinud oma teost, ta on saanud täiskasvanumaks. Karistus on talle mõistetud päris pikk, kuid kaitsja palub kohtul ikkagi arvestada seda, et teda on vaid ühel korral kriminaalkorras karistatud. Eeldused vabastamiseks on Eduard Ivanovi puhul täidetud, takistust vabastamiseks ei ole. Iseloomustusest välja ei loe, miks vangla ei toeta vabastamist. Eduard Ivanov on pöördunud armuandmispalvega ka presidendi poole, kuid armu talle ei antud. Küll on aga kohtupraktikas juhtumeid, kus isikud vabastatakse, kui on jäänud nii palju karistust kanda. Neist materjalidest näeb kaitsja, et Eduard Ivanov on enda jaoks järeldused teinud ja saanud aru, et tema õde jääb tema südametunnistusele kuni surmani, see on suur karistus, mida ei võta keegi ära. Kaitsja palub kohtul kaaluda Eduard Ivanovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldus hakkaks olema 2 aastat ja see on aeg, mis näitab, kas Eduard Ivanov suudab kohaneda vabaduses. Õnneks on tal toetav perekond. Kaitsja palub Eduard Ivanov vabastada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla, kinnipeetava ja tema kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Eduard Ivanov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristuse ja esimese vangistusega, ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetav kannab karistust muu hulgas esimese raskusastme eluvastase kuriteo – tapmise eest julmal ja piinaval viisil. Kohus peab ennetähtaegse vabastamise korral võtma arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, käesoleval juhul nähtub Harju Maakohtu 25.04.2012 otsusest kriminaalasjas nr 1-11-9563, et Eduard Ivanov pani toime oma alaealise õe, I. I, tahtliku tapmise julmal ja piinaval viisil, lüües teda paljukordselt ja tugevajõuliselt, sh ka ohvri istuvas ja lamavas asendis olles, sirge terava servaga massiivse raievahendiga pea, kaela ja käte piirkonda, millega põhjustas I. I pea, kaela ja käte terava trauma peaajupõrutuse, ajukelmetealuste verevalumite ja koljuluude murdudega, mis tüsistusid peaajuturse ja ägeda verekaotusega välimisest verejooksust, milliste vigastuste tagajärjel I. I suri maksimaalselt mõnekümne minuti järel sündmuskohal. Arvestades Eduard Ivanovi poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning ärakandmata karistuse pikkust (karistusaja lõpp on 20.03.2024) ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Täitemenetlusregistri andmetel on kinnipeetaval täitmata võlanõudeid summas 24 312 eurot. Suured rahalised võlgnevused võivad mõjutada isiku toimetulekut vabaduses. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et riskihindamise alusel on Eduard Ivanov kõrgohtlik avalikkusele, oht seisneb füüsilises ründes, kehavigastuste tekitamises, mis võivad lõppeda ohvri surmaga. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Eduard Ivanovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et Eduard Ivanovi karistusaja lõpuni on jäänud veel enam kui 6 aastat 5 kuud, leiab kohus, et Eduard Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta olnud hõivatud majandustöödel, jätkanud õpinguid üldhariduskoolis ning omandanud abikoka eriala. Samuti 5 selle, et ta on osalenud sotsiaalprogrammides Equip ning Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine ning kohtunud psühholoogiga. Vangistuses on ta käitunud nõuetekohaselt, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ning garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema on valmis teda vabanemisjärgselt igakülgselt toetama. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 13.oktoobri 2017 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. 13.10.2017 2017 kohtumäärus 1-11-9563 jõustus kohtumäärusega. 01.12.2017 Tartu Ringkonnakohtu