Obsah (8)
§ 230§ 638§ 637§ 405§ 442§ 232§ 633§ 171Tsiviilasi nr: 2-16-13868 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-13868 Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2017, Tallinn Kohtukoosseis Kohtuasi Margo Klaar (eesistuj
§ 230lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-16-13868 tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei tõendanud, et ta oli vastuväites nimetatud maksed teinud muude teenuste ja mitte vaidlusaluste arvete katteks.
- Maakohus tuvastas, et hageja osutas kostjale rahvusvahelist veoteenust marsruudil Eesti – Norra Kuningriik. Täidetud olid CMR art 1 lg-s 1 toodud tingimused. Vedaja tasunõuet CMR otseselt ei reguleeri, kuid see vedaja õigus tuleneb CMR-i üldisest mõttest. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-3-09 selgitanud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Saatjal on kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Tulenevalt VÕS § 108 lg-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata veotasu 1500 eurot maksmist.
- Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
- Hageja arvestusel oli kostja viivitanud arve 21301019 tasumisega 08.10.2013 kuni 01.09.2016 ja viivis moodustas 279,58 eurot. Arve 21300980 tasumisega viivitas kostja 26.09.2013 kuni 01.09.2016 ja viivis oli 70,69 eurot. Kostja hageja viivisenõudele ja arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Seega mõistis maakohus kostjalt hagejale välja viivise 350,26 eurot. Apellatsioonkaebus
- 30.06.2017 esitas OÜ EDIPSOS apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 13.04.2017 otsuse ja jätta menetluskulud hageja kanda.
- Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud dokumentide alusel ei saa asuda seisukohale, et hageja väidetud teenuse osutamine on tõendatud. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Saatelehed on hageja koostatud ja kostja allkirjaga kinnitamata. Kostja kontrollis oma raamatupidamisdokumente ja kinnitab, et hageja ei ole esitanud kostjale hagis viidatud arveid.
- Kostja poolt hagejale saadetud veotellimused on pakkumused veo teostamiseks, lõplikuks tellimuseks vormistub pakkumus siis, kui vedaja pakkumuse kinnitab. Hageja ei kinnitanud nimetatud pakkumusi, seega ei saa pakkumused olla tõendiks vedude teostamise kohta.
- Apellatsioonkaebuse lisana esitas kostja arvelduskonto väljavõtte perioodil 01.12.2013 – 05.03.2014, millest nähtub, et kostja tegi hagejale ülekandeid arve nr 21301006 tasumiseks, mitte arve nr 21300980 alusel, nagu hageja väidab.
- Kostja poolt hagejale 03.09.2013 saadetud veopakkumuses oli transporditeenuse hinnaks märgitud 2000 eurot, mis oli poolte vahel kokkulepitud veohind. Kuid arvel nr 23100980 on veohinnaks märgitud 2300 eurot. Kostja leiab, et juhul, kui 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-16-13868 ringkonnakohus loeb teenuse osutatuks, saab välja mõista veopakkumuses transpordihinnaks märgitud summa, mitte märgitud summa. Määruse põhjendused 14. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kooskõlas
§ 638
lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
§ 637
lg 2¹ alusel keelduda.
§ 405
lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlga 1500 eurot ja viivist 350,26 eurot. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga
§ 405lg 1 tähenduses.
15. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
§ 637
lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks ülemääraseid menetluskulusid. 16. Praeguses asjas ei ole maakohus otsuses
§ 442lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.
Asjaolu, et maakohus lisas otsusele
§ 442
lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine
§ 637lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.
Seega ei ole maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba. 17. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas
§ 232
lg-ga 1 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hageja on osutanud kostjale tema poolt esitatud tellimuste järgi veoteenust ja esitanud arved osutatud teenuse eest, mis annab alust hagi rahuldada, kuna kostja ei ole tõendanud, et tal veoteenuse osutamisest tulenevat võlga ei ole. Kostja apellatsioonkaebuse väited saatelehtede vormi kohta ja veopakkumise olemuse kohta ei anna kolleegiumi hinnangul alust arvata, et maakohtu otsuse lõppjäreldus oleks väär. Seega ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu ei ole
§ 637lg 21 järgi kolleegiumi hinnangul alust apellatsioonkaebust menetleda. Eeltoodu 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-16-13868 tõttu ei kontrolli ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastavust vormi ja sisu nõuetele (
§ 633
) ja muid menetlusse võtmisest keeldumise aluseid (
§ 637lg 1).
18. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta
§ 171lg 1 järgi kostja kanda.
Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. 19. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
§ 638
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda hagejale tagastada.
§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
20. Kohtumäärus tuleb
§ 638lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar Krista Kirspuu Mati Maksing 5
(5)