lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel
lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p 11 asjas nr 3-1-1-88-06 - RT III, 2006, 37, 311). Seega ei saa kohus pidada ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamust teiste tõenditega võrreldes aprioorselt eelistatuks või nn tugevamaks tõendiks. Asjaolu, et kriminaalasjas puudub ekspertiiisiaktis toodud eksperdiarvamuse ei tähenda aprioori, et kohus ei võiks lahendada kriminaalasja tuginedes teistele tõenditele s.h asjatundja arvamusele, tunnistajate ütlustele ja asitõendi vaatlusprotokollile. Süüdistatava Nijule Morozova end süüdi ei tunnistanud ja tema ütluste kohaselt töötas haiglas tegevusjuhina ja aktiveeris patsientide liikumist vastavalt raviplaanile. 24.11 tuli kell 11.00
Kohus möönab, et teise ametniku tehtud fotode lisamine ilma vastava märkuseta on taunitav ja nende fotode lisamise asjaolude kohta tuleks vormistada eraldi dokument. Kuulanud ära protokolli koostaja leiab kohus, et tegemist ei ole sellise
lg 1 sätestatud menetlusõigusliku normi rikkumisega, mis tooks automaatselt kaasa sündmuskoha vaatlusprotokolli kui tõendi ebausaldusväärsuse ja mis tooks kaasa selle tõendi kõrvale jätmise. Samuti ei ole kohtu arvates käesoleval juhul tegemist kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumisega
Sündmuskohal käinud asjatundja Xxxx ütlused kinnitavad, et fotodel on sama voodi, mida tema põlengu päeval allkorrusel lukustatud ruumis vaatas. Tunnistaja Xxxx ütlused kinnitavad, et Päästeamet viis voodi peale tulekahjut palatist ära. Puuduvad vaidlused selle kohta, et palatis 518 voodi põles. Voodi põlemise fakti kinnitavad nii süüdistatava enda kui ka tunnistajate Xxxx, Xxxx, Xxxx ja kannatanu esindaja ütlused. Asjatundja Xxxx ütluste kohaselt käis 24.11.2016 Xxxx vahetult peale väljakutset. Tulekahju tekkepõhjuseks oli voodis lahtise tule allikas. Lahtise tule kasutamisel tekkinud leek, tikk, välgumihkel, mis iganes. Tulekahju ei saanud algust voodi elektrilistest seadmetest. Elektriseadmest alanud tulekahju jätab selged jäljed elektiseadmetele ja neid jälgi ei olnud, vaatasid voodi elektriosad üle. Pistikupesad olid korras. Kolde piirkond oli samuti elektrilistest osadest väljapoole, voodi peatsis. Ei oleks saanud näha tikku ega suitsukoni, sest jäävad koldekohta ja ei jää alles. Kui suitsetatakse anduri all, siis andur reageerib. Kui piisavalt kaugel suitsetatakse, siis see hajub ära ja ei reageeri. Sigaretist tekikott või padjapüür hõõgumise tagajärjel kohe ei sütiks. Viitas lahtise tule kasutamisele koldekohas. Põlenud olid voodi peats, riided, lina, tekk, madrats osaliselt ja voodi peatsis olev puistlaastplaadist peats. Tulekolle jääb puitlaasplaadi ette. Tulekolle on ees voodi päises. Tahm seinale tekkis põlengust. 4 Asjatundja Xxxx ütluste kohaselt on oma järeldused teinud piltide põhjal ja sündmuskohal käinud ei ole. Tulekahju põhjustas lahtise tule allikas: tiku leek, hõõguv sigaret. Välistatud tulekahju tekkimine elektriseadmest, sest siis oleks ka elektriseadmel selgelt näha koldekoht. Tulekahju kolle oli voodi peal peatsis. Tulekahi võis alguse saada lahtise tule allikast 6 minutit enne anduri tööle hakkamist. Madratsi, teki ja padja materjali arvestades ei olnud vaja kasutada lisaks süütavat materjali. Elektriseadmed ei asu padja piirkonnas. Voodi mootoritest ei oleks võinud tekkida tulekahi, kuna tuli on levinud ülevalt poolt, aga mootorid on allpool. Mootoririke võib tekida siis kui mootor töötab, kui seisab, siis on pingestamata ja ei juhtu sellega midagi. Võidi süüdata lina või padi, mingid voodiriided. Kui sigaret, siis sünteetilised asjad ei lähe põlema, vaid peab olema midagi hõõgumisvõimelist sees, nagu antud juhul oli puuvill. Ka pool minutit on piisav sellise leegi tekkimiseks ja piisanuks ka ainult tikust või välgumihklist. Puuvilla puhul tekib selline põleng minutite jooksul. Sigaretiga peab olema pikem aeg. Voodi otsa plaat ei ole kergestisüttivast materjalist. Kui sigaret oles jäetud teki alla, oleks suits hakanud läbi tulema ja ruumis olev inimene oleks seda tajunud. Eeltsiteeritud asjatundjate kokkulangevad ütlused kinnitavad, et tulekahju tekke põhjuseks ei olnud voodi elektriseadmete rike. Mõlemad asjatundjad kinnitavad, et tuli sai alguse lahtise tule allikast. Asjatundjate ütlustest nähtub ka, et elektriseade saab süttida olukorras, kus ta on ühendatud vooluvõrku. Kuna tunnistaja Xxxx ütlused kinnitavad, et voodi ei olnud vooluvõrku ühendatud, ei saanud tulekahju põhjuseks olla elektriseadmete rike ja sel põhjusel süttimine. Fotod 16-20 (lk 28-30) kinnitavad, et palatis nr 518 olnud vood madrats ja tekk on põlemiskahjustustega. Põlenud on madratsi ja teki sisu. Põlenud on voodi peapoolne ots. Põlemiskahjustused on voodi pea poolses otsas. Voodi jalutsis madratsi ja teki sisu põlenud ei ole. Fototabelil olevatel fotodelt 17-18 on näha, et voodi elektriseadmed asuvad voodi jalutsipoolses osas. Fotodelt on näha, et elektriseadmetel puudusid tulekahjustused. Asjaolu, et voodi jalutsipoolses osas ja elektriseametele puuduvad tulekahjustused kinnitab asjatundjate ütluseid, et tulekahjut ei põhjustanud elektriseadmete rike. Kuigi fotolt lk 16 on näha, et palati 518 seinal elektrikarbi üleval ja all on põlemisjäljed (sein on tahmane), ei ole nende jälgede puhul tegemist selliste jälgedega, mis tekiks juhul kui tulekahi oleks saanud alguse sellest karbist. Lk 28 olevalt fotolt on näha, et põlenud voodiots asus seinal oleva karbi all, mistõttu on ilmselge ja eluliselt usutav, et seinale tekkisid tahmajäljed üksnes seetõttu, et voodiots põles. Fototabelitelt on näha, et madratsialune voodi plaat ei ole kahjustada saanud, samuti ei ole kahjustatud madratsi alumine poolt. Kõik tulekahjustused on madratsi pealmisel poolel ja valdavalt tekil. Ka kannatanu esindaja ütlused kinnitavad, et voodi oli põlenud pealt poolt, madratsi pealt. Kui tulekahi oleks alguse saanud voodisse sisseehitatud ajamist/mootorist oleks madrats süttinud kõigepealt altpoolt ja tulekahjustused ei oleks olnud ainult madratsi pealmisel pinnal. Käesoleval juhul on aga tulekahjustused voodiriietel sellises kohas, kus puuduvad elektriseadmed. Asjaolu, et pärast põlemist ei olnud voodis patja (kinnitavad ka asjatundja Xxxx ütlused), ei tähenda, et padi oli voodis enne põlengut. Tunnistaja Xxxx ja kannatanu esindaja ütlustest nähtub, et voodid seatakse valmis konkreetse patsiendi saabudes vastavalt tema vajadustele. On eluliselt usustav, et erinevate vajadustega patsiendid vajavad erinevaid patju, mistõttu padi valitakse ja pannakse voodisse alles vastavalt konkreetse patsiendi vajadustele. N.Morozova enda ja tunnistaja Xxxx kokkulangevad ütlused kinnitavad, et tulekahju palatis nr 518 avastas N.Morozova ja pärast seda kui Xxxx andis N.Morozova kätte tulekustuti, oli just N.Morozova see, kes tule kustutas. Fototabelid lk 20 ja 26 ning videosalvestus kinnitavad, et olukorras kus palati 517 uks on lahti ei ole võimalik täpselt näha, kes sisenevad ja väljuvad palatist
Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-15-12, p-d 13-14). 6 Kohtuistungil vaadeldud videosalvestiselt ei ole näha, et ajavahemikul kell 11-st kuni automaatse tulekahju süsteemi tööle hakkamiseni veel mõni isik peale N.Morozova läheks ja jääks palati 517 lahtise ukse taha nii kauaks, et võiks kahtlustada, et kõnealune isik võis käia palatis 518 ja põhjustada tulekahju. Lisaks videosalvestusele kinnitas N.Morozova ka ise, et käis palatis 518 umbes 11.50, et kontrollida, sest teadis, et Xxxx oli rahutu ja nägi teda 519, mis ei olnud Xxxx palat. Jättis raami 517 ukse ette. 518 palati uks on kinni, tegi ukse lahti ja visuaalselt vaatas kas kõik korras, läks aknani ja tuli tagasi, see, et see palat tühi ei teadnud. Xxxx oli selline, lihtsalt kontrollis seda, ta võib seal pahandust teha, pissida või kraani lahti teha. Oli palatis maximaalselt 20 sekundit. Silmadega vaatas voodit, kõik oli korras. Suitsulõhna ei tundnud. Pani palati ukse kinni. Eeltoodud N.Morozova enda ütlused kinnitavad, et ajavahemikul 11.56.30- 11.57 (täpne aeg nähtub salvestuselt), kui N.Morozova viibis palatis ja tema enda sõnade kohaselt kontrollis silmadega ka voodit, palatis põlengut ei esinenud ja ka suitsu ei olnud. Seega sai põleng palatis 518 alguse kas N.Morozova palatis viibimise ajal või pärast seda. Videosalvestuselt on näha, et ükski teine isik ei viibi koridori lõpus tagapool palati 517 ust peale N.Morozova väljumist palatist 518 kuni automaatse tuletõrje süsteemi tööle hakkamiseni. Seega on välistatud, et mõni teine isik oleks peale Morozovat viibinud palatis 518 ja võinud põhjustada tulekahju. Kui oletada, et tulekahju põhjustas (süütas voodi) enne kella 11.00 palatis viibinud isik, siis oleks vähemalt tund aega hiljem palatis viibinud Morozova tundnud kas suitsu lõhna või märganud voodis hõõgumist. Morozova ütluste kohaselt kontrollis ta palatit 518, kuna patsient Xxxx oli kahtlane. Samas on salvestiselt näha, et naispatsient (keda Morozova nimetas Xxxxks) jalutas koridori lõpus juba mõnda aega ja koridoris liikus veel teisi töötajaid, kuid keegi ei pööranud naispatsiendile tähelepanu, mis annab aluse arvata, et kõnealuse naispatsiendi iseiseisev liikumine koridoris oli tavaline. Kui oleks olnud alust kahtlustada, et Xxxx võis midagi lubamatut teha, oleks ka teised töötajad sellele patsiendile koridoris tähelepanu pööranud. Kaitsja on seisukohal, et ei ole kõrvaldatud kahtlust, et põleng võis saada alguse suitsukonist. Riigikohus on oma lahendites (N 3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka
Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Käesolevas kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et mõni haigla patsientidest oleks viibinud 24.11.2016 palatis 518, mistõttu on välistatud, et mõni haigla patsient oleks käinud palatis ja jätnud hõõguva suitsukoni voodisse. Tunnistaja Xxxx ütlused kinnitavad, et ta vaatas läbi salvestuse kelle kuuest hommikul ja keegi teine viimase 6 tunni jooksul enne tulekahjut palatisse 518 ei läinud. Väited Xxxxe nimelise patsiendi võimaliku palatis käimise kohta on ümber lükatud videosalvestisega, millelt ei nähtu, et viimase tunni jooksul enne ATS töölehakkamist oleks nimetatud patseient üldse kõnealuses tiivas viibinud. Lisaks nähtub tunnistaja Xxxx ütlustest, et ATS tööle hakates leidsid Xxxxe oma palatis magamas ja tal ei olnud suitsu ega tikke. Asjatundja Xxxx ütluste kohaselt sigaretist tekikott või padjapüür hõõgumise tagajärjel kohe ei sütiks. Hõõgumisel tekkib väga palju suitsu. 6 minutit enne alarmi töölehakkamist on palatis suitsu lõhna tunda. 6 tundi hõõgumine toimuda ei saanud, suitsu lõhna tajub inimene väga ruttu. Kui näeb inimesi palatisse sisse ja välja liikumas, siis järeldab, et seal põlengut ei olnud. Tulekahi ei saanud tekkida hõõgumise tulemusena näiteks sigareti otsast, sest voodi ots, mis oli 7 pressitud puitlaastplaadist, oli altpoolt ülespoole laieneva koonusega umbes 1/3 jagu täiesti läbi põlenud. Selline intensiivne põlemine eeldab tugevat ja järsku initsieerimist, mitte sigaretti. Viitas lahtise tule kasutamisele koldekohas. Asjatundja Xxxx ütluste kohaselt hõõguva sigareti otsast tekib leegiline põlemine 30-60 minutiga, aga ei pruugi üldse tekkida, oleneb kuidas sigaret on paigutatud. Antud juhul ei ole võimalik, et hõõgumine toimus 6 tundi varem, andurid oleks suitsu peale varem tööle hakanud. Sigaretist leegilise põlemise tekkimiseks ei ole 6 minutit piisav ajavahemik, võimalik tikust või välgumihklist.Välistab, et põleng sai alguse hõõguvast sigaretist. 6 minutit enne ATS tööle hakkamist oleks toas viibinud inimene sigareti suitsu märganud. Eeltoodud asjatundjate arvamused välistavad, et tulekahi sai alguse peale N. Morozova käimist palatis nr 518 hõõguvast sigaretist. Asjatundjate arvamust kinnitab ka videosalvestus, millelt ei nähtu, et peale N.Morozovat oleks keegi teine veel palatis 518 saanud käia. Asjaolu, et sigareti hõõgumise tagajärjel tekiks leegiline põlemine 30-60 minutiga välistab ka võimaluse, et sigaret võis olla peidetud voodisse teki alla ja Morozova lihtsalt ei märganud seda palatis 518 viibimise ajal. Isegi kui Morozova ei oleks märganud oletatavat sigaretti, oleks ta pidanud 6 minutit enne ATS tööle hakkamist tundma suitsulõhna. Samuti kinnitab videosalvestus, et viimase tunni jooksul enne tulekahjut ei ole keegi teine isik palatis 518 käinud. Mõlema asjatundja ütlused kinnitavad, et põlengu jäljed viitavad sellele, et tulekahju tekkepõhjuseks oli voodis lahtise tule allikas. Lahtise tule kasutamisel tekkinud leek, tikk, välgumihkel. Kuigi Xxxx ei välista ka hõõguvat sigaretti lahtise tule allikana, nähtub tema ütlustest, et hõõguva sigaretiga oleks leegi tekkimiseni kulunud pikem aeg kui oli ajavahemik Morozova palatis 518 viibimise ja ATS tööle hakkamise vahel. Kui sigaret oleks jäetud teki alla, oleks suits hakanud läbi tulema ja 6 minutit enne ATS tööle hakkamist ruumis olnud inimene oleks seda tajunud. Eeltoodust tulenevalt on asjatundjate kokkulangevate ütlustega, fototabelitega ja videosalvestusega tõendamist leidnud, et tulekahju põhjuseks oli lahtise tule allikas ja tulekahju põhjuseks ei olnud pikemat aega voodis hõõgunud sigaret. Arvestades asjaolu, et viimase tunni jooksul enne automaatse tuletõrje süsteemi tööle hakkamist oli ainukeseks isikuks Njule Morozova, kes käis palatis nr 518 (kinnitab videosalvestus), on tõendamist leidnud, et voodi süütas Njule Morozova. Arvestades lühikest ajavahemikku ca 6 minutit, mis jäi N.Morozova poolt palatis 518 käimise ja tulekahju automaatse süsteemi tööle hakkamise vahele ning, et Morozova viibis palatis ca 30 sekundit, ei ole eluliselt usutav, et N.Morozova ise suitsetas palatis 518 ja unustas või jättis hõõguva sigareti voodile. Lühike ajavahemik tuletõrje süsteemi tööle hakkamiseni kinnitab, et Morozova kasutas lahtist tuld ja süütas voodi tahtlikult. Arvestades et juba 12.05.30 paiku kustutati tuli, võib voodile tekkinud kahjustusi vaadates öelda, et põleng oli leegiga ja tegemist ei olnud väikese hõõgumisega. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et just Morozova oli isik, kes süütas 24.11.2016 palatis 518 olnud voodi. Süütamine seisneb asja põlema panemises sellisel viisil ja ulatuses, et objekt põleb vähemalt teatud ajavahemiku edasi omal jõul. Tunnistaja Xxxx ütlused kinnitavad, et palat 518 oli tühi hetkel kui sealt leiti põlev voodi. Videosalvestus kinnitab, et N.Morozova palatis 518 viibimise ja põlengu kustutamise vahele jäi ca 9 minutit. Seega põles voodi sellele ajavahemikul omal jõul. Olles lahkunud palatist ja jättes voodi üksi põlema puudus N.Morozoval endal edaspidi igasugune kontroll tulekahju üle. KarS § 404 lg 1 näeb ette vastutuse võõra või oma asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. 8 Süüteo objektiivseteks tunnusteks on asja süütamine ja sellega ohu põhjustamine inimese elule või tervisele. Fototabel lk 28-30 kinnitab, et palatis 518 olnud voodi sai põlengu käigus kahjustada s.t voodi on sedavõrd rikutud, et seda ei ole enam võimalik kasutada hooldushaigla voodina. Samuti kinnitavad kannatanu esindaja ütlused, et voodi on kasutuskõlbmatu ja osteti uus voodi. Ehk siis kuigi voodi on hetkel sisuliselt alles, ei ole säilinud võimalus kasutada seda sihtotstarbeliselt. Ohu põhjustamise all inimese elule ja tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise (3-1-1-7-10) N.Morozova süütas hooldushaiglas oleva voodi. Haiglatöötajana oli ta teadlik, et kõrvalpalatites viibisid patsiendid, kes ei olnud võimelised iseisvalt liikuma. N.Morozova enda tööülesannete hulka kuulus patsientide liikuvuse aktiviseerimine, mis tähendas, et N.Morozoval oli ülevaade vähemalt osade patsientide liikumisvõimest. Õpetades inimesi tugiraamiga paremini liikuma oli N.Morozova teadlik, et need inimesed ei suuda ohu korral iseseisvalt palatist lahkuda. Olles töötanud aastaid hooldushaiglas oli N.Morozova teadlik ka asjaolust, et osad haiged on voodihaiged, kes ei saa ohu korral iseseisvalt voodist ja palatist välja. Tunnistajad Xxxx, Xxxx, Xxxx ja süüdistatav N.Morozova ise kinnitasid, et tulekahju tagajärjel levis koridoris suits. Ka videosalvestuselt on näha, et koridoris on suitsu. On üldteada asjaolu, et põlengu käigus tekkiva suitsu sissehingamine on inimese tervisele kahjulik ja võib põhjustada terviserikkeid/tervisekahjustusi. Et tulekahju tagajärjel levinud suitsu hinnati patsientidele ohtlikuks kinnitab ka asjaolu, et koridoris asunud palatitest asuti kiirelt patsiente evakueerima (kinnitavad nii süüdistatava kui tunnistajate ütlused ja videosalvestus). Süütamine on lõpule viidud ohu loomisega inimese elule ja tervisele. Süütegu on lõpule viidud juba teo toimepanemisega negatiivse tagajärje saabumine pole nõutav. Seega ei eelda süüteokoosseisu realiseerimine kaitstava õigushüve kahjustamist, vaid kooseos on täidetud juba sellele ohu tekitamisega Kuna peale voodi süütamist ja palatist lahkumist puudus N.Morozoval endal igasugune kontroll nii leekide kui suitsu levimise üle, suhtus N.Morozova täiesti ükskõikselt oma teo tagajärgedesse. Arvestades, et N.Morozoval on keskharidus ja tegemist on normaalse inimesega, oli talle eluliselt usutavalt arusaadav ja selge, et süütamise tagajärjel võib tekkida tulekahi ja levida nii tuli kui suits, mis ilmselgelt ohustab nii töötajate kui patsientide elu ja tervist. Seega süüdates voodi ja lahkudes palatist, jättes põleva voodi ilma järelevalveta, lõi N.Morozova oma käitumisega ohu nii enda kui teiste inimeste elule ja tervisele. N.Morozova elukogemust arvestades teadis ta, et asja põlema panemisega põhjustatatakse oht inimeste elule või tervisele. Morozova käitumisele hinnangu andmisel on oluline ka asjaolu, et kuigi N.Morozova süütas voodi tühjas palatis, olid kõrval ja vastas palatites patsiendid, kes ei olnud suutelised iseseisvalt liikuma, seega oli N.Morozova süüteo toimepanijana teadlik patsientide kui võimalike kannatanute olukorrast ja nende suutlikkusest tulest ja suitsust lähtuva ohu korral end päästa. Seega oli N.Morozova teadlik, et voodi süütamisega seab ta ohtu teiste inimeste elu ja tervise ja ta vähemalt möönis sellise tagajärje võimalikkust, mistõttu on kuritegu pandud toime otsese tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et N.Morozova süüdates 24.11.2016 palatis 518 olnud voodi põhjustas sellega ohu hooldushaiglas viibinud töötajate ja piiratud liikumisvõimega patsientide elule ja tervisele, kes tuli ohtutuse tagamiseks oma palatitest evakueerida. Nijule Morozova tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 404 lg 1 järgi kui võõra asja süütamine, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. 9 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 404 lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Nijule Morozova karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et N.Morozova osales ise tulekahju kustutamisel, et süütamise tõttu ühelegi isikule otseselt tervisekahjustusi ei tekkinud ja keegi sellega seoses eraldi ravi ei vajanud. Arvestades Njule Morozovat iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tal on kindel elukoht, tal oli, kuid hetkel puudub kindel töökoht ja sissetulek, ei ole kohtu arvates põhjendatud karistada N.Morozovat rahalise karistusega. Arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida N.Morozovatt edaspidi kuritegusid toime panemast), on kohtu arvates teda võimalik karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega 1 aasta, millest on teda võimalik KarS § 73 sätete alusel tingimisi vabastada.
lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes
lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendi CD plaadi jätta kriminaalasja juurde Xxxx on esitanud tsiviilhagi summas 3391 eurot, millest hooldusvoodi maksumus on 550 eurot ja ülejäänud kulud moodustavad palati remondi ja korrastustööde maksumus. Hagiavaldusele on lisatud Xxxx hinnapakkumine. Xxxx esindaja Xxxx kinnitas, et tänaseks on palati remont tehtud ja kulud kantud, jäid hinnapakkumises toodud suurusjärku. Voodi oli olnud kasutuses veidi üle 1 aasta. Süüdistatav N.Morozova end tulekahju põhjustamises süüdi ei tunnistanud, mistõttu vaidles vastu ka tsiviilhagile. Süüdistatav ega tema kaitsja ei ole vaidlustanud hinnapakkumises toodud tööde maksumust ja uue hooldusvoodi maksumust. Arvestades fototabelil kajastatud voodi seisukorda pärast põlemist, on igati põhjendatud uue voodi soetamine. Arvestades, et tegemist on voodiga, mida kasutatakse haigete hooldamisel ja mis peab võimaldama teatud funktsioone on uue voodi soetamine igati põhjendatud. Hinnapakkumises toodud tööde loetelu vastab sellele, mida reaalselt oli vaja palatis pärast tulekahjut teha. Vaidlust ei ole ka faktis, et kannatanu on reaalselt tööde eest sellised summad maksnud. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu esindaja ütlustes, et reaalselt kantud kulud jäid hinnapakkumises toodud suurusjärku. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud 10 isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui N.Morozova ei oleks süütanud palatis nr 518 olnud voodit, ei oleks tekkinud ka tulekahjut ja Xxxx ei oleks tekkinud vajadust palati 518 remondiks ja uue voodi soetamiseks ning kannatanule ei oleks sellega seoses ka kulutusi tekkinud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub eeltoodud põhjustel seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava N.Morozova kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb varaline kahju summas 3391 eurot süüdistatavalt Nijule Morozovalt välja mõista Xxxxl kasuks.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt N.Morozovalt alljärgnevalt:
lg 1 p 2 sundraha 705 eurot,
Kohus tõdeb, et
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kuna Nijule Morozova ütluste kohaselt ta ei tööta alates 25.11.2016 võib kohtu arvates seaduses sätestatud 30 päevane menetluskulude ja sundraha tasumiseks ettenähtud tähtaeg osutuda eelkõige kogusumma suurust silmas pidades liiga lühikeseks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus süüdistatavalt
lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja
lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes
S § 404 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Nijule Morozova ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. 11
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 07.12.2016 s.o 1 päev karistusaja hulka. Välja mõista Nijule Morozovalt
lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 705 eurot ja
lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4,5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Kohustada Nijule Morozovat tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 64.75 eurot. Sundraha, kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikus. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Nijule Morozova, kriminaalasi 1-17-2702, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (epostiaadress: itabi@just.ee). Välja mõista Nijule Morozovalt Xxxx kasuks 3391,00 eurot (arvelduskonto nr Xxxx Swedbank ) Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 19.06.2017 Kohtunik Liina Pohlak 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.