1-12-2860/114

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. september 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2860 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Riina Palmi Prokurör Enn Pustak Kaitsja Andrus Repnau (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Jermolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu ANDREI JERMOLAJEV, i.k. 37910070216, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 02.08.2013 ja lõpp 04.07.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.09.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Andrei Jermolajev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Andrei Jermolajevile ja tema kaitsjale. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 03.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Jermolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu
4. novembri 2012 otsusega üldmenetluses tunnistati Andrei Jermolajev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 7 aastat ning KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. KarS 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 8 aastat. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 29.02.2012 – 27.03.2012 ja karistuse kandmise alguseks luges kohus 02.08.
5. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla Andrei Jermolajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Samas on vangla iseloomustuses märgitud, et kinnipeetava suhtes on pooleli kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetlus on algatatud KarS § 327 lg 1 alusel (massilised korratused kinnipidamiskohas): eelneval kokkuleppel alustasid Andrei Jermolajev ja veel 18 kinnipeetavat oma kambrites 23.06.2015 kella 22.55 paiku üheaegselt akende lõhkumist selleks eelnevalt ette valmistatud esemetega ega täitnud vanglaametnike poolt antud korraldusi lõhkumine lõpetada. Korratuse põhjuseks olid subkultuurilised hoiakud (kinnipeetavatele ei sobinud toidujagaja). Kohtuistung Andrei Jermolajev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et elama hakkab koos perega xxxx ja peamine on tegeleda oma tervisega ning seejärel leida töökoht, kui tervis lubab. Selgitas, et hetkel tarbib palju ravimeid ja need stabiliseerivad tema seisundit, sest kui talle neid ei antaks, siis ei saaks ta üldse liikuda. Kurtis, et peaks reumatoloogi juures käima iga kuu, aga viimati käis 2015 ja Ida-Virumaal ei ole üldse reumatoloogi. Kinnitas, et tema suhtes on alustatud uus kriminaalasi, kuid vabanedes hakkab elama normaalset elu ja uusi kuritegusid toime ei pane. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt jääb prokuratuur vanglaga võrreldes eriarvamusele ega toeta Andrei Jermolajevi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja oli seisukohal, et isikut võib vabastada enne tähtaegselt elektroonilise järelevalvega. Vangla on toetanud tema vabastamist, riskiprotsent 18 on väike, pere on olemas ja toetab. Olemas on kaks garantiikirja töökohtade olemasolu kohta. Isikul on küll osaline töövõime kaotus ja tervis ei ole aluseks vabastamisele, kuid mingil määral võiks mõjutada arvamust. Tabletiravi ei ole kinnipeetava tervist paremaks muutnud ja seetõttu asus kaitsja seisukohale, et kui isik vabastada, saab ta ise oma tervisega edasi tegeleda ja ise hakata käima reumatoloogi juures ning teha uuringuid. Kaitsja oli seda meelt, et isik tuleks vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 2 Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Andrei Jermolajevi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on oluline tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seadusekuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, reaalset vanglakaristust kannab teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Tegemist on suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ning tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona korduva ebaseadusliku käitlemisega. Eesmärgiks oli suur ja kiire materiaalne kasu ning soodusteguriks pikaajalised suhted narkootikume käitlevate isikutega, aga samuti ka negatiivne hoiak ühiskonna suhtes. Isik ise eitab kriminaalse tulu teenimist ja selle tähtsust, kuid tema elustiil ja väljaminekud ületasid oluliselt pere ametliku tulu. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama elukaaslase ja laste juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on elukaaslase vennale kuuluva 2-korruselise eramuga, mis sobib valveseadme paigaldamiseks ning vajalikud nõusolekud on olemas. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava lähedasteks on tema enda ja elukaaslase vanemad ning elukaaslase vend, kellega suhted on head ja toetavad ning Andrei Jermolajev on lähedaste poolt koju oodatud, seega on isikul olemas lähedaste toetus. Paaril on ka kaks alaealist last, kes elukaaslase sõnul ei tea, et nende isa vanglas viibib. Elukaaslane iseloomustab kinnipeetavat kui lahket ja hoolitsevat isa. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades isiku korduvkaristatust, kuulub kinnipeetava tutvuskonda ilmselgelt kriminaalse taustaga isikuid. Vangla iseloomustuses on märgitud, et usalduslikud suhted on kinnipeetaval eelkõige kriminaalse taustaga isikutega. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist ja seda olukorras, kus isiku senise kuritegeliku käitumise üheks põhjuseks on olnud ka mõjutatavus (kuritegude toimepanemine grupis). Positiivseks loeb kohus seda, et isik on vangistuse jooksul olnud hõivatud erinevatel majandustöödel (hetkel on tervise tõttu meditsiiniosakonna poolt tööst vabastatud), on läbinud riigikeele õpped tasemetel A1, A2 ja B1 ning käib vestlustel psühholoogiga ühiskonnas kehtivate normide ja hoiakute teemal. Seega kasutab kinnipeetav vanglas viibitavat aega otstarbekalt. Kinnipeetavale on garanteeritud peakoka abilisena töökoht xxxx. Ka xxxx on kinnipeetavale administraator-autojuhina garanteerinud töökoha. Kohtu hinnangul on esimene töökoht seotud suures osas jalul seismisega ning teine samuti füüsilise pingutusega. Elukaaslase sõnul saab aga kinnipeetav valu tõttu liikuda vaid ravimite mõjul ja seetõttu ei olevat Andrei Jermolajev 3 elukaaslase hinnangul hetkel võimeline töötama. Seega ei ole kohtu hinnangul usutav, et kinnipeetav garantiikirjadele vastavatel kohtadel tööle asuks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kõrge enesehinnang, ta on orienteeritud edule, empaatiavõime on piiratud ja isik ei mõista, mida ta oma tegevusega ühiskonnale tekitab. Eitab probleeme, sellega seoses puudub ka probleemide lahendamise oskus. Tal on raskusi enda osa määratlemisega probleemide tekkimisel, kaldub pigem süüdistama keskkondlikke tegureid, pisendades oma süüd ja vähendades vastutust, suhtub iroonilis-kriitiliselt õigussüsteemi. Alahindab narkootikumide ohtlikkust nii ühiskonnale kui tervisele ja seetõttu on alates
6. aastast tegelenud narkootikumide käitlemisega. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 18%, mis on keskmisest mõnevõrra madalam näitaja. Uue kuriteo toimepanemise risk suureneb juhul, kui isik ei muuda oma väärtushinnanguid ja hoiakuid, jätkab suhtlemist kuritegelike ringkondadega ja väärtustab „rikkust iga hinnaga“ ning materiaalset heaolu väljendavat atribuutikat. Oluline on ka väljakujunenud elustiil, millest on raske loobuda. Lisaks märgib kohus, et karistusaja lõpuni on jäänud veel ligi 4 aastat, mis on väga pikk aeg. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, seega oleks Andrei Jermolajevi katseaja pikkus kaugelt üle 3 aasta, mida ei saa aga pidada otstarbekaks. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetav kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Andrei Jermolajevi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Ka märgib kohus, et massilistest korratustest osavõtt viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub aga alus arvata, et ainuüksi isiku lubadustest piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Isikul on ka varem olnud püsiv ja pidev sissetulek, lähedaste toetus ja alaline elukoht, kuid sellest hoolimata on ta pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil toime uued narkootikumidega seotud kuriteod. Kohtule on esitatud ka hulgaliselt kinnipeetava tervist ning haiguslugu puudutavaid dokumente. Kohus asub aga seisukohale, et karistuse kandmisest vabastamine isiku parandamatu haiguse tõttu toimub teistsuguse taotluse alusel ja mõnevõrra erinevas menetluses. Seetõttu jätab kohus kinnipeetava tervisliku seisundi kui isiku ennetähtaegse vabastamise poolt-argumendi arvestamata lisades, et vajalikku ravi saab kinnipeetav siiski ka vanglas. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Andrei Jermolajevit ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on 4 jäänud veel üle 3 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
7. septembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 18.09.2017 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-12-2860 jõustus 5 30.11.2017 Tartu Ringkonnakohtu