s § 101 lg 1 sätestatud määras alates 25.07.2017 kuni hagejate täisealisuseni. Kostjate seisukohad Kostja Ü.R ei vaidle hagile vastu. Kostja R.K eel- ja kohtuistungile ei ilmunud. R.K oli kohtukutse edastatud, mida kinnitab isiklikult oma allkirjaga väljastusteatel 13.10.2017. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Rahvastikuregistri andmetel K K sündis xx.xx.xxxx ja K K sündis xx.xx.xxxx ning nende ema on Ü R ja isa on R K. Kostjate probleemse elukorralduse tõttu jäid hagejad vanemliku hoole ja ülalpidamiseta ning asusid alates xx.xx.xxxx elama asenduskoduteenusele xxxxx xxxxxxxxxxxx. Pärnu Maakohtu 28.11.2007 määrusega on kostjatelt võetud täielikult ära hooldusõigus hagejate suhtes. Hagejad elavad püsivalt alates 15.03.2006 asendushooldusel. Pärnu Maakohtu 21.06.2017 määrusega on hagejate eestkostjaks määratud Märjamaa Vallavalitsus.
lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.
Seega on kostjad, kui laste K ja K vanemad, kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2017.a 235 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kohus peab kostjatelt elatise hagejate kasuks väljamõistmise põhjendatuks, kuna kostjad ei ole laste ülalpidamiskohustust miinimummääras vabatahtlikult täitnud. Kuna hagejad paluvad välja mõista kostjatelt elatise miinimummääras, siis hagejad ei pea tõendama endi ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja Ü.R võttis kohtuistungil hagi omaks, vaatamata sellele, et tema sissetulek vanglas viibides on väike. Hagejate esindaja nõustus kohtuistungil, et kostja Ü.R võib tasuda elatist vastavalt võimalustele. Kostja R.K ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei ole suuteline tasuma hagejatele ülalpidamist seadusega ettenähtud määras. Seega tuleb elatis kostjatelt välja mõista hagejate kasuks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 25.07.2017. Hageja palub elatise kostjalt välja mõista
lg-s 1 sätestatud määras.
lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub siduda elatise suurenemine edaspidi vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõusuga. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja seaduslik. Edaspidi sellisel viisil elatise suurendamine võimaldab hagejal kohtusse pöördumata saada kostjalt seadusega kehtestatud määras ülalpidamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.