4-17-3428/20

Väärteoasi nr 4-17-3428 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.09.2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-3428 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Liis Landsmann Tõlk inglise keele tõlk Kertu Liik Kohtuasi Roberto Stefano Lauterio’ (isikukood: 36903210402) väärteokaebus nr 4-17-3428 Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.06.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2302,16,006824 Asja läbivaatamise kuupäev 04.09., 18.09.2017.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Roberto Stefano Lauterio kaitsja Erki Casar kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.06.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2302,16,006824 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteomenetluse kulud: liiklustrassoloogiaekspertiisi tasu summas 413 eurot – jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 18.10.2017.a. Asjaolud ja menetluskäik Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse väärteomenetleja A. Lepamaa koostas 10.05.2017.a. väärteoprotokolli AB 1536960 Roberto Stefano Lauterio’le selle eest, et tema, 10.05.2016.a. kella 14.30 ajal Harjumaal, Tallinnas, Pärnu mnt 104 juures, juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz CLK 200 reg nr xxxx, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ning kahjustada teiste vara. Tagurdamisel riivas pargitud sõidukit Volkswagen Jetta reg märk xxxx põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud tegevusega rikkus Roberto Stefano Lauterio väärteoprotokolli kohaselt LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju karistas Roberto Stefano Lauterio’t väärteoasjas nr 2302,16,006824 08.06.2017.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-st 3, LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses summas 300 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses summas 300 eurot. Samuti jäeti menetlusaluse isiku kanda ekspertiisi tegemisega seotud menetluskulud summas 413 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse kohaselt ei selgu kaevatavast otsusest, milliste tunnistajate ütlusele tuginetakse. Samuti ei ole selgitatud, miks ei ole arvestatud vastulauses esitatuga selle kohta, et tunnistaja ütlused ei ole tõesed põhjusel, et isik soovib vältida oma vastutust sõiduki omaniku ees ning tunnistaja väide äärekivi vastu sõitmise kohta ei vasta tõele. Ka ei ole arusaadav, kuidas saab otsuses väita, et liiklusnõuete rikkumist tõendab ekspertiisiakt, kui eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati, et uuritavate sõidukite vahelist kontakti ei saa välistada ega kinnitada. Lisaks tuleb tähele panna, et kuna ekspertiisiakti kohaselt on uuritavatel sõidukitel erineva ulatusega vigastused, siis ei ole vigastute ühitamine kogumis võimalik ja sõidukite vahelist kontakti ei saa esitatud materjalide alusel kinnitada. Ka ei ole eksperdi seisukoht, et kokkupuude võis toimuda sõidukite paiknemisel risti, sel juhul kooskõlas tunnistaja ütlustega. Samuti ei ole kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatud, miks ei kuulatud üle kaebuse esitajaga sõidukis koos viibinud Xxxxning palutakse antud isik kohtus üle kuulata. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et antud päeval käis ta haiglas, auto oli pargitud parklasse. Pärast haiglast väljumist läks ta autosse, kus teda ootas Xxxx. Autos nad rääkisid omavahel, muusika mängis sel põhjusel vaikselt. Ta tagurdas parkimiskohalt välja, pööras ja sõitis minema. Ühtegi autot vahetult tema taga ei olnud. Mingit kokkupõrget ta ei tundnud ega kuulnud. Vastu kõnniteed ta ei tagurdanud, ka ei väljunud ta autost. Ta selgitas, et auto põrkeraual on hulgaliselt kriimustusi, kuid need on varasemast ajast. Samuti ei pea ta vigastusi arvestades võimalikuks, et tema ega kaassõitja poleks kokkupõrget kuulnud. Ta lisas, et tal pole autojuhtimisega probleeme, ka on tal olemas kindlustus. Seoses kõnealuse sündmusega võeti temaga ühendust alles mitme päeva möödumisel. Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et tunnistajate ütlused on asjas vastuolulised ning ka ekspertiis ei saa kinnitada kokkupõrget, kuna sõidukite vigastuste ulatus on sedavõrd erinev. Juhul, kui sõiduk 2 jõnksatas, pidanuks jääma ka teisele sõidukile sellised kahjustused, et ekspert saaks kinnitada, kas selline kokkupõrge toimus. Antud juhul ekspert seda kinnitada ei saa. Kaitsja leidis, et menetleja jättis ka üle kuulamata kaebuse esitaja autos viibinud tunnistaja ja isikule etteheidetavad rikkumised ei ole tõendamist leidnud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus otsust muuta ning palus jätta kaebus rahuldamata ning väärteootsus muutmata. Menetleja esindaja oli seisukohal, et tunnistajate ütluste, ekspertiisiakti ja muude tõenditega on isiku süü tõendamist leidnud. Nii tunnistajad Xxxx, kui Xxxx on tajunud liiklusõnnetuse toimumist ja nende ütlused on omavahel riimuvad ning kooskõlas ekspertiisiaktiga. Esindaja rõhutas, et ekspert on selgitanud, et tegemist on nõrgemapoolse kontaktiga, mille käigus võisid tekkida erinevad vigastused. Menetleja kogemusele toetudes saab öelda, et vigastuste ulatus ei pea olema niivõrd tugev, et need oleks omavahel täielikult seostatavad. Kaebuse esitaja tunnistaja osas on alust arvata, et ta ajas erinevad päevad segamini, kuna haiglas käidi mitu korda ja ta ei saa öelda, et ta just sel päeval midagi ei tajunud. Esindaja leidis, et kaebuse esitajale inkrimineeritud rikkumised on täielikult tõendamist leidnud ja talle on määratud proportsionaalne karistus. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja R. S. Lauterio, kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool. Samuti kuulati kohtuistungil tunnistajatena üle Xxxx Xxxx, Xxxxja Xxxx. Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - liiklusõnnetuse akti /väärteotoimik lk 1/; - sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga /väärteotoimik lk 2-9/; - vaatlusprotokolli koos fototabeliga /väärteotoimik lk 17-22/; - ekspertiisimäärust /väärteotoimik lk 24/; - ekspertiisiakti koos tõlke ja õiendiga /väärteotoimik lk 25-26, 27, 28/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 31-31pö/. - kohtuvälise menetleja 08.06.2017.a. otsust väärteoasjas 2302,16,006824 /tl 10-11; väärteotoimik lk 32-33/; - karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 35/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Samuti kohtus uuriti R. S. Lauterio poolt kohtuistungil koostatud selgitavat joonist (tl 44). Samuti, kohtuistungil kohus avaldas tunnistaja Xxxxpoolt kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlused kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks osas, mis puudusid antud sündmuse käiku (tl 10pö). Pooled ütluste avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus peab väärteokaebuse lahendamisel lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lgle 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 Käesoleval juhul tuleb kohtul esimesena, vastavalt VTMS § 133 p-le 1, lahendada küsimus sellest, kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et sõidukile Volkswagen Jetta reg nr xxxxon tekkinud liikluskahju ja esinevad vigastused selle sõiduki esiosal. Nimetatud asjaolud nähtuvad nii liiklusõnnetuse aktist (lk 1), sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle osaks olevast fototabelist (lk 2, 8, 9), millest nähtuvad vigastused sõiduki esitiival, tulel ja põrkeraual; samuti ekspertiisiaktist (lk 25), milles vigastusi kirjeldatakse. Samuti kinnitavad nimetatud asjaolu tunnistaja Xxxxpoolt kohtus antud ütlused selle kohta, et tema kasutuses olnud sõidukil olid vigastatud vasak esitiib, tuli ja stange (tl 56). Sõidukile Xxxxsõidukile otsasõidu fakti (tundmatu sõiduki poolt) kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused (tl 61-63). Kohtul puudub alus selles osas antud isikute ütlustes kahelda, kuivõrd need on riimuvad asjas kogutud ja usaldusväärseteks peetavate kirjalike tõenditega, milliseid kohus juba eelpool nimetas. Kaebuse esitaja on aga varasemalt nii kohtueelses menetluses, kui kohtus eitanud seda, et ta liiklusõnnetuse põhjustas. Kohtu hinnangul ei ole kõigi asjas kogutud tõendite pinnalt võimalik teha tõsikindalt järeldust selle kohta, et antud liiklusõnnetuse põhjustanuks R. S. Lauterio. Kohus esmalt peatub kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustel. Kohtus üle kuulatud tunnistaja Xxxx andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta istus oma sõidukis ja vaatas samal ajal telefoni. Ühel hetkel kuulis ta kriipimise heli ja ta tajus, et tema autole sõideti otsa. Ta sai juhtunust esialgu šoki, kuna ei suutnud uskuda, et lihtsalt niisama tagurdati tema sõidukile otsa. Tunnistaja kogus end ja kui ta tegi ukse lahti ning tahtis väljuda, oli see sõiduk juba ära sõitnud (tl 56-58). Kohus asub seisukohale, et antud isiku ütlused sündmuse täpsema käigu kohta ei ole eluliselt usutavad, samuti esinesid vastuolud isiku varasemalt kohtueelses menetluses antud ütluste ja kohtus antud ütluste vahel. Nimelt avaldas kohus Xxxxpoolt tunnistajana ülekuulamisel antud ütlused osas, milles ta on selgitanud, kuidas ta nägi sõidukit MB, mis tagurdas esmalt äärekivi peale ja seejärel selle juht väljus sõidukist ning kontrollis sõidukit (tk 10 pö). Kohtus tunnistaja sellise sündmuse toimumist eitas, kinnitades, et seoses äärekiviga midagi ei toimunud ja sõiduki juht autost ei väljunud, taolist vastuolu tunnistaja kohtus ei selgitanud (tl 59-60). Kohus rõhutab, et tunnistaja Xxxxütluste kohaselt jälgis ta sõiduki MB juhti ja tema kaaslast tähelepanelikult, esitades nende välimuse ja tegevuse kirjelduse (tl 57). Seega ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja mäletaks suhteliselt detailselt sõidukiga seotud isikuid ja nende tegevust, kuid ei suudaks meenutada tähelepanuväärset olukorda, kus sama isik sõitis autoga vastu äärekivi ja seejärel väljus sõidukist olukorda kontrollima. Sellise asjaolu esinemist ei ole kinnitanud ka ükski teine tunnistaja. Seega esinevad tunnistaja ütlustes olulises osas vastuolud, milliseid tunnistaja kohtus selgitada ei osanud. Samuti tuleb tähele panna, et eluliselt ebausutav on olukord, kus isik, vaadates telefoni, oleks otsasõidu järel šokiseisundis ja pidi end sõidukist väljumiseks koguma, kuid suudaks fikseerida avarii põhjustanud sõiduki numbri. Kõike eelnevat arvestades kohus tunnistaja Xxxxütlusi sündmuse käiku puudutavas osas tõendina ei arvesta. Kohtus üle kuulatud tunnistaja Xxxx andis kohtus ütlusi selle kohta, et nägi aknast, kuidas üks sõiduk tagurdas vastu teist ning kuidas see sõiduk, millele otsa sõideti, jõnksatas ja selles olnud mees tõstis pea püsti. Mäletab, et parkiv sõiduk oli tumedat värvi, kuid seda, millised olid osalenud sõidukid täpsemalt, ta ei mäleta. Samuti ei näinud ta, kes otsa tagurdanud sõidukisse sisenes, selle juhti ei näinud ta ka hilisemalt. Sõiduki numbrit ta meelde ei jätnud, kuna seisnud sõidukis olnud meesterahvas teatas talle, et on juba numbri kirja pannud (tl 60-63). Seega nähtub eelnevast, et tunnistaja on küll kinnitanud sündmuse toimumist, s.o mingi tundmatu sõiduki poolt teisele sõidukile otsasõitu, kuid ta ei oska anda detailseid ütlusi ühegi sündmuses tähtust omava asjaolu kohta, sh osalenud sõidukite värvuse, margi, registreerimismärgi või tagurdanud sõiduki juhi kohta. 4 Kohtus üle kuulatud tunnistaja Xxxx andis ütlusi selle kohta, et viibis kaebuse esitaja juhitud sõidukis, kui viimane külastas Magdaleena haiglas arsti. Autos räägiti arstivisiidist ning sõidukis muusika kõvasti ei mänginud. Tagurdamisel tunnistaja mingit heli ei kuulnud ega tundnud ka kokkupõrget. Kohus peab antud tunnistaja ütlusi eluliselt usutavateks, ka olid need kooskõlas teiste tunnistajate ja kaebuse esitaja poolt antud ütlustega antud asukohas viibimise ja selle põhjuste kohta. Kohus peab usaldusväärseks selgitust, et tunnistajale lähedane isik (sel ajal elukaaslane) arutas koos tunnistajaga koheselt pärast arsti külastamist ja tunnistajaga kohtumist (antud sõidukis) ka visiidil arstilt kuuldut. On ilmne, et selline arutelu ei saa toimuda valju muusika keskel või muude vestlust (aga ka sõidukijuhtimist) segavates oludes. Samuti kohus esitas tunnistaja omapoolse selgituse sõidukil MB esinevatest vigastustest, milline on samuti eluliselt usutav – ta selgitas, et kuna ta õppis antud sõidukiga autojuhtimist, on ta selle käigus autole ka mitmeid vigastusi põhjustanud (tl 39). Kohus peab usaldusväärseks ka kaebuse esitaja poolt kohtus antud ütlusi selle kohta, et ta külastas selles asukohas arsti, sõidukis oli ka tema elukaaslane Xxxx ja viimane ootas teda autos ning parklast lahkumisel mingit kokkupõrget ei toimunud. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja ütlused kooskõlas nii asjas kogutud kirjalike tõenditega, kui ka tunnistaja Xxxx ütlustega ning samuti on need eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav kaebuse esitaja seletus selle kohta, et pärast arstivisiiti ta ka vestles tunnistaja Xxxxga, kuivõrd üldteada on see, et lähedased isikud soovivad olla teadlikud üksteise terviseseisundist. Selline vestlus ei saanuks toimuda segavate tegurite, nt valju muusika keskel, mis takistanuks juhil ka liiklusolusid tajumast. Vastava asjaolu mitteesinemist kinnitas ka tunnistaja Xxxx (tl 38). Seega tuleb järeldada, et R. S. Lauterio pidanuks teisele sõidukile otsasõitu ka tajuma. Usaldusväärseks tuleb pidada ka kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et tal puudus igasugune mõistlik põhjendus sündmuskohalt lahkumiseks. Nimelt nähtub kohtus uuritud tõenditest, et tal on olemas juhtimisõigus ja sõidukil oli kehtiv kindlustus (tl 1). Samuti on kaebuse esitaja usutavalt selgitanud seda, miks tema sõidukil esinesid kriimustused, märkides, et need on seal varasemast (tl 36). Eelnevat arvestades puudub kohtul igasugune alus kaebuse esitaja ütlustes kahelda, need on kooskõlalised ka teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et asjas korraldatud liiklustrassoloogia ekspertiis ei andnud vastust menetleja küsimusele selle kohta, kas sõidukile VW Jetta reg nr xxxxon tekitatud vigastused sõiduki MB CLK200 reg nr xxxx liikumise tõttu. Nimelt on ekspert järeldanud, et ekspertiisiks esitatud materjalide alusel ei saa uuritavate sõidukite MB ja VW vahelist kontakti välistada ega kinnitada (arvamuse p 1, lk 26). Seejuures on ekspert leidnud, et sõidukil esinevate kontaktjälgede põhjal ei saa nendevahelist kontakti välistada, kuid kuna uuritavatel sõidukitel esinevad oluliselt erineva ulatusega vigastused, siis ei ole vigastuste ühitamine võimalik ja sõidukite vahelist kontakti ei saa esitatud materjalide alusel ka kinnitada (lk 26). Seega on kohtu hinnangul asjas püütud ammendavalt, sh ekspertiisi korraldamise abil, välja selgitada seda, kas nimetatud sõidukite vahel toimus kontakt või mitte ning kas sõidukil VW esinenud vigastused põhjustas sõiduk MB või mitte. Tõsikindlat tõendusteavet ei ole aga sel viisil saadud. Kõike eelnevat arvestades, olukorras, kus tunnistaja Xxxxütlusi sündmuse osas ei saa tõendina arvestada, tunnistaja Xxxx kohtus antud ütlused on sedavõrd üldsõnalised ning puudub alus kahelda tunnistaja Xxxx ja kaebuse esitaja R. S. Lauterio ütlustes, ei ole võimalik teha järeldust selle kohta, et antud liiklusõnnetuse oleks põhjustanud R. S. Lauterio poolt juhitud sõiduk. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul R. S. Lauterio käitumises sedastatavad LS § 16 lg 1, 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 rikkumiste tunnused. Olukorras, kus nimetatud rikkumisi ei ole toime pandud, puuduvad R. S. Lauterio tegevuses väärteotunnused, mistõttu kuulub VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlus lõpetamisele. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.09.2006.a. otsusest kohtuasjas 3-1-1-66-06 võib kohus, tuvastades mõne VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2 kuni 9 5 loetletud küsimused käsitlemata. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks mitte käsitleda täpsemalt ülejäänuid VTMS §-s 133 toodud küsimusi. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse ning lõpetab väärteomenetluse, tuleb väärtoemenetluse kulud, s.o liiklustrassoloogiaekspertiisi tasu summas 413 eurot, jätta riigi kanda. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 1, § 38 lg 1, § 132 p 3, § 133-135, § 155-156; KrMS § 183 lg 1. Merle Parts kohtunik 6