Tsiviilasi nr: 2-17-8378 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-8378 Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2017, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 keelduda.

20.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 85 eurot 61 senti ja sellelt summalt arvestatud seadusjärgse viivise. Seega esitas hageja rahalise nõude, mille põhinõue ei ületa 2000 eurot ja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, st tegemist on lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

21. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid. 22. Maakohus luba edasikaebamiseks otsuses andnud ei ole. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-ga 1 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole rikkunud pooltevahelist kokkulepet, mis annaks alust hagi rahuldada. 23. Hageja väidetud Google’i kalendri ühise kasutamise osas ei ole maakohus otsuses küll selget seisukohta võtnud, kuid see ei saanud muuta maakohtu lõppjäreldusi 5

§ 2681

järgi on kohtul küll õigus kuulata pool üle ka poolte taotlustest sõltumata, kuid selle otsustamine, kas kohus soovib poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (vt ka Riigikohtu 01.06.2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-37-16, p 12). 24. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul

§ 637lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.

25. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi hageja kanda.

Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Lisaks on hagejal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

26. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda hagejale tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

27. Kohtumäärus tuleb

§ 638lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv 6