Obsah (4)

§ 200§ 263§ 121§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. novembril 2017.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-5325 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Ivi Kesküla j

§ 200

lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga

§ 263lg 1 p 1 kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 18.10.2015.a menetlusega täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul kella 12.00 kuni 12.30 Pärnumaal XXX vallas XXX külas XXX talus, tungis isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus tahtlikult kallale oma pereliikmest kasupojale JJ´ile, haarates vasaku käega JJ-l kaelast kinni, lükkas vastu seina ning suunas oma paremas käes oleva noa JJ poole, millest tundis JJ valu ja sai kaelale tervisekahjustused pindmiste marrastustena. Seejärel tahtlikult ründas Ain Raag nuga käes hoides pereliikmest kasupoega JJ´i, haarates JJ´ilt kaelast kinni, lükates voodi peale pikali ning hoides nuga JJ´i näo juures, mille tagajärjel sai JJ tervisekahjustused kaela piirkonda nelja pindmise marrastusena. Oma tegevusega põhjustas Ain Raag kannatanutele JJ`ile ja JJ`ile füüsilist valu ja tervisekahjustused naha pindmiste vigastustena. Seega, Ain Raag teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes,

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 11.04.2016 kella 01.21 ajal, tahtlikult juhtis Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viljandi – Rõngu mnt 3,3 km mootorsõidukit Mazda 6, registreerimisnumbriga XXX XXX, alkoholijoobe seisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris Ain Raagi väljahingatavas õhus oli 2 alkoholi 1,05 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, oli Ain Raagi väljahingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,95 mg/l. Samuti tema, 16.12.2016 kella 17.15 ajal tahtlikult juhtis Pärnu maakonnas Sauga vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 15. kilomeetril mootorsõidukit Mazda 6, registreerimismärgiga XXXXXX, alkoholijoobe seisundis, kuna Ain Raag´i veres oli etanlooli 2,09 mg/g +/- 0,07 mg/g, seega oli Ain Raagi veres vähemalt 2,02 mg/g etanooli. Juhtides mootrosõidukeid 11.04.2016 ja 16.12.2016 alkoholijoobes, rikkus Ain Raag kahel korral Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht juhtudel, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning joobeseisund on alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega, Ain Raag mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis,

§ 424järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Samuti tema, 16.03.2017.a kella 21:00 paiku Pärnu maakonnas XXX tänaval asuva– XXX kalmistu läheduses, lõi tahtlikult tee ääres seistes kirvega läbi temast mööda sõitva sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga XXXXXX) kõrvalistuja ukse aknaklaasi, purustas selle, ning riivas kirvega sõiduautos juhi kõrvalistmel istunud LR’it parema käsivarre piirkonnast, põhjustades LR’ile füüsilist valu. Pärnu maakonna XXX aleviku XXX tänav on avalik kohta korrakaitseseaduse § 54 mõttes. Ain Raag avalikus kohas vara kahjustamise käigus teisele inimesele füüsilise valu põhjustamise, rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival ja ohtu seadval viisil või muul viisil vägivaldselt. Seega, Ain Raag avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga,

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo.

MAAKOHTU OTSUS:

1. Pärnu Maakohtu 12.septembri
2. a otsusega lühimenetluses mõisteti Ain Raag KarS §↨ 263 lg 1 p 1 järgi (episood 16.03.2017) õigeks. Samuti mõisteti Ain Raag õigeks KarS § 200 lg 2 p 7 järgi (episood 25.09.2016). Ain Raag tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi (25.09.2016 episood raske tervise kahjustuse tekitamine koos süüdistuse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ümberkvalifitseerimisega) ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. Ain Raag tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Ain Raag tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 17.08.2017 Pärnu Maakohtu otsusega, mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg kokku 4 päeva ning ärakandmata karistuseks on 4 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. 3 APELLATSIOONID:
3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokurör Helga Aadamsoo ja süüdistatava Ain Raagi kaitsja Rünno Roosmaa. 3.1 Prokurör taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 12.09.
4. a kohtuotsus osaliselt: Ain Raagi ja Jaanus Kidra õigeks mõistmises KarS § 200 lg 2 p 7 (episood 25.09.2016) ja mõista mõlemad süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 (episood 25.09.2016) järgi. Ain Raagi õigeks mõistmises KarS § 263 lg 1 p 1 (episood 16.03.2017) järgi ja mõista süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust. 3.2 07.novembril 2017.a esitas prokurör Helga Aadamsoo ringkonnakohtule apellatsioonist loobumise.
5. Süüdistatava Ain Raagi kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa palub tühistada 12.09.2017.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsus Ain Raagi süüditunnistamises KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistamises reaalse vangistusega ning saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks või alternatiivselt tühistada sama otsus üksnes Ain Raagile mõistetud karistuse osas, kohaldades karistust täismahus tingimuslikult. 4.1 Maakohus leidis, et puuduvad tõendid, et Ain Raag ja Jaanus Kidra oleks kannatanu telefoni röövinud, siis ei ole röövimise objektiivne koosseis täidetud ja Ain Raag tuleb talle esitatud süüdistusest KarS § 200 lg 2 p 7 järgi õigeks mõista. Sama sündmust puudutavas süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi on kohus pidanud vajalikuks selle ümberkvalifitseerimist KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Kaitsja kohtu taolise õigusloomega ei nõustu eelkõige põhjusel, et kui kohus peab vajalikuks väljuda esitatud süüdistuse piirest, karmistades seda, on kohus seejuures kohustatud järgima kehtivat seadust, tagades kaitseõiguse toimimise. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi ning kui ilmneb KrMS § 268 lg-s 6 märgitud asjaoluna kuriteo kvalifikatsiooni muutmise vajadus kohaldub KrMS § 307 lg 1 p 2 ehk kohtuliku uurimise või kohtuvaidluse määrusega uuendamine. Apellandi arvates ei ole viidatud põhimõte pelgalt kohtu suvast sõltuv formaalsus, vaid sellel on kaitseõiguse seisukohalt oluline sisu, kasvõi näiteks põhjusel, et ei süüdistataval ega kaitsjal ole konkreetses asjas olnud võimalik teostada kaitset KarS § 118 lg 1 p 1 vastu. Esmakordselt oli võimalus KarS §-st 118 lg 1 p 1 lugeda 16.10.2017.a. avalikustatud motiveeritud otsusest. 4.2 Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamlik kahetsus, mida Ain Raag on asja menetlemise erinevatel etappidel korduvalt avaldanud. Et Ain Raagi puhtsüdamlik kahetsus pole mitte paljasõnaline ega formaalne, on apellatsioonile lisatud Ain Raagi poolt kannatanu a/a’le 25.10.2017.a’l teostatud kahjuhüvitismakse tõend / Lisa 1 / Konkreetne asjaolu on samuti käsitletav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 järgi ning ehkki Pärnu Maakohtul polnud võimalust sellega arvestada, on see võimalus nüüd. Ain Raagi ülalpidamisel on kolm alaealist last ning ta omab töökoha, millisest firmast on antud tema kohta hea iseloomustus Ain Raagi karistamise juures tuleks arvestada, et lisas 2 on esitatud tõend, mis kinnitab 07.11.17.a. aega psühhiaatri vastuvõtule, maandamaks nii joomaprobleeme kui seeläbi tulevikuriske Esitatud kaalutlustel peab kaitsja pikka reaalset vangistust Ain Raagile põhjendamatuks, taotledes selle kohaldamist täismahus tingimisi. 4.3 Menetluslikult on kaitsjale teada KrMS § 237 lg 4 põhimõte, et kohtulikul arutamisel lühimenetluses saab tugineda üksnes toimikumaterjalidele, aga et läbi KrMS § 321 lg 6 on 4 tegemist mõlema tõendi puhul asjaoludega, mis tekkisid peale kohtuotsust, ehk konkreetseid tõendeid polnudki võimalik varem esitada, taotleb apellant nende tunnistamist lubatavaks ja võtmist asja juurde. Kaitsjani jõudsid viidatud tõendid vahetult enne apellatsiooni koostamist. KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
6. Kannatanu JJ esitas selgituse ja konto väljavõtte. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
7. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega ja apellatsioonist loobumise teatega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 6.1 Kolleegium asub seisukohale, et prokuröri Helga Aadmsoo apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, kuna ringkonnakohtule laekus eelmenetluses apellatsioonist loobumine. KrMS § 333 lg 1 sätestab, et apellandil on õigus apellatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne kohtuvaidluse lõppu. KrMS § 333 lg 5 kohaselt kui kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud, jäetakse apellatsioon kohtumäärusega läbi vaatamata. Apellatsioonist loobumine on ringkonnakohtule siduv, kuna puuduvad seaduses ettenähtud apellatsioonimenetluse jätkamist kohustavad alused, seega apellatsioonist loobumine toob antud juhul kaasa apellatsiooni läbi vaatamata jätmise. 6.2 Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 333 lg 1; § 333 lg 5 jätab kolleegium prokuröri Helga Aadmsoo apellatsiooni läbi vaatamata.
8. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et Ain Raagi kaitsja Rünno Roosmaa poolt apellatsiooni lisana esitatud täiendavad tõendid tuleb jätta tähelepanuta, kuna tegemist on lühimenetlusega, mistõttu on välistatud selliste täiendavate tõendite esitamine apellatsioonimenetluses. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. veebruari
10. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07 p 7; 3-1-1-79-10 p 10.1). 7.1 Kannatanu JJ poolt esitatud kontoväljavõte tuleb jätta tähelepanuta tulenevalt punktis 7 toodud põhjendustest.
11. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja Rünno Roosmaa apellatsioon on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-11-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks 5 kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 8.1 Kolleegium asub seisukohale, et maakohus ei ole rikkunud kriminaalmenetlusõigust kvalifitseerides süüdistatavale esitatud süüdistuse ümber KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Süüdistatavale Ain Raagile oli esitatud süüdistus KarS § 200 lg 2 p 5, 7, § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema koos Jaanus Kidraga tahtlikult tungis kallale JL-le, lüües JL rusikate ja jalgadega peapiirkonda kahel kuni kolmel korral. Kokku löödi JL seitse kuni kolmteist korda. Peksmise ajal võttis Ain Raag JL taskust viimasele kuuluva mobiiltelefoni Samsung GTS7580 Galaxy Trend Plus (imei kood XXXXXXXXXXXXXX) väärtusega 10 eurot, mille andis edasi Jaanus Kidrale, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Peksmisega põhjustasid Ain Raag ja Jaanus Kidra JL-le teadvusehäire koos krampidega, milline on eluohtlik seisund, arteriaalse verejooksu pea piirkonna põrutushaavast, põrutushaavad näol ja juustega kaetud peanahal, nahaalused verevalumid pea piirkonnas ja paremal kõrvalestal, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid paremal ja vasakul käel, põrutushaava koos nahamarrastusega vasakul põlvel. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 3 p 2 alusel on kestev teadvusehäire eluohtlik kehavigastus. Ain Raag ja Jaanus Kidra tungisid avalikus kohas kallale JL-le ja tekitasid eelnimetatud kehavigastused. Avalikus kohas teise inimese löömisega rikkusid Ain Raag ja Jaanus Kidra korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 sätestatud üldnõudeid ja § 55 sätestatud üldnõuded, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas teist isikut tõugata ja lüüa. 8.2 KarS § 200 lg 2 p 5, 7 järgi esitatud süüdistuses oli juba üheks kuriteokoosseisu kvalifitseerivaks tunnuseks raske tervisekahjustuse tekitamine (p 5) ning süüdistuses on toodud ära ka see, millised tervisekahjustused olid kannatanule tekitatud ja ka asjaolu, et Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 3 p 2 alusel on kestev teadvusehäire eluohtlik kehavigastus. Esitatud süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi oli viide KarS § 200 lg 2 p 5, 7 kirjeldatud ja tekitatud kehavigastustele. Maakohtus mõisteti süüdistatav Ain Raag õigeks põhjusel, et röövimise objektiivne koosseis ei olnud täidetud, s.t puudusid tõendid, et Ain Raag ja Jaanus Kidra oleks kannatanu telefoni röövinud. Maakohtu poolt kohaldatava kuriteokoosseisu tunnused olid esitatud kvalifikatsioonist hõlmatud. 8.3 Maakohus kvalifitseerides süüdistatavale esitatud süüdistuse ümber KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, tugines kohus juba eelnevalt süüdistuses toodud süüdistuse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele. Maakohus ei ole otsust tehes tuginenud sellistele faktilistele asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. Kolleegium asub seisukohale, et antud asja menetlemisel maakohtus sai ilmselgelt kaitsja aru, et kohus võib Ain Raagi süüküsimuse lahendamisel konkreetsele asjaolule tugineda ja nii süüdistataval kui tema kaitsjal oli võimalik selle asjaolu kohta arvamust avaldada. Kolleegiumi selline seisukoht põhineb maakohtu kohtuistungi protokollis toodul, millest nähtub üheselt, et Ain Raag on ennast süüdi tunnistanud, s.h vägivalla tarvitamises ja ka kehavigastuste tekitamises. Süüdi ei tunnistanud süüdistavav, vaid mobiili varguses (ka 5 lk 77 pöördel). Seejuures kohtuvaidluste käigus on süüdistatava Ain Raagi kaitsja Rünno Roosmaa ise avaldanud arvamust KarS § 118 kvalifikatsiooni osas (kd 5 lk 81). Ka kaassüüdistatava kaitsja on kohtuvaidlustes avaldanud arvamust, et tegemist on raske 6 tervisekahjustuse tekitamisega (kd 5 lk 81 pöördel). Seega on kohtumenetluse pooled avaldanud kohtuvaidlustes oma arvamust kvalifikatsiooni KarS § 118 osas ning seda on menetluses arutatud. 8.4 Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et süüdistataval oli küllaldane võimalus ennast kvalifikatsiooni KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kaitsta. Kohtumenetluse pooled sai avaldada oma seisukohad kvalifikatsiooni osas, mida süüdistusaktis ei kajastatud ning süüdistataval oli tagatud tõhus võimalus end sellise õiguskäsitluse vastu kaitsta enne maakohtu poolt otsuse tegemist. Kuivõrd antud juhul olid täidetud KrMS § 268 lg 6 märgitu, siis ei pidanud maakohus nõupidamistoas otsust tehes kohtuliku arutamist uuendama KrMS § 307 lg 1 p 2 alusel.
12. Alternatiivselt palus kaitsja tühistada otsus mõistetud karistuse osas, kohaldades karistust tingimuslikult. Kaitsja apellatsioonis ei taotleta vangistuse määra vähendamist, vaid karistusest tingimisi vabastamist. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta, et antud juhul puuduvad seaduslikud alused vangistusest tingimuslikuks vabastamiseks. Karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud (vähendamata) vangistusest pikem (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06- p 20, 3-1-1-59-07, p 13, nr 3-1-1-96-11, p 7.4). Arvestades KarS § 73 lg-3 sätestatut, saab karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni viieks aastaks. KarS § 74 lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks. Käesolevas asjas mõisteti KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistuseks vangistus 6 aastat. Seega kujunenud kohtupraktika järgi ei ole mõistetud karistust võimalik tingimisi täitmisele pööramata jätta, kuna katseaeg oleks mõistetud karistusest lühem.
13. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7