lg 1 ja 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
M. pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks. Haldur tegi
M. pankrotimenetlus raugemise tõttu. 3. Lõpparuande kohaselt: 3.1 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga 30.05.2017.a. oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 173, 97 eurot. Rahaliste vahendite seis on muutunud, kuna võlgnik sai igakuiselt töötasu ca 285 eurot (neto), mida võlgnikul on õigus Täitemenetluse seadustiku (TSM) lubatud määras kasutada. Alates 01.09.2017 töötab võlgnik E.K. Partner Grupp OÜ-s ja saab töötasu 490 eurot kuus. Seega võib asuda seisukohale, et pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotivarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Pankrotivara puudub ja selle müügist raha laekunud ei ole. 3.2 Andmed
väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.
Massikohustusi
Pankrotimenetluse kulud (sh ajutise halduri ja halduri tasud)
lg 1 p 4 alusel on kokku 1 146,00 eurot ning kulud on osaliselt hüvitatud riigi vahenditest. Seega jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata 669,60 eurot. 3.3 Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 3.4 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 3.5 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt vara saada ei ole. 3.6 Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvist. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. 3 Võlausaldaja Nõude suurus Järk Jaotis % Eesti Vabariik (RTK kaudu) Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (2 nõudeavaldust) Kiviõli Soojus AS 513,34 II 6,35 3 107,02 (2 639,74+467,28) II 38,45 4 460,00 II 55,20 Kokku välja maksmata 8 080,36 eurot. 3.7 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. 3.8 Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused ajutise halduri tasu kogusummas 480,00 eurot, väljamõistetud 30.05.2017 kohtumäärusega, millest 476,40 eurot on hüvitatud riigieelarvelistest vahenditest ning 3,60 eurot jääb välja maksmata; - pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eurot), mis jääb välja maksmata; - käibemaks pankrotihalduri tasult 95,00 eurot, mis jääb välja maksmata; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 30.05.2017.a. kuni 30.09.2017.a. kokku summas 96 eurot (4 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ), mis jääb välja maksmata. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulu summas 669,60 eurot. 3.9 Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja makejõuetuse põhjus. Pankrotihaldur on seisukohal, et K. M.i vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku pikaajaline töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks november 2011.a. Võlgnikul puuduvad arvestatavad sissetulekud ja vara ning tal puudub võimalus täita oma kohustusi. Pankrotihaldur palub lõpetada K. M. panektoimenetluse, anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtud kulud, vabastada pankrotihaldur halduri kohustuste täitmisest ning otsustada K. M. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. 4 5. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud lõpparuandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu
6. Vastavalt
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (
MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja K. M. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Menetlusabi andmisel arvestab kohus muuhulgas seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on läbi pankrotimenetluse saavutanud taotletava eesmärgi 7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
M. pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. 8. Koos pankrotiavaldusega esitas K. M. kohtule taotluse ka kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt
lg 1 otsustab kohus
lg 4 sätestatud juhul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
lg 2 sätestab ammendava loetelu, millistel juhtudel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul
lg 2 tulenevaid eeldusi kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole. Vastavalt
lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et võlausaldajate seisukoha kohaselt võiks võlgnik olla ise usaldusisikuks ja täita usaldusisiku kohustusi. 5 9. Tulenevalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku K. M. ennast täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab K. M.t usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.