Obsah (8)

§ 230§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 179§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-19602 Tsivi

§ 230lg 1 alusel tõendama.

Hageja on esitanud väite, et kostja pidi muuhulgas tasuma ehitustöölistele korteris teostatud remondi eest ning hinnanguliselt oli see vaidlusalusel perioodil 3000 eurot. Nimetatud hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu hinnangul on tõendatud kostja väide, et hagis nõutud kulutuste kandmiseks hagejal rahalised vahendid puudusid ning seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu kulutuste hüvitamise nõuet.

1. Isegi kui on tõendatud, et kulutused on kandnud hageja oma rahalistest vahenditest, siis tal ei ole nõuet VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 järgi, sest vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist (VÕS § 1023 lg 3). VÕS § 1023 lg 3 kohustab asjaajajat järgima hea usu põhimõtet (VÕS § 6 lg 1, TsÜS § 138 lg 1). Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et asjaajamisele asumisel väljendas hageja oma kavatsust esitada hiljem hüvitisnõudeid. Kuna VÕS §-i 1018 eeldused on täidetud ja hüvitisnõue on välistatud VÕS § 1023 lg 3 alusel, siis ei tule VÕS § 1042 kohaldamisele. Menetluskulud
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.

9. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

10. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Kostja on ise allkirjastanud menetlusdokumendid ning kohtul puuduvad andmed lepingulise esindaja kasutamise kohta. Kostjal menetluskulud puuduvad. 11. Kohus on 24.01.2017 määrusega vabastanud hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 425 euro tasumisest (tl 79-80). Nimetatud menetluskulud tuleb välja mõista riigi kasuks

§ 179lg 1 ja § 190 lg 4 alusel.

Hagejalt tuleb riigituludesse välja mõista menetluskulud 425 eurot. Kohus lisab eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (

§ 179

lg 2²).

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. 4 12.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 5