← Eesti

3-16-1470/27

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-1470 Hal

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-16-1470 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. VK esitas 21.11.2005 Kiili Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks tema omandis olevate Paju talu ehitiste juurde. Vallavalitsuse poolt 19.09.2007 tehtud piiriettepanekus määrati erastatava maa suuruseks 19,2 ha, põhjendades taotluses näidatud ülejäänud maa erastamise võimatust sellega, et selle maa osas on Kiili Vallavalitsuse 04.09.2007 korraldusega nr 522 algatatud detailplaneering Kiili kalmistu rajamiseks. Tallinna Halduskohtu 06.06.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-2045 tühistati eelnimetatud piiriettepanek. Kohus leidis, et detailplaneeringu algatamise faktist tulenevalt oleks vallavalitsus pidanud maa ostueesõigusega erastamise menetluse peatama, mitte aga tegema piiriettepanekut, milles algatatud detailplaneeringu esemeks olev maa on ostueesõigusega erastatavast maast välja jäetud. Järgnevalt peataski Kiili Vallavalitsus 19.01.2009 korraldusega nr 18 maa ostueesõigusega erastamise menetluse. Kiili Vallavolikogu 10.04.2008 otsusega nr 31 muudeti Kiili valla haldusterritooriumil asustusüksuste liiki ja lahkmejooni. Regionaalministri 07.08.2008 määrusega nr 6 jäi vaidlusalune maatükk Kiili alevi piiridesse, s.o tiheasustusalale. Tallinna Halduskohtu 17.03.2010 otsusega nr 3-09-1519 kohustati Kiili Vallavalitsust Paju talu ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise menetlust jätkama. Kohus märkis selles lahendis, et kaebajale maa ostueesõigusega erastamine ei sõltu Kiili kalmistu rajamisest või mitte rajamisest, vaid sellest, kas vaidlusaluse maa puhul on tegemist tiheasustusalaga või mitte. Kiili Vallavalitsus tegi 23.09.2010 uue piiride kulgemise ettepaneku, kus oli ostueesõigusega erastatava maa ligikaudseks suuruseks märgitud 18,47 ha. VK esitas selle peale vaide, mille vallavalitsus jättis rahuldamata põhjendusel, et välja jäetud 10 ha suuruse maatüki osas ei ole enam võimalik maareformi seaduse (MaaRS) § 221 lg 2 kohaldamine, sest tegemist on tiheasustusalaga. Kinnistusraamatus avati kaebaja nimele 28.03.2012 registriosa nr 13970402, mille esemeks oli 18,48 ha suurune maatükk.
  2. VK esitas 24.05.2016 Kiili Vallavalitsusele taotluse tema omandis olevate Paju talu ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse uueks läbivaatamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et Kiili Vallavalitsuse 04.09.2007 korraldus nr 522 „Kiili kalmistu (jätkuvalt reformimata riigimaa) detailplaneeringu koostamise algatamine” on kehtetuks tunnistatud. Kiili Vallavalitsus keeldus 21.06.2016 kirjas nr 6-7/746-1 haldusmenetluse uuendamisest, sest lisaks kehtetuks tunnistatud Kiili Vallavalitsuse korraldusele nr 522 piirab VK õigusi ka regionaalministri 07.08.2008 määrus nr
  4. VK esitas 20.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Kiili Vallavalitsuse 21.06.2016 kirjas nr 6-7/746-1 sisalduva otsuse tühistamist ning vallavalitsuse kohustamist maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamiseks. 2

(5)3-16-1470 Kiili Vallavalitsus pidanuks maa ostueesõigusega erastamise menetluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 alusel uuendama seoses korralduse nr 522 kehtetuks tunnistamisega, mis tingis kaebajale umbes 10 ha suuruse vaidlusaluse maatüki ostueesõigusega erastamisest keeldumise. Sõltumata regionaalministri 07.08.2008 määruse nr 6 formaalsest kehtivusest, on selle sisuline põhjendatus ära langenud seoses kalmistu detailplaneeringu algatamise kehtetuks tunnistamisega ning Kiili Vallavalitsusel tulnuks astuda samme Kiili alevi algsete piiride taastamiseks ning erastamistaotluse rahuldamiseks. Vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlusest nähtub läbivalt Kiili Vallavalitsuse hea halduse põhimõtte vastane tegevus, mille eesmärk on kogu aeg olnud kaebaja erastamistaotluse rahuldamata jätmine. Maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal oli vaidlusaluse maatüki näol tegemist vaba maaga ja selle kaebajale erastamiseks polnud mingeid takistusi, samas kui edaspidi tegi vallavalitsus korduvalt erinevaid samme selleks, et välistada vaidlusaluse maatüki erastamist kaebajale. Kaebaja esitas halduskohtule taotluse menetluse peatamiseks seoses riigihalduse ministrile taotluse esitamisega regionaalministri 07.08.2008 määruse nr 6 kehtetuks tunnistamiseks.
  1. Kiili vald vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. MaaRS § 221 lg 2 ja regionaalministri 07.08.2008 määrus nr 6 välistavad kaebaja poolt taotletava erastamise perspektiivi. Tiheasustusala piirid on regionaalministri 07.08.2008 nr 6 määrusega kindlaks määratud õigesti, lähtudes sealjuures Kiili valla üldistest arenguperspektiividest ja vajadustest. Menetluse uuendamine ei ole põhjendatud ning selle tulemusel ei ole võimalik teha kaebaja jaoks soodsamat otsust.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Tegemist ei ole HMS § 44 lg 1 p 1 ja § 65 lg 3 kohaldamisalasse kuuluva juhtumiga, kuna Paju talu ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamisel aluseks olnud Kiili Vallavalitsuse haldusaktidel ei ole kestvalt kaebaja õigusi piiravat iseloomu. Kalmistu rajamiseks detailplaneeringu algatamise faktil ei ole asjas tähtsust, mistõttu ei saa Kiili Vallavolikogu korralduse nr 522 kehtetuks tunnistamist käsitada maa erastamise aluseks olnud faktiliste asjaolude muutumisena ja seeläbi alusena haldusmenetluse uuendamiseks. Vastustajal on õigus selles, et vaidlusaluse maa kaebajale erastamise välistab asjaolu, et maa asub tiheasustusalal. MaaRS § 221 lg 2 kohaselt saab erastamisele kuuluda üksnes maa, mis paikneb väljaspool tiheasustusega ala. Seega oli 21.06.2016 otsuse tegemise ajal selge, et menetluse uuendamine ei tooks endaga kaasa kaebaja poolt soovitud soodsamat olukorda. Haldusasja menetluse peatamine ei ole põhjendatud, sest käesolevas asjas tehtav otsus ei sõltu sellest, millise otsuse teeb riigihalduse minister kaebaja taotluse osas, kuna see ei mõjutaks hinnangut sellele, kas vallavalitsus oleks pidanud menetluse
  3. aasta mais-juunis uuendama. Vallavalitsuse tegevuse õiguspärasuse hindamisel ei saa lähtuda asjaoludest, millega vallavalitsus otsuse tegemise ajal ei saanudki arvestada, sest neid veel ei esinenud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  4. VK esitas 07.11.2016 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 07.10.2016 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ekslik on kohtu järeldus, et kaebaja ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramisel ei olnud kalmistu rajamiseks detailplaneeringu algatamise faktil 3
(5)3-16-1470 tähtsust. Tegemist on asjaoluga, mis mõjutas oluliselt haldusakti andmist. Vastustaja oleks pidanud haldusmenetluse uuendama, kuna vallavalitsus jättis 21.06.2016 arvestamata muutunud asjaoluga, et algse otsuse põhjuseks olnud kalmistu detailplaneering oli tunnistatud kehtetuks. Õige ei ole kohtu seisukoht, et vaidlusaluse maa erastamise kaebajale välistab asjaolu, et maa asub tiheasustusalal. Kohus on jätnud arvestamata, et maa asumine tiheasustusalal on otseselt seotud kalmistu detailplaneeringu algatamise korraldusega, mille vastustaja on kehtetuks tunnistanud. Kohus leiab ekslikult, et isegi juhul, kui regionaalministri määrust kaebaja taotluse alusel muudetaks, kehtiks endiselt Kiili valla üldplaneering, millest tulenevalt asub vaidlusalune maa tiheasustusalal. Regionaalministri määrus on kõrgemalseisev õigusakt ning Kiili valla üldplaneering muutuks selles osas automaatselt kehtetuks või tuleks Kiili vallal kõrvaldada vastuolu kahe õigusakti vahel. Regionaalministri määrus on asjas olulise tähtsusega ning seega leidis kohus ekslikult, et puudus alus menetluse peatamiseks.
  1. Kiili vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes kõigi halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemalt esitatud kirjalike seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ja asja uueks läbivaatamiseks saatmiseks puudub alus.
  3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, miks ei ole menetluse peatamine põhjendatud. Vastustaja 21.06.2016 keeldumise õiguspärasus ei saa sõltuda sellest, millise seisukoha võtab riigihalduse minister kaebaja taotluse osas. Kohtumenetluses ei hinnata menetluse uuendamise küsimust üldiselt, vaid kontrollitakse üksnes vallavalitsuse 21.06.2016 keeldumise seaduslikkust.
  4. Halduskohus ja vastustaja leidsid õigesti, et vaidlusaluse maa kaebajale erastamise välistab asjaolu, et maa asub tiheasustusalal. Kiili Vallavolikogu 10.04.2008 otsuse nr 31 alusel läbiviidud lahkmejoonte muutmine Kiili valla haldusterritooriumil on otsuse seletuskirjast (tl 17-19) tulenevalt põhjendatud Kiili vallas toimunud territoriaalse arenguga ning vastavusse viimisega valla strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkidega. Nimetatud dokumentatsioonist lähtudes määras regionaalminister 07.08.2008 määrusega nr 6 kindlaks vastava lahkmejoone selliselt, et vaidlusalune maatükk jäi Kiili alevi piiridesse ning seega tiheasustusalale. Ringkonnakohtu hinnangul puudub otsene seos Kiili kalmistu detailplaneeringu algatamise korralduse kehtetuks tunnistamise ja regionaalministri määruse nr 6 vahel, millega vaidlusalune maatükk tiheasustusalaks muudeti.
  5. Kuni vaidlusalune maatükk asub tiheasustusalal, puudub vallal võimalus MaaRS § 221 lg 2 kohaldamiseks. Regionaalministri 07.08.2008 määrus nr 6 kehtib sõltumata sellest, kas on õige kaebaja väide sellest materiaalsest õigusvastasusest. Menetluse uuendamise taotluse lahendamisel ei saa vald hakata hindama, kas Paju talu asumine tiheasustusalal on põhjendatud, kuivõrd maa erastamine ning asustusüksuste liigi määramine on täiesti eraldiseisvad haldusmenetlused.
  6. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.10.2016 otsus muutmata. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad

§ 108lg 1 4

(5)3-16-1470 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.