Obsah (13)

§ 367§ 442§ 416§ 394§ 187§ 322§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§ 175§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2017, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-11762 Tsiviilasi Eesti Inkasso

§ 367

alusel edaspidine viivis põhinõudelt (300 eurolt) alates 28.10.2017 määraga 8% aastas kuni põhivõla 300 euro tasumiseni, kuid kõik viivised kokku mitte rohkem kui põhinõue.

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt J. R hageja Eesti Inkasso OÜ kasuks riigilõivu katteks 100 eurot ja õigusabikulude katteks 100 eurot.
2. Jätta kostja J. Ri menetluskulud tema enda kanda.
3. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal J. Ril on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 07.08.2017 esitas Eesti Inkasso OÜ hagi J. R vastu võlgnevuse nõudes. 17.08.2017 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 24.08.2017 esitas hageja täiendatud hagiavalduse koos laenusumma ülekandmise tõendiga. 04.09.2017 kohtumäärusega jättis kohus esitatud hagi teistkordselt käiguta. 18.09.2017 esitas hageja uue täiendatud hagiavalduse koos lisadega. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid SNEL Grupp OÜ ja kostja 17.09.2013 laenulepingu, mille alusel sai kostja 300 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama ühe maksetena hiljemalt 17.10.

1. Laenu saamiseks täitis kostja SNEL Grupp OÜ internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ankeedi ning kinnitas Üldtingimustega nõustumist. Esialgne võlausaldaja rahuldas 17.09.2013 laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle viimase poolt märgitud arvelduskontole. Ühtlasi saadeti kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga. Laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS §-i 410 lg 1 tähenduses, järgides seejuures VÕS §-de 4031 ja 404 sätestatud nõudeid. Laenu tagastamise kuupäevaks 17.10.2013 jättis kostja laenu tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. Kostja ei ole reageerinud SNEL Grupp OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Käibes vajaliku hoolsusega, kooskõlas VÕS §-i 4032 sätestatud põhimõttega, on hageja teostanud laenutaotluse ning kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas hageja, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on kostjale jõukohane. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Perioodil 18.10.2013 kuni 07.08.2017 oli seadusjärgne viivisemää 8,5% - 8% vahemikus. Hageja põhinõue moodustab 300 eurot ning nimetatud summalt viivise arvestamine kas määraga 8,5% või 8% ei muuda hageja hinnangul viivise päevast määra (300x8,5%/365 = 0,069 eurot, arvestades ümardamise reegli moodustab viivise päeva määr 0,07 eurot; 300x8%/365 = 0,065 eurot, arvestades ümardamise reegli moodustab viivise päevamäär 0,07 eurot). Hageja arvestab viivist määraga 8% aasta kohta alljärgnevalt: Perioodi algus Perioodi lõpp Viivitatud päevi Viivise määr Võlgnetav summa Viivis kokku aasta kohta 18.10.2013 07.08.2017 1390 8% 300 eurot 97,30 eurot Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale viivisena 97,30 eurot. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenu intressi suurus on 0 eurot. Kostja tegevusetust tulenevalt, loovutas 19.11.2013 SNEL Grupp OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt J. R välja mõista hageja kasuks 397,30 eurot, millest 300 eurot põhivõlgnevus ja 97,30 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja mõista kostjalt J. Rilt hageja kasuks viivis 8% aastas summalt 300 eurot alates 08.08.2017 kuni kohustuste kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 22.09.2017

§ 322lg 1 sätestatud korras (perekonnaliikme, s.o.

poja elukaaslase H. V kaudu) kostja elukohas. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale

§ 322

lg 1 korras kättetoimetatud 22.09.2017, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 06.10.2017. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja SNEL Grupp OÜ poolt 17.09.2013 sõlmitud laenulepingust nr 20130917016 ja selle lisast, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. SNEL Grupp OÜ on laenulepingust tuleneva võlanõude loovutanud Eesti Inkasso OÜ-le. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 300 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 300 eurolt seadusjärgses määras perioodil 18.10.2013 - 07.08.2017. Tulenevalt

§ 367arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni.

Seega moodustab seadusjärgne viivis põhinõudelt (300 eurolt) perioodil 18.10.2013 kuni 27.10.2017 (k.a) 1471 päeva eest 97,79 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 28.10.2017 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 300 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 300 euro suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 340 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot (käibemaksuta). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik