Obsah (4)

§ 121§ 44§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristina Maimann 17.11.2017, Tallinn 3-17-2281 Haldusasi M.G.i kaebus Hiiumaa valla poolt tehtud ehitisre

§ 121lg 2 p 1 alusel (kaebeõiguse ilmselge puudumine).

Kaebaja ei soovinud esitada eeldatavalt subjektiivsete õiguste kaitseks sobivat nõuet (ehitusjärelevalveks kohustamine). 5. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Kaebaja on märkinud, et ehitisregistri kanded rikuvad nii tema kui avalikkuse huve. Kehtiv õigus ei näe ette registrikande ega ka ehitus-/kasutuslubade vaidlustamist erinevalt eelviidatud

-i sättest ehk populaarkaebusega või kaebusega teiste isikute huvide kaitseks (kaebuse kohaselt tulevased korterite ostjad). Seega kaebajal puudub sellise kaebuse esitamiseks kaebeõigus.

1. Puudub vaidlus, et M.G. on korteri xxxxxxxxx omanik (ühisomand) alates 15.07.
2. Puudub vaidlus, et kõnealune korter on M.G. poolt pärast omandamist tagasi viidud kaugküttele ning ehitisregistri kanne vastab selles osas ka tegelikkusele (krt 24 soojavarustuse liik – kaugküte, tl 9). Need on kaebaja esile toodud faktilised asjaolud.
3. Kaebaja väidab kaebuses, et osa kortereid on saanud ehitusloa kamina ja korstna ehitamiseks, kuid osa on seda teinud ilmselt omavoliliselt (tl 4). Osa korteriomanike on läinud elektriküttele ja paigaldanud õhksoojuspumba, milleks pole olnud korteriühistu kõigi liikmete nõusolekut ega ehitustegevuseks vajalikke alusdokumente, kuivõrd neid pole kaebaja küsimisele vaatamata esitatud. Vastustaja tegi vaidlustatud kande kontrollimata alusdokumentide olemasolu ja/või õiguspärasust. Kaebaja ei väida, et ehitisregistri kanded soojavarustuse liikide osas ei vastaks tegelikkusele, vaid leiab, et nende tegemiseks ei esitatud vajalikke lube ega ühistu üldkoosoleku otsuseid või kaasomanike kokkuleppeid või ei vastanud need otsused nõuetele (puudus kõigi korteriomanike nõusolek).
4. Kohus selgitas 15.11.2017 kaebuse käiguta jätmise määruses, et juhul kui elamus on tehtud loavõi teatisekohustuslikke ehitustöid ilma vastavate lubadeta on eesmärgipäraseks taotluseks ehitusjärelevalveks kohustamine. Kaebaja ei ole kaebust kohtu soovitusest lähtuvalt muutnud. Ka juhul kui tegemist pole loakohustusliku ehitamisega, kuid ehitise kasutamine on muudetud ohtlikuks, saab taotleda ehitusjärelevalve läbiviimist. Kohus selgitas samas määruses, et juhul kui ehitustegevuseks on load väljastatud aastaid tagasi ning kaebaja soovib neid vaidlustada, on tühistamiskaebus aegunud. Kui kaebaja probleemiks on elamu keskküttekulude jaotus, siis on vaidlustamise kohaks maakohus. Kui kaebaja soovib vaidlustada ühistu üldkoosoleku otsuseid või nõuda kaasomandi rikkumise kõrvaldamist/taastamist on samuti pädevaks kohtuks maakohus.
5. Kaebaja on kaebusele lisanud enda hagi rahuldamata jätmise kohta 28.11.2016 Pärnu Maakohtu kohtuotsuse (tl 21-27). Selles kohus leiab, et mõlemad pooled kinnitasid kohtule, et 2014.a tehti otsus 9 korteriomandi eraldumiseks keskküttest ja keegi ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid, millega 2 anti luba keskküttest eraldumiseks. Kohus märkis samuti, et kuna ükski ühistu liige pole otsuseid vaidlustanud ja kohtule 2014.a otsust ka ei esitatud ei saa järeldada, et otsused olnuks õigusvastased. Kohus selgitas õigust nõuda endise olukorra taastamist ja õigust vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsuseid maakohtus. Kuna kohus tugines poolte väitele kaugküttest eraldamise otsuse tegemise kohta ning sellele, et otsust/otsuseid ei olnud keegi vaidlustanud, leidis kohus, et ühistu otsus sooja eest tasutavate kulude jagamise osas oli õiguspärane, mh lähtudes ka põhikirjast (küttesüsteemis oleva korteri üldpinna aluseks võtmine küttekulude arvestamisel). Kohus ei tuginenud otsust tehes sellele, milline on elamu projektikohane küttelahendus või varasemale registrikandele. Vaidlusalune ehitisregistri kanne ei saaks olla siduvaks asjaoluks või määravaks tõendiks hagimenetluses, kui kaebaja esitab hagis eesmärgipärased nõuded. Kohus viitas ka Riigikohtu seisukohale, et keskküttelt elektriküttele üleminekuks pole vaja kõigi kaasomanike nõusolekut.
6. Kohus leiab, et RKHK lahendist asjas nr 3-3-1-43-04 ei saa järeldada, et tänapäevase ehitisregistri kandel (registri paranduskanne, tl 7) oleks kasutusloa tähendus muul juhul kui üksnes seaduses sätestatu kohaselt (EhS 5.peatükk). Viidatud asjas tuvastati rohkem kui 40 aastat tagasi püstitatud ehitise seaduslikkust omandireformi vaidluses tähtsust omava asjaoluna. Juhtumite asjaolud ei ole võrreldavad. Tegemist on kaebaja õigusliku hinnangu, mitte faktiväitega. Ehitusseadustiku (EhS) § 58 kohaselt on ehitisregister andmekogu, kus hoitakse, antakse ja avalikustatakse teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. EhS § 61 kohaselt on registriandmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Käesoleval juhul on tegemist paranduskandega registris, mitte ehitis- või kasutusteatisega. See nähtub kaebaja esitatud tõendist (tl 7). Seega ei ole õiguslik olukord kande tähenduse osas ebaselge. Kohtu hinnangul ei ole seega antud juhul kohaldatavad ka RKHK lahendis asjas nr 3-3-1-52-15 toodud seisukohad. Viidatud asjas oli tegemist juhtumiga, kus kinnistu mõttelise osa kaasomanik vaidlustas teise omaniku reaalosa suurendamise järel ehitisregistrisse tehtud kande, mille puhul Riigikohus leidis, et see võib kaudselt kaasa tuua ehitise omanikule ebasoodsaid tagajärgi (mõjutada negatiivselt kinnistu mõttelise osa kasutamist ja käsutamist). Riigikohus leidis, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral peaks kaebust sisuliselt menetlema. Käesoleva asja puhul ei ole alust kartuseks, et ehitisregistri andmed (kaebaja arvates õigusliku aluseta) võiksid sattuda kinnistusraamatusse, kuivõrd kinnistusraamatus ei kajastata ehitise soojavarustuse liiki.
7. Antud juhul tähendaks registrikannete endiseks muutmine (kohustamiskaebuse kaebaja soovitud viisil rahuldamine) seda, et register hakkaks sisaldama faktilisele olukorrale mittevastavaid andmeid. Kuigi elamu ühine küttesüsteem on kaasomandis, ei riku teiste korterite soojavarustuse liigi ning soojus- ja energiaallika kohta tehtud ning faktilisele olukorrale vastavad kanded kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi. Kaasomandi taastamise nõue, küttekulude jagamiseks tehtud ühistu otsuste vaidlustamine ja kaasomandi rikkumisega tekitatud kahju nõudmine on maakohtu pädevusse kuuluvad asjad. Nende nõuete esitamiseks ei ole vajalik esmalt registrikannete muutmise taotlemine halduskohtult. Ka notar ei kontrolli korteri müügitehingu tegemisel üksnes registriandmeid, vaid müüja peab avaldama andmed müügiobjekti tegelike omaduste kohta (sh milline on korteri küttesüsteem ja kas korteris on tehtud ümberehitustöid). Kaebuse ja selle lisade kohaselt vastavad kaebaja korteri osas andmed tegelikkusele ning kaebaja ei väida, et tema korterit puudutav kanne oleks tehtud valeandmete alusel.
8. Kohus leiab, et kaebuses toodust lähtudes ning eeltoodut arvestades kaebeõigus tuvastamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt puudub. Kohus ei saa kaebaja tahte vastaselt võtta menetlusse teistsugust kohustamisnõuet. 13.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 3 14. Tasutud riigilõiv (15 eurot)

§ 104lg 5 p-i 2 alusel tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 4