Obsah (8)

§ 187§ 445§ 173§ 163§ 138§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-6666 Tsiv

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Korteriühistu Xxxx(hageja) esitas 27.04.2017 maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja 17.03.2008 korteriomandi aadressil Xxxx. Kostja on tasunud hageja poolt talle väljastatud arveid majanduskulude kohta osaliselt ja ebaregulaarselt. Seisuga 15.02.2017 on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1637,10 eurot ja viivisvõlgnevus 308,20 eurot. Kostja vastuväited hagile
2. Kostja ei vaidle hageja põhinõudele vastu. Kostja märgib, et hageja ei hoiatanud, et pöördub kohtusse. Pooltel oli tehtud maksegraafik. Kostja on töötu ja kostjal on muid võlgnevusi. Kostja on nõus tasuma võlgnevuse, kuid mitte viiviseid ega menetluskulusid. Kostja soovib maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks. Maakohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole võimalik hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega, sest kostja nõustub nõudega maksegraafiku tegemisel.
4. Pooled ei vaidle, et kostja on Tallinnas Xxxx asuva korteri omanik (tl 4). Korteriühistu liikmeks on korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Käesoleval juhul ei vaidlusta kostja majandamiskulude ega võlgnevuse arvestuse aluseid (arved tl 12-19). Kostja taotleb viivise vähendamist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6, KÜS § 7 lg 4 ja põhikirja p 3.2.9 alusel. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on 2 ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Arvestades asjaolusid, et viivisemäär on 0,07% päevas (25,55% aastas), kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks ja põhistanud taotlust raske majandusliku olukorraga, vähendab kohus viivist umbes seadusjärgse suuruseni, e 100 euroni. Kohtu hinnangul on põhjendatud vähendada viivist seadusjärgse ulatuseni, sest nii korteriühistu seaduses kui ka põhikirjas märgitud viivis on seadusjärgsest viivisest rohkem kui kolm korda suurem. 5.

§ 445

lg 1 esimese lause järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on taotlenud võlgnevuse maksmise määramist osamaksetena. Hageja ei ole sellega nõustunud. Arvestades võlgnevuse tekkimise viisi, perioodi ning arvete tasumise distsipliini, ei pea kohus võimalikuks määrata võlgnevuse tasumist osamaksetena kostja taotletud viisil. Kostja ei ole välja toonud selliseid mõjuvaid põhjuseid, miks peaks kohus eelistama kostja huve hageja huvidele

§ 445lg 1 kohaldamiseks.

Menetluskulud 6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jätab kohus

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 89% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 11% ulatuses hageja kanda. 7. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 398,40 eurot (tl 3, 22). Kostjal menetluskulud puuduvad. Menetluskuludeks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud (

§ 138lg 2, § 144 p 1).

8. Kohtu hinnangul on riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus ei nõustu hageja lepingulise esindaja kuluga. Kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu suurus 80 eurot ning käesoleva hagiavalduse koostamise ajakulu 2 tundi. Seega on vajalikud ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud

§ 175lg 1 alusel 160 eurot.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud (385 eurot x 89%) 342,65 eurot. Hageja taotleb menetluskuludelt viivist

§ 177lg 4 alusel.

9.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik 3