1-17-5329/12

(13250102518)Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Prokurör Ringkonnaprokurör Gardi Anderson Kriminaalasi Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine X ja X suhtes süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1 ja 4 järgi Süüdistatavad X Karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust X Karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5

1. Lõpetada Xsuhtes kriminaalmenetlus KarS § 201 lg 2 p 1 ja 4 tunnustel. Kohustada X´t tasuma riigi tuludesse KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kindel summa 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Riigituludesse välja mõistetud 250 € tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is viitenumbriga
2. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, riigituludesse välja mõistetud summa“. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 1 (üks) kuu alates kohtumääruse jõustumisest.
3. Lõpetada X suhtes kriminaalmenetlus KarS § 201 lg 2 p 1 ja 4 tunnustel. Kohustada X´t tasuma riigi tuludesse KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 alusel kindel summa 250 (kakssada viiskümmend) eurot ja menetluskulud summas 576 (viissada seitsekümmend kuus) eurot. 1

(6)Menetluskulu summas 187.20 eurot jätta riigi kanda. Riigituludesse välja mõistetud kokku 826 € tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is viitenumbriga 99917900001517. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, riigituludesse välja mõistetud summa ja menetluskulud“. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 5 (viis) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Selgitada, juhul kui isikud ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi. Asitõendid. Pakend nr 4 ja pakend nr 2 – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Määrus saata täitmiseks X´le ja X´le ja teadmiseks ringkonnaprokurörile ning kannatanule X´le. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik X’t süüdistatakse KarS § 201 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis koos X ja X saades enda valdusesse alates 18.12.2013 X’le kuuluva kella Breitling 1884 seerianumbriga x pöörasid selle enda kasuks, teades, et seaduslikku alust selleks ei olnud. X, X ja X tegutsemine toimus ühiselt ja kooskõlastatult, kell asus X otseses valduses ja X ning X kaudses valduses. Kella omaniku X korduvatele palvetele kell tagastada ei reageeritud ning kella tagastamine selle omanikule sõltus neist igaühe nõusolekust, kell on X, X ja X ühisel nõusolekul tagastatud alles pärast seda, kui nad said teadlikuks kriminaalmenetluse alustamisest ja nende kahtlustatavatena kaasamisest. Nii on X tema kahtlustatavana ülekuulamise ajal 11.02.2014 kell 14.06 teinud Xle ettepaneku kell Xle tagastada, X omakorda andnud korralduse kell anda X kätte selle tagastamiseks Xle ning saades Xlt kella tagastamiseks heakskiidu, on kell X poolt tagastatud 14.02.2014 Xle. Oma sellise teoga pani X toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesoleval ajal on kell kannatanule tervelt tagastatud. Kannatanul puuduvad muud varalised või mittevaralised nõuded süüdistatavate vastu antud asjas. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokuröri hinnangul süüdistatava süü võimaldab oportuniteedi kohaldamist. Nimelt, menetleva kuriteosüüdistuse kohaselt pandi toime KarS § 201 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritav kuritegu – tegemist on II astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või 2

(6)kuni viieaastase vangistuse. X puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Isik on avaldanud soovi kannatanuga ära leppida ning omavaheline suhtlus taastada. Kannatanu on avaldanud, et on süüdistatavaga leppinud ning omavahel ei ole mingeid pretensioone. Seega luuakse käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamisega mõlemaid osapooli rahuldav tulemus, ühelt poolt ei järgne kriminaalõiguslikku vastutust karistuse näol ja teiselt poolt on kannatanu õigused kaitstud, saavutatud õigusrahu. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ka põhjusel, et prokuratuurile teadaolevalt ei ole süüdistatav pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et ta on teinud sellest piisavaid järeldusi. Kriminaalmenetluse aluseks olev kuriteoepisood on toime pandud kuni 14.02.

1. X on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Tegemist on isikuga, kelle suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning tema karistamine antud teo eest ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, asjas on saavutatud tekitatud kahju osas kõiki osapooli rahuldava kompromiss ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab ringkonnaprokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul kohustused:
2. tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju,
3. maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks,
4. teha üldkasulikku tööd. Nimetatud kohustuste tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Käesoleva kriminaalasja kohtueelse- ja kohtumenetluse kulud puuduvad. Mis puutub süüdistatavale kohustuste määramist vastavalt KrMS § 202 lg 2, arvestab ringkonnaprokurör, et tegemist on töötava inimesega ning seetõttu on otstarbekas määrata kohustus tasuda kindel summa riigi tuludesse, s.o 250 eurot. Eelnimetatud kohustus tuleb täita 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1- 3 ja § 206 lg 1 ringkonnaprokurör taotleb:
5. Pärnu Maakohtu kohtunikul lõpetada kohtuasjas nr X (kriminaalasjas nr ) menetlus X suhtes KrMS § 202 alustel.
6. Kohustada Xt tasuma riigi tuludesse kohustusena 250 eurot.
7. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata1 kuu alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Asitõendina pakend nr 4 ja pakend nr 2 – jätta kriminaalasjas nr X toimiku juurde. Samuti süüdistatakse kriminaalasjas X’t KarS § 201 lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis koos X ja X saades enda valdusesse alates 18.12.2013 X’le kuuluva kella Breitling 1884 seerianumbriga X pöörasid selle enda kasuks, teades, et seaduslikku alust selleks ei olnud. X, X ja X tegutsemine toimus ühiselt ja kooskõlastatult, kell asus X otseses valduses ja X ning X kaudses valduses. Kella omaniku X korduvatele palvetele kell tagastada ei reageeritud ning kella tagastamine selle omanikule sõltus neist igaühe nõusolekust, kell on X, X ja X ühisel nõusolekul tagastatud alles pärast seda, kui nad said teadlikuks kriminaalmenetluse alustamisest ja nende kahtlustatavatena kaasamisest. Nii on X tema kahtlustatavana ülekuulamise ajal 11.02.2014 kell 14.06 teinud Xle ettepaneku kell Xle tagastada, X omakorda andnud korralduse kell anda X kätte selle tagastamiseks Xle ning saades Xlt kella tagastamiseks heakskiidu, on kell X poolt tagastatud 14.02.2014 Xle. 3

(6)Oma sellise teoga pani X toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesoleval ajal on kell kannatanule tervelt tagastatud. Kannatanul puuduvad muud varalised või mittevaralised nõuded süüdistatavate vastu antud asjas. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokuröri hinnangul süüdistatava süü võimaldab oportuniteedi kohaldamist. Nimelt, menetleva kuriteosüüdistuse kohaselt pandi toime KarS § 201 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritav kuritegu – tegemist on II astme kuriteoga, mille eest näeb seadusandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. X puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Isik on avaldanud soovi kannatanuga ära leppida ning omavaheline suhtlus taastada. Kannatanu on avaldanud, et on süüdistatavaga leppinud ning omavahel ei ole mingeid pretensioone. Seega luuakse käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamisega mõlemaid osapooli rahuldav tulemus, ühelt poolt ei järgne kriminaalõiguslikku vastutust karistuse näol ja teiselt poolt on kannatanu õigused kaitstud, saavutatud õigusrahu. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ka põhjusel, et prokuratuurile teadaolevalt ei ole süüdistatav pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et ta on teinud sellest piisavaid järeldusi. Kriminaalmenetluse aluseks olev kuriteoepisood on toime pandud kuni 14.02.

1. X on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Tegemist on isikuga, kelle suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning tema karistamine antud teo eest ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, asjas on saavutatud tekitatud kahju osas kõiki osapooli rahuldava kompromiss ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab ringkonnaprokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 määratakse kriminaalmenetluse lõpetamisel isikule tema nõusolekul kohustused:
2. tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju,
3. maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks,
4. teha üldkasulikku tööd. Nimetatud kohustuste tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Käesoleva kriminaalasjas on kohtueelse ja kohtumenetluse kuluks X kaitsetasu summas 357.60 eurot kohtueelses menetluses ja 405.60 eurot kohtumenetluses, sellest 187.20 eurot moodustavad sõidukulud. Käesoleval juhul on arvestatav asjaolu, et Xle on määratud korras kaitsjaks väljaspool Pärnu piirkonda olev kaitsja, kelle kaitsetasu on sõidukulude võrra suurem, mistõttu leiab prokurör, et on põhjendatud jätta kaitsjatasu sõidukulude kompenseerimise osas riigi kanda, s.o kokku 187.20 eurot ning süüdistatava enda kanda jätta reaalselt kaitsetegevusele kulunud aja tasu, s.o summas 576 eurot. Taoline lähenemine on kooskõlas ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-33-12 märgituga. Mis puutub süüdistatavale kohustuste määramist vastavalt KrMS § 202 lg 2, arvestab ringkonnaprokurör, et tegemist on töötava inimesega ning seetõttu on otstarbekas määrata kohustus tasuda kindel summa riigi tuludesse, s.o 250 eurot. Eelnimetatud kohustus tuleb täita 5 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 4

(6)Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1- 3 ja § 206 lg 1 ringkonnaprokurör taotleb:

1. Pärnu Maakohtu kohtunikul lõpetada kohtuasjas nr (kriminaalasjas nr) menetlus X suhtes KrMS § 202 alustel.
2. Kohustada Xt tasuma riigi tuludesse kohustusena 250 eurot ning menetluskuludena 576 eurot.
3. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 5 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
4. Menetluskulu summas 187.20 eurot jätta riigi kanda. Maakohtu seisukoht Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatavate käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Xle ja Xle etteheidetava teo puhul tegu teise astme kuriteoga, mille eest on isikuid võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Xja X puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Xja X on avaldanud soovi kannatanuga ära leppida ning omavaheline suhtlus taastada. Kannatanu on avaldanud, et on süüdistatavatega leppinud ning omavahel ei ole mingeid pretensioone. Käesoleval ajal on kell kannatanule tervelt tagastatud. Kannatanul puuduvad muud varalised või mittevaralised nõuded süüdistatavate vastu antud asjas. Seega luuakse käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamisega kõiki osapooli rahuldav tulemus, ühelt poolt ei järgne kriminaalõiguslikku vastutust karistuse näol ja teiselt poolt on kannatanu õigused kaitstud, saavutatud õigusrahu. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et X ja X süü ei ole suur. Kriminaalasja menetlemise jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna teadaolevalt ei ole süüdistatavad pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et nad on teinud sellest piisavaid järeldusi. Kriminaalmenetluse aluseks olev kuriteoepisood on toime pandud kuni 14.02.
5. Xja X on näidanud, et suudavad õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu isikute kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Tegemist on isikutega, kelle suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning Xja X karistamine antud teo eest ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isikute õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Xja X on võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse 250 eurot ning X hüvitada kriminaalmenetluse kulud 576 euro ulatuses. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab Xja X suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes Xle kohustuse tasuda ühe kuu jooksul riigituludesse 250 eurot ning Xle kohustuse tasuda viie kuu jooksul riigituludesse 250 eurot ja menetluskulud 576 euro ulatuses. Kui Xja X ei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt neile pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. Kehtivaid tõkendeid ei ole. 5

(6)Pakend nr 4 ja pakend nr 2 – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tõenduslikult oluliste asitõenditena kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 6