3-16-367/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-367 Kohtuasi N.D. kaebus Rahandusministeeriumile juhtiva riigiprokuröri 20.01.2016 määruse täitmise kohta ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: N.D. Vastustaja: Rahandusministeerium, esindaja Silvi Uljas Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta N.D. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta riigilõivu tasumises seisnev kaebaja menetluskulu hüvitamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 23.05.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 06.07.2015 on Viru Vanglas viibiv kinnipeetav N.D. (edaspidi kaebaja) esitanud Viru Ringkonnaprokuratuurile taotluse (tl 20), milles palus välja maksta rahaline hüvitis seoses alusetult vahi all viibimisega 15.06.2010 kuni 13.12.
6. Ringkonnaprokurör jättis taotluse 09.09.2015 määrusega rahuldamata (tl 21). 09.10.2015 pöördumisega (tl 23-24) vaidlustas kaebaja määruse. Riigiprokuröri 07.12.2015 määrusega (tl 25-27) rahuldati see osaliselt ja hüvitati talle mittevaraline kahju summas 2921,67 eurot. 17.12.2015 vaidlustas kaebaja ka selle määruse (tl 28) ja 20.01.2016 1 määrusega (tl 29-30) rahuldas juhtiv riigiprokurör kaebuse, tühistas määruse osaliselt ja määras, et kaebajale hüvitatakse 6564,74 eurot. 27.01.2016 esitas kaebaja Rahandusministeeriumile avalduse (tl 39p), milles teatas, kelle millisele arveldusarvele tuleb see summa kanda. Ühtlasi palus ta, et teda teavitataks ülekande toimumisest. Rahandusministeeriumi kirjaga nr 4-4/1322 (tl 33) teatati talle, et hüvitist pole võimalik näidatud arvele kanda, kuna see kantakse tema võlgade katteks erinevate kohtutäiturite rahalise nõude arestimise aktide alusel üle kohtutäiturite arvetele. Veel on toimikusse esitatud Rahandusministeeriumi kirjale nr 4-4/1322 lisatud kohtutäiturite Kristel Maalmani, Andrei Kreki, Risto Kütti ja Krista Järveti poolt 28.01.2016 koostatud rahalise nõude arestimise aktid täiteasjades nr 095/2004/4168, 095/2014/747, 095/2014/763, 095/2014/1678, 095/2015/97, 066/2008/4139, 066/2014/1584, 066/2015/1856, 072/2012/291 ja 167/2011/1170 (tl 33p-38). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
7. 17.02.2016 koostatud kaebuses (tl 3-6) palus kaebaja, et kohus tühistaks Rahandusministeeriumi (edaspidi vastustaja) 01.02.2016 otsustuse nr 4-4/1322-5 ning teeks ettekirjutuse Riigiprokuratuuri 20.01.2016 määruse koheseks täitmiseks ja tema 27.01.2016 avalduse arvestamiseks. Ta väitis, et ei nõustu sellega, et ei saa riigieelarvest määratud hüvitisest reaalselt sentigi ning lisas, et hüvitisega kompenseeritakse tema põhiõiguse rikkumine, see ei kuulu maksustamisele, vastustaja on pelgalt hüvitise maksjaks ja tal pole üldse volitust midagi iseseisvalt otsustada. Veel märkis ta, et riik on ise tekitanud olukorra, kus tal polnud võimalik nõudeid tasuda, on selle mõistmisel määranud hüvitise ning seejärel ümber mõelnud ja kogu summa igasuguse aluseta konfiskeerinud.
8. Vastustaja ei nõustunud kaebusele antud kirjalikus vastuses (tl 54) kaebaja seisukohaga nagu oleks ta tema kasuks välja mõistetud hüvitise konfiskeerinud ning palus kaebuse rahuldamata jätta. Ta selgitas, et kohtutäiturite poolt esitatud rahalise nõude arestimise aktide alusel tuli kaebajale ettenähtud summad kanda kohtutäiturite ametialastele arvelduskontodele ning lisas, et hüvitise ulatuses on kaebaja võlgnevused vähenenud. Veel selgitati, et tulumaksuseaduse § 12 lg 3 kohaselt pole antud hüvitis maksustatav ja seda ka ei maksustatud. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Käesolevas asjas pole kaebaja eitanud seda, et tal on mitmeid täitmata nõudeid, millede suhtes on algatatud täitemenetlused. Seega on vaja lahendada küsimus, kas see sai anda vastustajale õigusliku aluse selleks, et kanda talle alusetu vahi all viibimisega tekitatud kahju eest määratud hüvitise summad kohtutäiturite arvetele.
10. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus näeb § 2 lg-s 1 ette üksnes, et vastava kahju hüvitamine toimub Eesti Vabariigi poolt Rahandusministeeriumi kaudu ega kehtesta selle seaduse alusel määratud hüvitise väljamaksmise täpset korda ning võimalikest võlgnevustest tulenevate kinnipidamistega seonduvat. Seega kuulub kohaldamisele kohtutäituri õigusi ja kohustusi ning täitedokumendi täitmise menetlust reguleeriv täitemenetluse seadustik (TMS). Rahaliste nõuete arestimist käsitleb TMS §
11. Selles sätestatu annab kohtutäiturile õiguse nõue arestida ning kohustada võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustus sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Samas on seaduseandja ette näinud veel ka, et arestimisakti koostamisega keelab kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige seda sisse nõuda. TMS § 114 lg 4 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud. TMS § 114 lg-st 5 tulenevalt kehtib arestimisakt seni, kuni see täidetakse. Nõuded ja sissetulekud, millistele ei saa sissenõuet pöörata, on loetletud TMS § 112 lg-tes 1 ja 4 ning § 131 lg-s
12. 2
13. Antud juhul nähtub vastustaja poolt esitatud dokumentidest, et kohtutäiturid Kristel Maalman, Andrei Krek, Risto Kütt ja Krista Järvet on koostanud 28.01.2016 rahalise nõude arestimise aktid täiteasjades nr 095/2004/4168, 095/2014/747, 095/2014/763, 095/2014/1678, 095/2015/97, 066/2008/4139, 066/2014/1584, 066/2015/1856, 072/2012/291 ja 167/2011/
14. Nendega tehti teatavaks kaebaja suhtes algatatud täitemenetluste järgsed võlgnetavate summade suurused ning kohustati vastustajat mitte maksma talle võlgu olevat rahasummat vaid kandma see kohtutäiturite ametialastele arvelduskontodele. Kaebaja pole väitnud ega tõendanud, et on kohtutäiturite tegevuse TMS § 217 lg-s 1 ja § 218 lg-s 1 ettenähtud korra kohaselt vaidlustanud, kui sai talle saadetud kirjast nr 4-4/1322 teada, et vastustajal tuleb kanda alusetu vahistamisega tekitatud kahju eest määratud hüvitise summad kohtutäiturite arvetele. Halduskohtul pole pädevust kontrollida kohtutäituri tegevuse õiguspärasust, kuid kuna alusetu vahistamise eest määratud hüvitist ei ole eelnevalt osundatud sätetes sissenõude pööramist välistava nõude või sissetulekuna ära nimetatud, oli kohtutäituril võimalik vastavat summat arestida ning sellekohane arestimisakt oli adressaadile täitmiseks ka kohustuslik. Tegemist ei ole hüvitise maksustamise või konfiskeerimisega nagu näib arvavat kaebaja, vaid täitemenetlust reguleerivas seaduses ette nähtud õiguste realiseerimisega oma ametiülesandeid täitvate kohtutäiturite poolt.
15. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kaebuse puuduste kõrvaldamise korras tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel selle kaebaja eest maksnud isiku kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 3