Obsah (4)

§ 41§ 117§ 39§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 31. mai 2016, Jõhvi ja koht Kohtuasja number 3-16-895 Kohtuasi Ühispakkujate Be

§ 41

lg 1 p-le tuginevalt nõude, et pakkuja peab olema viimase viie aasta jooksul (2010-2014) teostanud ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud objektide (ehitiste grupp „12000 mitteelamud“) ehitustöid kokku vähemalt 900 000 euro eest (ilma käibemaksuta) ning neist ühe lepingu maksumus peab olema mitte väiksem kui 300 000 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebajad on selle tingimuse osas nõutud hankedokumentide lisasse 4a (tl 114) märkinud aastal 2014 Marystyle OÜ tellimusel Kohtla-Järvel Kalda 10 asuva „lasteasutuskaitse“ hoone ehitamise maksumusega 600 000 eurot. Interneti vahendusel kõigile avalikult kättesaadavatel andmetel on tegemist Ahtme linnaosa üksikelamute piirkonna aadressiga. Ehitisregistri ja kinnistusraamatu andmetel asub sellel Arthur ja Ljubov Seppernile kuuluv 600 m 2 suurune elamumaa sihtotstarbega kinnistu, millel on 149 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga elamu-garaaž. VAKO toimikus on olemas 22.04.2016 tehtud ja vastustaja poolt vaidlustusele antud vastuse lisana esitatud samade andmetega ehitisregistri ja maaameti geoportaali väljatrükid (tl 139-141). Pakkumuses ja vaidlustusmenetluses pole kaebajad ise peale hankedokumentide lisaks 4b oleva eralasteasutuskeskuse rekonstrueerimis- ja ehitustööde lepingu ja hea tava kohase teostamise kinnituse (tl 115) mingeid selle objektiga seonduvaid dokumentide või selgitusi esitanud. Kaebuse väitel on tegemist lasteasutusega, sest maja ehitati ühiskondlikult kasutamiseks mõeldud lastehoiuks. Kaebusele esitatud täienduse kohaselt rekonstrueeriti hoone ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud lasteasutuseks (lastehoiuks), milline alustab 3 plaani kohaselt tööd 05.10.

1. Kuigi sama nähtub ka Marystyle OÜ juhatuse liikme poolt kohtumenetluse käigus vormistatud kinnitusest ja täiendusele on lisatud väljatrükk tegevusloa taotluse andmetest, pole siiski piisava usutavusega tõendatud, et eelnimetatud asjaoludega objekt ehitati tõepoolest hankedokumentide lisaks 4a olevas nimekirjas märgitud rahasumma ulatuses ümber ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud lasteasutuse hooneks, mitte ei kohandatud eraõiguslikel alustel osutatava koduse lastehoiuteenuse tarbeks.
2. Vaidlustuse, kaebuse ja sellele lisatud täienduse väidetest nähtuvalt pole kaebajad tegelikult rahul sellega, kuidas on vastustaja tõlgendanud hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktis 3 olevat sõnalist mõistet „viimased viis aastat“. Nad peavad seda samas oleva numbrilise näitaja tõttu mitmeti mõistetavaks ja eksitavaks ning väidavad, et nemad lähtusid pakkumuse esitamisel aastal 2015 tehtud tööde nimekirja lisamisel just sõnalisest mõistest. Lisaks pole nad rahul ka sellega, kuidas on vastustaja täitnud selgitamiskohustust. VAKO toimikus olevast hankega seotud küsimusi ja vastuseid kajastavast dokumendist (tl 61p) nähtuvalt küsis üks kaebajatest 04.04.2016 nimetatud probleemi kohta selgitust ning sai samal päeval sellele ka vastuse, milles teatati täiesti selgelt ja üheselt mõistetavalt, et nõutakse just aastate 2010 kuni 2014 jooksul teostatud ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud objekte. Asjaolu, et kaebajad pole sellise selgitusega nõus olnud ning on kahel korral palunud tingimuse juures toodud aastaarvud ära parandada (tl 62p), kuid saanud vastuseks eelnevaga sarnase selgituse, ei kinnita vastustaja poolset selgitamiskohustuse täitmata jätmist, vaid viitab hanketeates sisalduvate kvalifitseerimistingimuste vaidlustamise soovile. Seda on

§ 117

lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 ning § 121 lg-st 1 tulenevalt võimalik aga teha üksnes vastava vaidlustuse esitamisega VAKO-le kümne päeva jooksul alates oma õiguste rikkumisest teada saamisest. Kuna kaebajad jätsid vastava vaidlustuse esitamata, kehtivad kvalifitseerimistingimused hanketeates esitatud kujul ning nad ei saa kvalifitseerimise tulemuste vaidlustamisel enam tugineda väitele, et kuna vastustaja nimetatud vastuolu hanketeatest ei kõrvaldanud, kehtivad ka sõnalisel kujul esitatud tingimused ja arvesse tulnuks võtta nende poolt esitatud aastatest 2011 kuni 2015 pärinevad andmed. Siinkohal pole võimalik tugineda ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele, sest kohtule esitatud hankemenetluse dokumendid ei kinnita, et teisi pakkujaid oleks selle tingimuse osas kaebajast erinevalt koheldud. 7. Hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktis 6 (tl 7) kehtestatuga nõudis vastustaja

§ 41

lg 1 p 7 kohaselt, et pakkuja keskmine töötajate arv kolmel viimasel aastal (2012-2014) peab olema vähemalt 15 ning pakkujal tuleb esitada selle kohta omakäeline kinnitus. Kaebajad on vastavasse hankedokumentide lisaks 6 olevasse vormi (tl 134)märkinud ainult Sepmar OÜ töötajate keskmised arvud aastatel 2012, 2013 ja 2014, millised olid väidetavalt 0, 110 ja

1. Vaidlustuses sisalduvatest andmetest (tl 49) nähtuvalt võivad niisugused numbrid olla saadud kõigi erinevatel kuudel tööl olnud töötajate arvu kokku liitmisel ega saa seetõttu kuidagi kajastada töötajate tegelikku keskmist arvu. Tõepärast keskmist töötajate arvu näitavat tulemust on võimalik saavutada vaid siis, kui jagada igal kuul tööl olnud töötajate arv hanketeate vastavas tingimuses nõutud kolme aasta kõigi kuude arvuga. Antud juhu oleks selle ühispakkuja töötajate keskmine arv seega 5,
2. Seetõttu jäävad täielikult arusaamatuks need arvutused ja järeldused, mis on kaebajate poolt tehtud vaidlustuses ja kaebuses. Hanketeatest ei nähtu küll, millise meetodiga tuleks töötajate keskmine arv välja arvutada, kuid igale tavapäraselt mõtlevale inimesele peaks ka ilma selleta selge olema, et vastav näitaja peab jääma arvutamisel aluseks võetud minimaalse ja maksimaalse arvu vahele ega saa kuidagi olla mitmeid kordi kõrgem, kui on olnud maksimaalne alusarv. Lisaks lubavad eelnevalt viidatud dokumendid ja kaebajate endi poolt koostatud 2012, 2013 ja 2014 majandusaasta aruannete (tl 142-179) vastavates 4 osades kajastatu arvata, et hankedokumentide lisaks 6 olevasse tabelisse märgiti hoopis Best Building OÜ töötajate andmed.

§ 41

lg 7 võimaldab küll ühispakkujatel oma tehnilise või kutsealase pädevuse tõendamisel tugineda teiste ühispakkujate pädevusele, kuid VAKO toimiku materjalides sisalduvad kaebajate pakkumuse dokumendid ei kinnita, et antud juhul oleks üldse täidetud ja esitatud teise ühispakkuja osas samasugust hankedokumentide lisale 6 vastavat dokumenti. Lisaks ei aitaks teise ühispakkuja keskmist töötajate arvu kajastavate andmete arvesse võtmine kaebajatel oma kvalifikatsiooni vastavust ka tõendada, sest juba osundatud vaidlustuse tabelisse kuude lõikes märgitud arvud, millised olid nõutud aastatel vastavalt 138, 115 ja 52, annavad Sepmar OÜ töötajate kolme aasta tegelikuks keskmiseks arvuks 8,47. Seega on mõlema keskmise kokku liitmisel võimalik saada kaebajate töötajate keskmiseks arvuks nõutud vähemalt 15 asemel ainult 14,15. Kuna kaebajate täienduses teostatud ümardamist ja selle tulemusel saadud ilma murdosata keskmist töötajate arvu pole võimalik õigeks pidada, ei saa hanketeate vastavas alapunktis töötajate keskmise arvu suhtes seatud tingimus nende puhul kuidagi täidetud olla. 8.

§ 39

lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele.

§ 38

lg 1 p 6 kohustab kõrvaldama pakkuja, kes esitas valeandmeid selle seaduse teise peatüki kolmandas jaos sätestatud nõuetele või seal sätestatu alusel hankija poolt kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Eelnevalt käsitletu kinnitab, et kaebajad pole esitanud pakkumuses enda kohta tõeseid andmeid ega vasta tegelikult käesoleva vaidluse põhjuseks oleva riigihanke viitenumbriga 172398 hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktides 3 ja 6 seatud kvalifitseerimise tingimustele. Seega on nii vastustaja protokolliline otsus kui VAKO poolt selle peale esitatud vaidlustuse kohta tehtud otsus igati õiguspärased ja puudub alus nende tühistamiseks. 9. Eeltoodud järeldustest tulenevalt jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kuna vastustaja oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ja kuludokumente ei esitanud, jäävad nii tema võimalikud kulud kui kaebaja poolt riigilõivude ja õigusabi teenuse eest tasumisega kantud kokku 2791 euro suurune menetluskulu HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 5