lg 2 p 4 ja 8 järgi Lühimenetluses Kadi Ruus Prokurör Süüdistatav Ringo Ortikov Ik: 38703074930; EV kodanik; põhiharidus, töökoht: Xxxx; elukoht: Xxxx. Tõkend: alates 13.10.2016 elukohast lahkumise keeld. Kahtlustatavana kinni peetud 12.10.2016 kuni 13.10.2016. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. Ringo Ortikov süüdi tunnistada
lg 2 p-des 4 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Ringo Ortikovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus 12.10.2016 kuni 13.10.2016., s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta Ringo Ortikovile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 5 kuud ja 28 päeva Ringo Ortikovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Ringo Ortikov temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1 5.
p 1 kohaselt arvestada Ringo Ortikovile määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.11.
2 Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Jääb lühimenetluse juurde ning enda ülekuulamist ei taotle. Kaitsja asus seisukohale, et süüteod on toimunud, süüdistatav on vastutuse võtnud, kaitsealune soovib vaid võimalikult leebet karistust. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 29.09.2016 kell 15.00 kuni 30.09.2016 kell 14.30 episood Kohus leiab, et ajavahemikul 29.09.2016 kell 15.00 kuni 30.09.2016 kell 14.30, Tallinnas, aadressil Xxxx asuva maja ette pargitud ning kannatanule Xxxxle kuuluva haagise registreerimismärgiga xxxx, VIN-koodiga XXXX, maksumusega 2400 eurot varguse toimepanemine on tõendatud nii Ringo Ortikovi süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu Xxxx ütluste (tl 2-7; 9-11) kohaselt varastati ajavahemikul 29.09.2016 kell 15.00 kuni 30.09.2016 kell 14.30 temale kuuluv ja Xxxx pargitud järelhaagis, registreerimismärgiga xxxx. 12.10.2016 sai haagise politseist kätte. Kohus juhib tähelepanu läbiotsimismprotokollile koos fototabeliga (tl 17-27), millest nähtub, et Ringo Ortikov andis 12.10.2016 teostatud läbiotsimise käigus oma elukohas aadressil Xxxx muuhulgas vabatahtlikult välja haagise VIN-koodiga XXXX. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 28-32) on vaadeldud aadressil Xxxx talu territooriumil paiknevaid haagiseid, mh haagist VIN-koodiga XXXX, registreerimismärgiga xxxx. Ringo Ortikovi kahtlustatavana antud ütluste (tl 67-69) kohaselt tunnistab ta ennast süüdi järelhaagise varguses ja kahetseb. Sõitis 30.09.2016 öösel tuttavale kuuluva autoga Lasnamäe piirkonnas, kus Smuuli teel jäi silma haagis, mille otsustas varastada, et sellega talus tööd teha. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt
Nagu kannatanu ütlustest ja ARK väljatrükist (tl 8) tuleneb, kuulus järelhaagis talle ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et järelhaagis oli süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et eseme äravõtmisega lõpetas süüdistatav eseme senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus haagise äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatava ütluste kohaselt soovis ta haagist kasutada isiklikuks otstarbeks talus. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. 30.09.2016 kell 16.00 kuni 03.10.2016 kell 08.30 episood 3 Kohus leiab, et ajavahemikul 30.09.2016 kell 16.00 kuni 03.10.2016 kell 08.30, Xxxx sisse tungimine väravaluku lõhkumise teel ja Xxxxe haagise väärtuses 2000 euro varguse toimepanemine Ringo Ortikovi poolt on tõendatud nii Ringo Ortikovi süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Xxxx kannatanuna antud ütluste (tl 33-37) kohaselt on ta Xxxxe majandusspetsialist. Ajavahemikul 30.09.2016 kell 16.00 kuni 03.10.2016 kell 08.30 oli aadressil Xxxx asuvale, Xxxx lukustatud territooriumile sisse tungitud ja varastatud haagis, mille väärtus on 2000 eurot. Xxxxe kannatanuna antud ütluste (tl 50-52) kohaselt on ta Xxxxe vallavanem. 30.09.2016 kell 16.00 kuni 03.10.2016 kell 08.30 oli luku lõhkumise teel tungitud aiaga piiratud lukustatud territooriumile aadressil Xxxx ja varastatud Xxxxele kuuluv järelhaagis. Haagis saadi tagasi 12.10.2016. Kohus juhib tähelepanu läbiotsimisprotokollile (tl 46-48), millest nähtub, et Ringo Ortikovi elukohas (aadressil Xxxx) 12.10.2016 teostatud läbiotsimise käigus andis süüdistatav Ringo Ortikov muuhulgas vabatahtlikult välja haagise VIN-koodiga XXXX ja registreerimismärgi nr xxxx. Ringo Ortikovi kahtlustatavana antud ütluste (tl 70-72) kohaselt tunnistab ta ennast süüdi ja kahetseb. Sõitis tuttavale kuuluva autoga Aegviidu alevikku, kus tungis lukustatud territooriumile, lõhkudes haamriga luku ja varastas territooriumil seisva haagise. Haagise varastas isiklikuks otstarbeks, et sellega talus tööd teha. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt
Nagu kannatanu ütlustest ja haagise registreerimistunnistusest (tl 52) tuleneb, kuulus järelhaagis kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud ese oli süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et eseme äravõtmisega lõpetas süüdistatav eseme senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud haagise äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav tahtis seda kasutada isiklikuks otstarbeks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on Ringo Ortikovi tegu kvalifitseeritud
lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.
lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt
§-ga 266.
lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.
puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Ringo Ortikovi poolt toime pandud tegu on valdaja tahte vastaselt võõrale piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Edasi analüüsib kohus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, millest nähtub, et puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Xxxx piirdega alale oleks toimunud 4 kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine aeda vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevale piirdega alale. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 38-42) nähtuvad kahjustatud lukukobad. Seega sisenemiseks lõhuti ära väravaluku kinnitus, mistõttu viitab ka salajane ja lukustusega seatud tõkke kõrvaldamisega sisenemine üheselt omaniku tahte vastasusele. Seega oli tungimine piirdega alale
lg 1 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu
Kohtueelsel menetlusel on Ringo Ortikovi tegu kvalifitseeritud ka
lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Ringo Ortikovit kahe järjestikuse varguse toimepanemises, siis on süütegu õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Ringo Ortikov, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, pani toime
3. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 p-de 4 ja 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta töötab alates 02.11.2017. Seega ei ole süüdistatav veel esimest palka saanud, mistõttu on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates Ringo Ortikovi süü suurust
lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest, tuleb arvestada, et Ringo Ortikovi tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Ringo Ortikov pani kuriteo teo toime kavatsetult. Samas, vaadeldes kuriteo asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale kahe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega varalist kahju reaalselt ei tekitatud, kuna haagised anti hiljem politsei poolt kannatanutele tagasi. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü on mõningal määral alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ja kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil viimases sõnas. Seega peab kohus võimalikuks karistust 5 kergendava asjaoluga arvestada. Hinnates süü suurust, mis on alla keskmise ja kergendava asjaolu esinemist, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik karistus mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Arvestades seda, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks ja süüdistatav on kohtuistungil toimepandut kahetsenud, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse kas siis täies ulatuses või osaline ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Seega peab kohus võimalikuks vabastada süüdistatav vangistuse kandmisest tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava karistusandmed ei viita kohtu arvates vajadusele tema kriminaalhooldusele allutamiseks. Lisaks sellele elab süüdistatav Järvamaal, kuid töökoht asub Tallinnas, mistõttu oleks raske ühitada sellise elukorralduse juures ka kriminaalhooldaja juures käimist teises maakonnas. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Ringo Ortikov on aga toime pannud kaks varguse episoodi, seega ei ole tegemist juhusliku episoodiga tema elus. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja see tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Seejuures on määratud kaitsja kulud muutunud suureks seetõttu, et süüdistatavat ei olnud võimalik kohtuistungile saada ei kutsega ega sundtoomisega, mistõttu ei olnud ette teada, et süüdistatava ilmumata jätmise tõttu kohtulik arutamine edasi lükata tuleb. Sellest tulenevalt leiab kohus, et määratud kaitsjale makstud tasu tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et esinevad alused menetluskulude hüvitamiseks (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse 6 maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.