Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr 1 2-17-12950 EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetlus 31.08.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist alates 01.08.2017 seadusega sätestatud minimaalmääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so alates 01.01.2017.a. 235 eurot. Elatist nõuab hageja kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõppemiseni. Elatise nõuet põhjendatakse sellega, et vaatamata eelnevatele kokkulepetele ei ole kostja neist kinni pidanud ning on jätnud tasumata viimase elatise. Kostja on elatist tasunud igakuiselt oma äranägemise järgi, kuid hageja soovib elatist kindlal kuupäeval. Hagiavaldusest nähtub, et viimane makstud elatis on juuli 2017. Kohus määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja perekonnaliikmele.
Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selle kohta, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist vastavalt poolte omavahelisele kokkuleppele, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ka vastab nõutud elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise igakuisele alammäärale. Hageja ei ole hagiavalduses määratlenud igakuise elatise maksmise tähtaega. Hageja on esitanud elatise nõude lisaks lapse täisealiseks saamiseni kuni hageja õpingute lõppemiseni. PKS § 97 lg 2 annab lapsele õigustuse elatise nõudeks ka juhul, kui laps täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja on kohtulahendi tegemise ajaks saanud x-aastaseks ning selleks, et esitada nõue elatise väljamõistmiseks täisealiseks saanuna, peavad esinema hagi aluseks olevad asjaolud, st täisealisus ning täisealisena hariduse omandamine. Antud juhul neid hagi aluseks olevaid asjaolusid ei ole. Ka ei ole täisealise puhul elatis seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, vaid 2 2-17-12950 ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadusega. Eeltoodust lähtudes hageja nõue elatise väljamõistmiseks täisealiseks saanuna õpingute lõppemiseni tuleb jätta rahuldamata. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.
mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.