Obsah (6)

§ 142§ 407§ 367§ 468§ 162§ 174

2-17-11333 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoobril 2017.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1133

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Kohtu põhjendused Kostja on tellinud hagejalt 2015 detsembris 720 kg külmutatud lõhe forelli marja hinnaga 16,50 eurot/kg. Poolte vahel välja kujunenud praktika kohaselt esitati tellimused kas e-kirja või telefoni teel. Kauba väljastuskohaks oli hageja tootmisüksus Fintermos OY asukohaga x . Kaubale tuli üldjuhul kostja ise kaubikuga järele. 16.12.2015 väljastati kostjale tellitud kaup kokkulepitud kohas ning arve nr 2942/30151 tellitud kalamarja eest, summas 11 880 eurot, maksetähtjaga 16.02.

1. 2016 jaanuaris tellis kostja uuesti kalamarja samadel tingimustel, tellimuse suurus oli 480 kg. Kostjale väljastati tellitud kaup 11.01.2016 ning arve nr 2959/30230 tellitud kalamarja eest, summas 7 920 eurot, maksetähtajaga 11.03.
2. Kostja kohustus saadud tellimuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt. Kostja tasus esimese tellimuse eest 5 880 eurot ning teise tellimuse jättis täielikult tasumata. Hagiavalduse kohaselt on tasumata arve nr 2942/30151 eest 6 000 eurot ja arve nr 2959/30230 eest 7920 eurot. Seega kokku on kostja võlgenvus 13 920 eurot, ostja talle esitatud arveid nõuetekohaselt ei 2 2-17-11333 tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja kui müüja on kostjale kui ostjale üleandnud tellitud kauba, kuid kostjal on tasumata nõuetekohaselt talle esitatud arved, rikkudes raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue üleantud tellitud kauba eest vastavalt esitatud arvetele ostuhinna saamiseks on hagis nõutud ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 2126,79 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.

§ 367

kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 700 eurot, kulust õigusabile tõendite kogumise, korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 410 eurot ning kohtumenetluseks vajalike dokumentide tõlkekulust summas 210 eurot, kokku 1320 eurot. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3