lg-s 2 nimetatud piiranguid.“ Punktis 23 on kohus seisukohal: „Peatudes julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina kasutamise ülejäänud tingimustel, märgib kolleegium, et KrMS § 63 lg 11 kohaselt sõltub kõnealuse teabe tõendina kasutamise lubatavus esmalt riigi peaprokuröri otsusest. Juhul, kui riigi peaprokurör ei pea julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamist vajalikuks ega võimalikuks, pole selle teabe tõendina kasutamine lubatud/.../“. Eeltoodust tulenevalt on Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe vormistamise ja tõendina kasutamise osas sätestatud erinevad reeglid kui teiste tõendite puhul. Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teavet ei ole vaja vormistada jälitustoimingu protokollis. Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina kasutamise lubatavuse üle otsustab riigi peaprokurör. Seega kui riigi peaprokurör peab Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamist vajalikuks ning võimalikuks, siis on selle teabe tõendina kasutamine lubatud ning kui riigi peaprokurör ei pea Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamist vajalikuks ega võimalikuks, siis ei ole selle teabe tõendina kasutamine lubatud. Riigikohtu eelviidatud otsuse p-s 25 osundab kohus järgnevale: „Kriminaalasjas kogutud tõendite lubatavusele annab lõpliku hinnangu kohus. Sellest tulenevalt otsustab riigi peaprokurör KrMS § 63 lg 11 kohaselt kohtueelses menetluses küll julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise üle, kuid tõendi lubatavust puudutavat vaidlust lahendades on kriminaalasja arutav kohus pädev kontrollima riigi peaprokuröri kõnealuse otsustuse seaduslikkust 2 ning hindama, kas julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamisel arvestati KrMS §
Samuti on kriminaalasja arutaval kohtul õigus kontrollida, kas tõendina esitatud teabe kogumiseks oli halduskohtu luba ja kas teabe tõendina kasutamine on kooskõlas muude kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega.“ Eeltoodust tulenevalt on riigi peaprokuröri Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise määruse seaduslikkust pädev hindama kriminaalasja arutav kohus, halduskohtul selleks pädevus puudub. Samuti hindab kriminaalasja arutav kohus, kas Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamisel arvestati KrMS §
lg-s 2 nimetatud piiranguid, kas teabe kogumiseks oli halduskohtu luba või kas teabe tõendina kasutamine on kooskõlas muude kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Käesoleval juhul on T.P. vaidlustanud halduskohtus riigi peaprokuröri Lavly Perlingu 20.01.2015 Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise määruse, mis on tehtud kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx. Kohus, tuginedes Riigikohtu ülaltoodud kohtulahendile, on seisukohal, et kõnealuse määruse vaidlustamiseks tuleb pöörduda maakohtu, mitte halduskohtu, poole. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et vaidlustatud riigi peaprokuröri Lavly Perlingu 20.01.2015 Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise määruset on võimalik vaidlustada kriminaalasja arutavas kohtus. Kriminaalasja arutav kohus hindab viidatud määruse seaduslikkust ning kontrollib, kas tõendi esitamisel arvestati KrMS §
lg-s 2 nimetatud piiranguid, kas teabe kogumiseks oli halduskohtu luba ja kas teabe tõendina kasutamine on kooskõlas muude kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kaebaja viitab kaebuses riigikohtunik Eerik Kergandbergi eriarvamusele Riigikohtu lahendis asjas nr 3-1-1-101-16, kus on analüüsitud teabe tõendina esitamise määruse vaidlustamise küsimust. Kohus märgib, et eriarvamuse puhul ei ole tegemist Riigikohtu otsusega, vaid üksnes ühe riigikohtuniku eriavamusega. Lisaks ei ole eriarvamuses selgelt välja toodud, et kõnealuse määruse vaidlustamine on just halduskohtu pädevuses, viidatud on vaid sellele kui ühele võimalikule lahendusele. Kohus leiab, et halduskohus ei ole pädev sisuliselt hindama riigi peaprokuröri Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise määruse seaduslikkust (kriminaalasjas teabe tõendina kasutamise lubatavust), kuna seda on pädev tegema kriminaalasja arutav kohus. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, siis tasutud riigilõiv tagastatakse. Kohus tagastab kaebaja poolt tasutud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.