Obsah (6)
§ 76§ 199§ 64§ 218§ 266§ 262KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. septembril 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8957 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu,
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Maikel Laansalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani taotlus Maikel Laansalu´le riigi õigusabi osutamise eest tasu 72 eurot. Välja mõista Maikel Laansalu´lt kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Maikel Laansalu´l tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700087623 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale ja Viru Vanglale. 1
(6)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maikel Laansalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Maikel Laansalu tunnistati süüdi Viru Maakohtu 16.12.2015 kohtuotsusega
§ 199lg 2 p 4, § 121; § 263 p 3 järgi ning Kr
MS § 238 lg 2,
§ 64lg 1 ja § 65 lg 2 alusel karistati vangistusega 3 aastat 7 kuud 28 päeva.
Karistuse kandmise algus 11.02.2015 ja lõpp 09.10.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.09.
- Maikel Laansalu andis nõusoleku enda vabastamiseks tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla (isiklik toimik II osa, tl 66) Kinnipidamisasutusest Maikel Laansalu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu on olnud hõivatud vangla xxx, on osalenud riigikeele xxx-taseme kursuse jättis pooleli, läbinud sotsiaalprogrammid xxx ja xxx. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressil xxx Korter on kinnipeetava ema omand. Eluruum vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Isikul on algharidus. Eesti keele tase on xxx. eelmise vangistuse ajal õppis xxx ja omandas xxxeriala. Seejärel õppis xxx, kuid õpingud jäid lõpetamata sesoses üle toomisega Viru Vanglasse. Vabanedes on enda sõnul garanteeritud töökoht xxx. Ettevõte tegeleb võtmete valmistamisega. Vanglas töötab xxx 16.08.2017 seisuga tasumata nõudeid üle 9600 euro. Kuriteod (röövimised, vargused) on tihti olnud suunatud majandusliku kasu saamisele. Päritoluperekonnas on kriminaalse taustaga liikmeid, kriminaalse taustaga on nii ema I. O. kui ka noorem vend T. L.. Suhtlusring suures enamuses on kriminaalse taustaga, kellega jätkab suhtlemist, kuid osadega suhtlemine on vähenenud. Võib olla mõjutatav teiste poolt, kusjuures ise oskab teistega manipuleerida. Elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks. Kõikide kuritegude toimepanemine on olnud otseses seoses alkoholi tarvitamisega. Väidab, et umbes pool aastat enne käesolevat karistust lõpetas alkoholi tarvitamise. Oli enne karistust peaaegu kolm aastat kriminaalhoolduse all ning puuduvad andmed, et oleks tarvitanud selle aja jooksul alkoholi. Alkoholi tarvitanuna korduvalt on kasutanud vägivalda. Vanglas läbis sotsiaalprogrammi xxx. Tunnistab ka ise, et kõikide tema seniste probleemide peapõhjus on olnud alkohol. Isik on korduvalt kasutanud tahtlikku vägivalda. Võib olla impulsiivne ja ettearvamatu, eriti alkoholijoobes. Vigade kordamine viitab impulsiivsele käitumisele ning tõsistele puudujääkidele probleemide lahendamise oskuses ning oskuses mõista teiste inimeste seisukohti. Pikaajalised eesmärgid puuduvad. Elab põhimõttel üks päev korraga. Tegude õigustamine viitab kuritegelikele hoiakutele. Ametnike suhtes salliv. Umbusklik. Rikkunud kriminaalhoolduse registreerimisnõuet. Uute kuritegude toimepanemine katseajal viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Enda poolt toimepandud varasematesse tegudesse kriitilise suhtumise puudumine, samuti katseajal uute kuritegude toimepanemine viitab motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 50 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo 2
(6)toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A. A. lähedasteks tema ema ja vend, mõlemad kriminaalse taustaga. Samuti kuuluvad tema suhtlusringi kriminaalse taustaga isikud. Enamus kuritegusid on toime pandud grupis, mis viitab allulisele teiste isikute mõjutusele. Need suurendavad mitteseadusekuuleka eluviisi jätkumise riski. Ema on nõuis poega moraalselt toetama. Maikel Laansalule kuulub korter aadressil xxx, millele on kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärge. Kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks on xxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub süüdimõistetu emale. Korteril lasub 800 eurone võlgnevus. Samuti on võlgnevus Maikel Laansalule kuuluval korteril. Vabanemise korral puudub A.Maikel Laansalul garanteeritud töökoht. Isikul puudub töökogemus, harva tegi juhutöid. Ema on nõus tagama talle ülalpidamise. Kuritegude toimepanemine väga pika aja vältel kinnitab, et kuritegevus on elustiili lahutamatu osa ning kuritegelikul teel materiaalse kasu saamine on kujunenud elatusallikaks ja normiks. Viimane käitumikskontrollile allutamine ebaõnnestus ja karistus pöörati täitmisele ning peale selle praegused kuriteoepisoodid pani toime katseajal, need viitavad negatiivsele suhtumisele kriminaalhooldusesse. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 16.08.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Maikel Laansalu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Maikel Laansalu selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Ta võib minna tööle. Tal on elukoht. Kaitsja et uuema kohtupraktika kohaselt on peamisteks argumentideks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel isiku käitumine vanglas ja tema võimalused vabaduses. isiku käitumine vanglas on suurepärane. Kogu vangistuse ajal on tal tööl käinud, sotsiaalprogrammid on läbitud. Vabaduses on isikule head tingimused – ema, kes teda toetab, narkoriski tema puhul ei esine. Ema kaudu on talle leitud töökoht. Seega tuleb isik vabastada, kuna tema käitumine vanglas on suurepärane ja võimalused vabaduses on head. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Maikel Laansalu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3
(6)Isikul on algharidus. Olles kinnipeetav, omandas xxx eriala, samuti õppis xxx, kuid õpingud jäid pooleli seoses üleviimisega Viru Vanglasse, eesti keele tase on xxx varasem töökogemus puudub. Vanglas töötab majandustöödel. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 7 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varem on teda karistatud röövimise, varguse, asja omavolilise kasutamise, tapmise ja kuritegelikul teel saadud vara omandamise eest. Varasemad teod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Käesoleval hetkel kannab isik karistust varguse, kehalise vääkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 4 ja need on mõistetud
§ 218
lg 1 (pisivargus),
§ 266(omavoliline sissetung), ÜTS § 54
(7)lg 1 (piletita sõit) ja
§ 262(avaliku korra rikkumine) järgi.
Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Maikel Laansalu on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning xx, osaleb xxxja on osalenud riigikeele xxx kursustel,. Süüdimõistetul on kehtiv Eesti Vabariigi isikutunnistus, mis kehtib kuni 07.08.2018. xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Viimane on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks nimetatud aadressile. Samuti on nõus ema poega materiaalselt ja moraalselt toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub Maikel Laansalul garanteeritud töökoht, kuigi ta ise väidab vastupidist, puudub toimikus selle kohta dokumentaalne tõend. Vähetähtis pole see, et süüdimõistetul on olemas ema toetus ja vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Maikel Laansalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et Maikel Laansalu on karistatud avaliku korra raske rikkumise, röövimise, tapmise ja varguste eest. Siit järeldub, et isik on ohtlik ühiskonnale. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval on K-raha andmetel tasumata võlanõudeid summas 9600 eurot. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse 4
(6)lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et Maikel Laansalu kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Samuti annab kohtu hinnangul negatiivsele aspektile kaalu ka valdavalt kriminaalne tutvusringkond. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.10.2018, ärakandmiseni on veel 1 aasta aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
§ 76
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on kohtupraktika 3-1-1-12-17 selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumine vanglas ja tema võimalused vabaduses kogumis tesite asjaoludega ja ei ole välistatud, et kohus jõubki järeldusele, et vaatamata positiivsetele asjaoludele on isiku oodatavad asjaolud sellised, mis ei anna kohtule veendumust, ei nüüd isik suundub õiguskuulekale elule. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (sotsiaalprogrammide Exxx ning xx läbimine, lähedaste toetus, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Need asjaolud olid isikul olemas ka varasemalt. Tegemist ei ole kohtu hinnangul isikuga, kes oleks orienteeritud seadusekuulekale käitumisele. Nii ei teki kohtul veendumust, et isik oleks kriminaalhooldusele sobiv. Ja seda 5
(6)veendumust ei tekita kohtus ka võimaliku elektroonilise järelevalve kohaldamine elukohas, sest on üldteada, et jalavõru abil võib kontrollida isiku liikumist, kuid mitte tema tegevusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel elektroonilise valve alla. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Maikel Laansalu temale Viru Maakohtu 16.12.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)