← Eesti

2-15-121099/22

Obsah (8)§ 432§ 218§ 361§ 428§ 429§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 23.11.2017.a., Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-121099 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi A. S’i vastu võlgnev

§ 432kohaselt.

Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot ilma käibemaksuta. Kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kostja kandnud seoses kohtumenetlusega. Kulud õigusabile on järgmised: vastuväite koostamine makseettepanekule 19.10.2015 – (kulutatud aeg 0,25 tundi) – kokku 25 eurot; hagimaterjalidega tutvumine, vastuse koostamine 18.12.2015.a. – (kulutatud aeg 1 tund) – kokku 100 eurot; seisukoha koost. 08.02.2016 – (kulutatud aeg 0,25 tundi) – kokku 25 eurot; kokku: 150 eurot. Kostja soovib, et kohus mõistaks hagejalt välja kostja poolt kantud menetluskulud kokku summas 150 eurot ning kanda need M. S arveldusarvele nr xxxx. Hageja leidis vastuseks kostja taotlusele, et kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et teda esindab esindaja Maarika Kutser. Hagejal on tekkinud küsimus, kas lepinguline esindaja täidab üldse

§ 218sätestatud nõuded lepingulisele esindajale.

Kui kostja lepinguline esindaja ei täida

§ 218esitatud nõudeid, siis puudub hagejal kohustus kostja esinduskulusid tasuda.

Hageja leiab, et kostja menetluskulud summas 150.- on põhjendamatud. Lühikeste vastuse koostamiseks ei kulu 1,5 tundi. Seda eriti olukorras, kus esindaja on sarnase vastuse teises menetluses juba koostanud. Samuti leiab hageja, et tunnihind on põhjendamatult kõrge, seda eriti olukorras, kus seisukohad ei ole esitatud vandeadvokaadi poolt. Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtumääruse põhjendused:

§ 361

lg 1 lause 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuivõrd hageja on esitanud hagist loobumise avalduse ja kostja on loobumisega nõustunud, leiab kohus, et menetluse peatamise alus on ära langenud ja menetlust tuleb uuendada. 2

§ 361

lg 3 kohaselt menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.

§ 361lg 4 kohaselt uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

Kohus, tutvunud hagist loobumise avalduse ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on loobunud oma hagist. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kostja on nõustunud hagist loobumisega. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud ja riigilõivu tagastamine:

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja loobub hagist, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kostjal on tekkinud lepingulise esindaja kulud.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab hoolimata hageja vastuväidetest kostja lepingulise esindaja kuludele, et kostja esindaja poolt tehtud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud ning et toimingute ajakulu oli mõistlik. Kostja lepingulise esindaja kulud kuuluvad hagejalt välja mõistmisele täies ulatuses. Kuna hageja esindaja on seadnud kahtluse alla kostja lepingulise esindaja vastavuse

§ 218

sätestatud nõuetele, märgib maakohus esmalt, et kostja esindaja on kohtule esitanud volikirja, milles kostja oma esindajat volitab. Samuti on kohtule teada, et kostja lepinguline esindaja Maarika Kutser vastab

-is sätestatud haridusnõuetele ehk on muu isik, kes on omandanud magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses. Hageja on esitanud taotluse tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 45 eurot ning hagimenetluses täiendavalt 80 eurot, kokku 125 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja loobus hagist, seega tuleb tagastada riigilõiv summas 62,50 eurot. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.