← Eesti

2-17-6167/17

Obsah (6)§ 447§ 656§ 646§ 198§ 392§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-17-6

) § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. Kostja koostas täiteasjas 17.04.2017 uue jaotuskava, mis asendab 29.03.2017 jaotuskava, ning teatas sellest 18.04.2017 hagejale. Kuna 17.04.2017 jaotuskava ei 2 ole sissenõudja vaidlustanud, loetakse 17.04.2017 jaotuskava kinnitatuks ning hageja on täiteasjas koostatud jaotuskava vaidlustamiseks TMS § 109 lg 3 järgi minetanud kaebeõiguse. Hagi läbivaatamisel palus kostja jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas hagi kehtetu jaotuskava vaidlustamiseks 18.04.2017 ehk siis, kui oli juba saanud 17.04.2017 jaotuskava. Hageja ei teavitanud kostjat õigeaegselt viivisenõude suurusest, mistõttu tekkis 29.03.2017 jaotuskava koostamisel tänaseks kõrvaldatud segadus. 17.04.2017 jaotuskava alusel on hagejale välja makstud 1696,34 eurot ja hageja nõudest on rahuldamata 200,03 eurot (1896,37 – 1696,34). Ka Julianus Inkasso OÜ nõue ei ole täies ulatuses rahuldatud. MAAKOHTU LAHEND

  1. Viru Maakohus jättis
  2. augusti 2017 otsusega Swedbank AS hagi kohtutäitur K. Maalmani vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks 150 eurot kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esitas kostja kohtule tõendid, mille järgi hageja esitas kostjale 17.04.2017 nõudekirja 29.03.2017 jaotuskava parandamiseks ning kostja rahuldas taotluse osaliselt ja parandas jaotuskava, s.o tegi uue jaotuskava samal päeval, s.o 17.04.
  3. Hageja, esitades juba 18.04.2017, s.o päev hiljem, hagi kohtule, ei andnud kostjale võimalust vaidlust kohtuväliselt lahendada. Täitemenetluse seadustik ei keela kohtutäituril jaotuskava muuta ning kostja on hageja nõudekirja alusel jaotuskava peale nõudekirja saamist viivituseta muutnud, s.o kostja püüdis vaidlust lahendada kohtuväliselt. Kuna kostja on kohtuväliselt 29.03.2017 jaotuskava muutnud, ei ole võimalik hagi rahuldada. 17.04.2017 jaotuskava vaidlustatud ei ole, seega kohus selles osas seisukohta võtta ei saa. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kostja taotleb menetluskuludena 150 euro hüvitamist. Kostjal on õigus menetluskulude hüvitamisele täies ulatuses.
  4. augustil 2017 tegi maakohus vigade parandamise määruse, millega parandas

§ 447

lg 2 alusel otsuse resolutsiooni punkti 2 ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 300 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Swedbank AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  2. augusti 2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kohtutäitur K. Maalmani kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esitas hageja hagi kohtusse 18.04.2017 kell 15.
  3. Kostja saatis hagejale muudetud jaotuskava peale hagi esitamist, s.o 18.04.2017 kell 16.
  4. Hageja sai 29.03.2017 jaotuskava kohtutäiturilt kätte 04.04.2017, millest tulenevalt oli jaotuskava vaidlustamise tähtaeg 18.04.
  5. Hageja ootas kostja vastust vaidlustamistähtaja lõpuni; 2) on ebaloogiline kohtu järeldus, et kuna kostja on 29.03.2017 jaotuskava kohtuväliselt muutnud, ei ole võimalik hagi rahuldada. Kohtutäituril ei ole õigust iseseisvalt jaotuskava muuta, kui hageja on kohtu poole pöördunud. Kostja kiirustamist jaotuskava koostamisel kinnitab ka see, et muudetud kavas on arvutuskäik jätkuvalt arusaamatu; 3) ei ole 09.08.2017 kohtumääruse näol tegemist vigade parandamisega. Kohus muutis menetluskulude suurendamisel otsuse sisu, mitte ei parandanud ilmselgeid vigu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
  6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 03.08.2017 otsus tuleb tühistada ja Swedbank AS hagi jaotuskava vaidlustamiseks saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (

§ 656lg 1 p 2), mis toob kaasa otsuse tühistamise.

Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal

§ 646korras.

8. Maakohus on oluliselt rikkunud

§ 656

lg 1 p-s 2 sätestatut, kuna esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.

§ 656

lg 1 p 2 kohaselt on nimetatud rikkumine aluseks esimese astme kohtu otsuse tühistamisele ja asja uueks arutamiseks saatmisele kaebuses esitatud põhjendustest olenemata. Tegemist on jaotuskava vaidlustamise hagiga TMS § 109 lg 1 järgi. TMS § 109 lg 1 kohaselt võib sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlustatud jaotuskavaga jagatud võlgnikule kuulunud kinnisasja müügist laekunud ostuhind kahe sissenõudja – hageja ja Julianus Inkasso OÜ – vahel (tl 28). Kuivõrd sisuliselt on jaotuskava vaidlustamisel tegemist vaidlusega müügitulemist raha saama õigustatud isikute vahel, puudutab selline hagi kõigi sissenõudjate õigusi ja huvisid. Seetõttu TMS § 109 lg-s 1 sätestatud jaotuskava vaidlustamise hagis on kostjateks nii kohtutäitur kui ka puudutatud sissenõudja. Praegusel juhul on jaotuskava vaidlustamise hagi esitatud ainult kohtutäituri vastu ning maakohtu vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole Julianus Inkasso OÜ-d menetlusosalisena käsitletud. Tegemist on hagimenetlusega.

§ 198

lg 1 p 1 ja § 205 lg 1 kohaselt on hagimenetluses menetlusosalised pooled, s.o hageja ja kostja, ning kolmas isik. Maakohus ei ole hageja tähelepanu TMS § 109 lg-s 1 sätestatud menetlusosaliste ringile juhtinud, rikkudes selgitamiskohustust (

§ 392lg 1 p 6, lg 4).

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagejale selgitada, et jaotuskava vaidlustamise hagi tuleb esitada lisaks kohtutäiturile ka sissenõudja (asja materjalidest nähtuvalt Julianus Inkasso OÜ) vastu. 9. Menetluskulud määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 3 viimane lause).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.