§-le
lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 08.12.2016. a määrusega kuulutati välja Xxxx’i pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Eve Selberg. Võlgniku Xxxx’i (pankrotis) pankrotihaldur esitas 08.05.2017.a kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 11.05.2017.a määrusega. Pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise lõpparuande: Võlgniku pangakontodel oli rahalisi vahendeid pankroti väljakuulutamisel kokku summas 14,08 eurot. Võlgnik on pankrotimenetluse jooksul XxxxOÜ-st saanud igakuiselt töötasu, millest on välja toodud laekumised pankrotivarasse alljärgnevalt: (Täitemenetluse seadustiku 132 lg 1 sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Käesoleval ajal on palga alammäär vastavalt 470). Jaanuaris 2017.a 600 eurot, laekumine pankrotivarasse 130 eurot; Veebruaris 2017.a. 600 eurot, laekumine pankrotivarasse 130 eurot; Märtsis 2017.a. 500 eurot, laekumine pankrotivarasse 30 eurot; Aprillis 2017.a. 500 eurot, laekumine pankrotivarasse 30 eurot; Mais 2017.a. 500 eurot, laekumine pankrotivarasse 30 eurot; Juunis 2017.a. 500 eurot, laekumine pankrotivarasse 30 eurot; Juulis 2017.a. 389, 53 eurot, laekumine pankrotivara hulka puudub. Pankrotivarasse on arvatud kokku 334,08 euro, sellest võlgniku töötasust on pankrotivarasse laekunud 320 eurot. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Peale pankroti väljakuulutamist asus haldur pankrotivara valitsema ning kohustus tagama pankrotivara säilimise. Ajutise pankrotihalduri Eve Selberg’i kulutused on tasutud vastavalt Harju Maakohtu 08.12.2016.a. kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-16-16124 alljärgnevalt: ajutise pankrotihalduri tasu on 540 eurot, tasule lisandub väljamakse tegemisel büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb käibemaks 108 2 eurot, ajutise halduri tasu koos käibemaksuga on 648 eurot. Kohtumääruse alusel maksti ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotivarast on ajutise halduri tasu välja makstud Advokaadibüroole Heringson GLO 171,60 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid Xxxx’i (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (postikulud ja bürookulud) on tehtud pankrotihalduri vahenditest. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jrk. nr. Nõudeavalduse esitaja 1 2 3 4 5 6 7 8 9 IPF Digital Estonia OÜ OÜ Koduliising OK Incure OÜ Telia Eesti AS BIGBANK AS AS LHV Pank OÜ Aktiva Finants Kohtutäitur Kersti Seisler OÜ Aktiva Finants KOKKU Nõude summa 1 316 76,29 1 013,57 521,24 2 233,28 55,41 1 424,40 136,62 408,04 7 184,85 Väljamakse 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudub. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub käesolevas menetluses müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saada olev vara. Vastavalt
lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast Pankrotiseadusest ning Xxxx’i (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Seoses pankrotivara puudumisega on pankrotihaldur tegutsenud eesmärgiga menetlus võimalikult kiiresti lõpetada. Haldur on suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku ning koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja raha ei ole saanud: Jrk. nr. Nõudeavalduse esitaja 1 2 3 4 5 6 7 8 9 IPF Digital Estonia OÜ OÜ Koduliising OK Incure OÜ Telia Eesti AS BIGBANK AS AS LHV Pank OÜ Aktiva Finants Kohtutäitur Kersti Seisler OÜ Aktiva Finants KOKKU Nõude summa 1 316 76,29 1 013,57 521,24 2 233,28 55,41 1 424,40 136,62 408,04 7 184,85 Rahuldamata osa 1 316 76,29 1 013,57 521,24 2 233,28 55,41 1 424,40 136,62 408,04 7 184,85 Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Ajutise pankrotihalduri Eve Selberg’i kulutused on tasutud vastavalt Harju Maakohtu 08.12.2016.a. kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-16-16124 alljärgnevalt: ajutise pankrotihalduri tasu on 540 eurot, 3 tasule lisandub käibemaks 108 eurot, kohtumääruse alusel maksti ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotivarast on ajutise halduri tasu välja makstud Advokaadibüroole Heringson GLO 171,60 eurot. Pärast pankroti väljakuulutamist on haldur teostanud alljärgnevad toimingud:
Xxxx on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on Xxxx kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning et ta kohustub täitma
§- 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötab XxxxOÜ-s ja palgast saab võlgnik osa üle anda usaldusisikule. Sellest nähtub, et võlgnik täidab
Võlgnik on palunud ennast määrata usaldusisiku kohustusi täitma.
lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on tuvastanud, et käesolevas pankrotimenetluses puudub vara pankrotimenetluse kõigi kulude katmiseks. Võlausaldajate üldkoosolekul 17.08.2017 oli päevakorras pankrotimenetluse finantseerimine, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks tasuda deposiiti 1000 eurot, koosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Eeltoodust tulenevalt palub haldur lõpetada Xxxx’i pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ning algatada Xxxx`i võlgadest vabastamise menetlus, kohustada Xxxx´it ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 4 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 22.08.2017.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku Xxxx´i (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot tähtajaga 05. september 2017.a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Eve Selberg võlgniku Xxxx´i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on palunud määrata riigi menetlusabi korras pankrotihalduri tasuks 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot, kokku 672 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Eve Selberg’i töötasuks 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot, kokku 672 eurot.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku Xxxx´i (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi.
MS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja 5 mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Xxxx (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku Xxxx’i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (
Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.