ASJAOLUD
lg 2 alusel, et varalist huvi omav isik saab menetluskulusid kanda ning vastupidist tuleb tõendada (Riigikohtu
§-d 3401 lg 1, 383 lg 12, 186 lg 5 ja kohaldas valesti
Riigikohtu praktikast tulenevalt on hagejal õigus vaidlustada kohtumäärus tervikuna, sh osas, millega maakohus kohustas hagejat tasuma hagi tagamise tagatist. Kaebeõigus tuleneb analoogia alusel
Maakohus oleks pidanud enne määruse tegemist andma hagejale võimaluse täiendavate tõendite ja põhjenduste esitamiseks või pöörduma võlausaldajate poole, et tuvastada võlausaldajate maksevõime ja huvi. Maakohus ei ole hageja taotlust tagatise tasumisest vabastamiseks määruses käsitlenud.
Hagejalt ei saa majanduslikel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ning hagi tagamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed. Võlgniku pankrotivara koosseisu kuuluvad praegu üksnes hüpoteekidega koormatud korteriomandid, mille müügist saadud raha arvel on võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja täita hüpoteegipidajate nõudeid, teise rahuldamisjärgu nõuete rahuldamine korterite müügitulemi arvel ei ole võimalik. Lisaks on pankrotivõlgniku juhatuse liikmete vastu esitatud hagi tagamise eeldusena tagatise nõudmine
Antud juhul ei saa võlausaldajatelt eeldada riigilõivude ja tagatise tasumist kogusummas 12 974 eurot. Ei saa eeldada, et kulud tasuksid võlausaldajad, kelle nõuded jäid nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata või kelle tunnustatud nõue on kulude kogusummast väiksem või sama suur või kelle nõuded on tunnustatud esimeses rahuldamisjärgus ning kaetakse hüpoteegi arvelt. Samuti ei saa eeldada, et füüsilisest isikust võlausaldajad kannaksid kulusid, mille suurus ületab keskmise netopalga 13-kordselt. Lisaks on füüsilised isikud võlgniku tegevuse tulemusena sattunud olukorda, kus neil tuleb omal kulul võlgnikult ostetud korterid valmis ehitada ning täiendavalt pidada kohtuvaidlust äriühinguga, kelle faktilise kontrolli all on hoone kütteseade. Eesti Vabariik on
lg 1 kohaselt menetlusosalisena riigilõivu tasumisest vabastatud ning hagi tagamise tagatise summa moodustab riigi nõudest ligikaudu 50%. Osaühingul Äksi Puhkemaja on
Hagejaks on pankrotis oleva äriühingu pankrotihaldur ning hagi on esitatud kahjuhüvitise saamiseks kostjate kui hageja endiste juhatuse liikmete vastu. Hagejal puuduvad tagatise andmiseks rahalised vahendid ning tagatise nõudmine on ebaõiglane. Maakohus ei ole selles osas seisukohta võtnud ega kaalutlenud vajaliku normi kohaldamist. 7. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esile toodud asjaoludel on põhjendatud jätta tagatis nõudmata.
lg 12 kohaselt võib tagatise nõudmise eelduste olemasolul siiski jätta tagatise täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Võlgniku teadaolevaks varaks on kaks hüpoteekidega koormatud korteriomandit Tartu linnas, mille turuväärtus on enampakkumise teadetest nähtuvalt kokku ca 100 000 eurot (tl 144-149). Muu vara võlgnikul puudub. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete kogusumma on enam kui 268 000 eurot (tl 26). Halduri hinnangul on korteriomandite müügist saadud raha arvel võimalik kanda pankrotimenetluse kulud ja täita hüpoteegipidajate nõuded, kuid teise rahuldamisjärgu nõuete rahuldamine müügitulemi arvel ei ole võimalik. Hagi esitamine võlgniku endiste juhatuse liikmete vastu on ainsaks võimaluseks saavutada pankrotivara moodustamine. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et antud juhul ei saa eeldada, et menetluskulud tasuksid võlausaldajatena füüsilised isikud või Eesti Vabariik. Riik on menetluskulude tasumisest menetlusosalisena vabastatud ning füüsilistelt isikutelt võlgniku juhatuse liikmete vastu esitatud hagi tagamise eeldusena tagatise nõudmine on
Arvestades, et hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv on juba piisavalt suur, oleks ebaõiglane nõuda täiendavalt 10 824 euro suuruse tagatise maksmist ülejäänud võlausaldajatelt. Sellises olukorras tagatise nõudmine hagi tagamisel võib ringkonnakohtu hinnangul viia olukorrani, kus hagi võib jääda tagamata hageja varalise seisundi tõttu, mis omakorda võib tuua kaasa kohtuotsuse täitmise võimatuse, mõjutades olulisel määral hageja ja tema võlausaldajate õigusi. Eeltoodust tulenevalt on
8. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu poolt tehtud menetlusabi määruse peale võib esitada määruskaebuse (
lg 1), siis on maakohus ebaõigesti sidunud riigilõivu tasumise tähtaja määruse kättetoimetamise ajaga. Seetõttu määrab ringkonnakohus hagejale uue tähtaja riigilõivude tasumiseks ning hagejal tuleb tasuda riigilõivud hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. 4 9. Kuna menetlusabi määruse peale esitatud määruskaebuselt ei tule tasuda riigilõivu, siis on hagejal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.