Obsah (8)

§ 249§ 111§ 112§ 110§ 252§ 204§ 206§ 55

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mai

) § 55 lõike 2 alusel. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 3.1 Viru Vangla

1. augusti
2. a otsuse nr 6-12/274-2 tegemisega on vaidemenetlus lõppenud. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel puudus pooleliolev menetlus

§ 249lõigete 1 ja 2 mõistes.

3.2 Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks. 3.3 Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. V. Kogut esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määruse peale järgmistel põhjendustel. 4.1 Vaidlustatavas käskkirjas ei ole märgitud, et käskkirja saab vaidlustada alates
4. septembrist
5. 4.2 Vangla oli kohustatud edastama vaide vangla direktori käskkirja vaidlustamiseks justiitsministeeriumile. Vanglal puudus õigus vaie tagastada. Kohus pidi kontrollima, kas vangla tagastas vaide õigesti. V. Kogut taotleb määruskaebuses enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha määruskaebuse esitaja menetluseabi taotluse kohta (I), otsustab seejärel määruskaebuse menetlusse võtmise (II) ning lahendab määruskaebuse sisuliselt (III). I
7. Ringkonnakohus leiab, et V. Koguti menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.
8. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
9. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 111.

§ 111

lõike 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lõike 1 punkt 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse 2 esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

1. Kohtupraktikas on lisaks leitud, et kinnipeetavatel on igakuised vältimatud kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-35-15). Taotluse esitamise ajal oli töötasu alammäär 470 eurot (Vabariigi Valitsuse 18.12.
2. a määrus nr 139). Kuna menetlusabi taotluse lahendamisel võetakse arvesse menetlusabi taotlusele eelnenud nelja kuud (
3. mai 2017 kuni
4. september 2017) ja sel perioodil oli töötasu alammäärast 5% 23,5 eurot, siis järelikult tuleb kinnipeetava sissetulekutest lisaks

§ 112

lõike 1 punktis 1 sätestatud kulutustele täiendavalt maha arvata selle perioodi vältimatuteks kulutusteks vajalik raha 94 eurot (4x23,5). 10. Taotleja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema nelja viimase kuu sissetulek enne ringkonnakohtule koos määruskaebusega menetlusabi taotluse esitamist olnud 320 eurot. V. Koguti sissetulekutest on seaduse alusel nõuetefondi ja vabanemisfondi arvatud 224 eurot. Tarbitud elektrienergia eest on taotleja tasunud 2,52 eurot. Seega tuleb taotleja sissetulekutest

§ 112lõike 1 punkt 1 ja kohtupraktika järgi maha arvata 320,52 eurot (224+2,52+94).

Eeltoodust tulenevalt on taotleja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal arvutatud kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek negatiivse näiduga ning taotlejale menetlusabi andmise eelduseks olevad majandusliku tingimused on täidetud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on vabastada taotleja täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel

§ 110lõike 1 punkt 1 alusel.

II 11.

§ 252

lõike 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lõike 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates.

§ 206

lõike 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

1. V. Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määruse peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele, on esitatud tähtaegselt ning selle esitamisel ringkonnakohus vabastab taotleja seadusega ette nähtud riigilõivu tasumisest. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 206 lõike 1 alusel koosmõjus

§ 252lõikega 7 menetlusse.

III

1. V. Koguti määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Halduskohus on vaidlustatud määruses leidnud, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused ei ole täidetud, kuna Viru Vangla
3. augusti
4. a otsusega on vaidemenetlus lõppenud. Halduskohus selgitas, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel puudus pooleliolev menetlus

§ 249lõigete 1 ja 2 mõistes.

3

1. Viru Vangla tagastas taotleja vaide HMS § 79 lõike 1 punkt 1 alusel, kuna tal puudus õigus vaiet esitada. VangS § 1¹ lõike 4¹ kohaselt vaatab vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid läbi Justiitsministeerium. Kuna V. Kogut on esitanud vaide Viru Vangla direktori käskkirja peale, siis on Justiitsministeerium pädev selle käskkirja peale esitatud vaiet läbi vaatama. HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile, mitte selle läbivaatamise õigust omavale organile või ametiasutusele. HMS § 80 lõike 1 alusel kui vaie vastab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet.
2. Esialgse õiguskaitse lubatavuse eelduseks on vaide esitamine haldusorganile või kaebuse esitamine kohtule (

§ 249lõige 5).

V. Kogut küll esitas vaide Viru Vanglale, kuid vaidemenetlus lõppes vangla poolt vaide tagastamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuna taotleja vaie tagastati, on vaidemenetlus lõppenud ja seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Eelneva pinnalt on õige esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine vastavalt

§ 55lõikele 2.

Mainimist tasub, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas V. Kogut

1. septembril 2017 halduskohtule kaebuse Viru Vangla
2. augusti
3. a käskkirja tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-17-
4. Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et Tartu Halduskohus on haldusasja nr 3-17-1449 menetlemisel V. Koguti taotluse alusel peatanud Viru Vangla
5. augusti
6. a käskkirja nr 1-1/102 punktide 1.1 ja 1.3 kehtivuse.
7. Riigikohus on selgitanud, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel ei tohi kohus piirduda üksnes formaalse kontrolliga, vaid peab veenduma, et kas ka tegelikult esinesid puudused, millele viidates isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-34-13). Ringkonnakohtu hinnangul on sama põhimõte kohaldatav ka olukorras, kus halduskohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse hindamisel kontrollida, kas vaie tagastati õiguspäraselt. V. Kogut taotles
8. augustil 2017 esitatud vaides Viru Vangla direktori
9. augusti
10. a käskkirja kehtivuse peatamist. Nimetatud käskkirja punktis neli on selgelt kirjas, et käskkiri jõustub
11. septembril 2017 (tl 15-16). Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Viru Vangla V. Koguti vaide õiguspäraselt HMS § 79 lõike 1 punkti 1 alusel vaide esitamise õiguse puudumise põhjusel. Eelneva tõttu ei olnud taotlejal võimalik
12. augustil 2017 halduskohtule esitatud taotlusega saavutada käskkirja kehtivuse peatamist, kuna vaidlusalune käskkiri veel ei kehtinud, ega saanud seetõttu avaldada ka mõju V. Kogutile.
13. Eeltoodud põhjendustel jääb V. Koguti määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
14. augusti
15. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene