Obsah (5)

§ 134§ 123§ 116§ 124§ 140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-16952 Tsiviilasi Nar

) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kuna hooldusõiguse küsimus on hagita perekonnaasi ja kohus võib

§ 134

lg 4 järgi rakendada isikuhooldusõiguse asjades vajalikke abinõusid ka omal algatusel, tuleb kohtul asja lahendades teha kõik endast olenev, et lahend vastaks kõiki asjaolusid ja vanemate õigustatud huve arvestades lapse huvidele

§ 123lg 1 tähenduses.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vanemad võimelised tagama lapse koolikohustuse täitmist, samuti seda, et laps võtaks korrapäraselt vajalikke ravimeid. Järelikult on lapse areng ja heaolu ohus ning olukorra reguleerimata jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul lapse huvides. 3 Vastavalt

§ 116lg-le 2 on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku ja vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (

§ 124lg 1).

Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas § 134 lg-s 3 ning

§-des 135 ja 136 loetletuid (

§ 134lg 1).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul sobiva meetme rakendamiseks välja selgitada, milline oht last ähvardab vanema juures kasvades ning milliste abinõudega on seda võimalik ära hoida. Hagita perekonnaasjas ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega. TsMS § 5 lg 3 järgi selgitab kohus hagita asjas üldjuhul ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. 12. Vaidlusaluses asjas on maakohus küll menetlenud vanemate hooldusõiguse muutmise küsimust, kuid asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks juhtinud avaldaja tähelepanu võimalusele kasutada muid vähem piiravaid abinõusid. Samuti ei ole kohus lapse huvide tagamiseks rakendanud meetmeid ka omal algatusel.

§ 134

lg 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Selle asemel tegi maakohus määruse, millega jättis avalduse täielikult rahuldamata. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud seaduses sätestatud kohustust teha kõik endast olenev, et lapse huvid ja heaolu oleksid tagatud.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna lapse ja ema vahel on väga tugev kiindumussuhe, on edaspidine suhete säilitamine ja toetamine perekonnaga lapse huvides. Seda ei toeta olukord, kus laps eraldatakse perekonnast ja ta elab igapäevaselt asenduskodus. Samas asjaolu, et vanemad ei suuda tagada lapse koolikohustuse täitmist, on aluseks vanemate suhtes muude abinõude rakendamiseks. Vaid siis, kui erinevad meetmed ei anna tulemusi ja lapse heaolu on jätkuvalt ohus, saab rakendada hooldusõiguse piiramist või äravõtmist kui äärmuslikku abinõu.
2. Määruskaebuse esitaja on palunud hooldusõiguse peatada

§ 140lg 1 järgi, kuivõrd vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama.

Ringkonnakohus selgitab, et hooldusõiguse peatamine ei ole meede, mida rakendatakse lapse heaolu ohustamisel vanema poolt. See on ajutine abinõu, mida kasutatakse eesmärgiga kaitsta lapse õigusi ja huve ajal, mil tema hooldusõiguslik vanem ei saa oma eemaloleku tõttu hooldusõigust teostada (vt Riigikohtu 14. novembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12, p 14). Olukorras, kus laps on jäetud hooletusse või lapse heaolu on ohustatud vanema suutmatuse tõttu täita oma kohustusi lapse vastu, ei ole õige vanema hooldusõigus peatada. Selliste asjaolude ilmnemisel peab kohus kohaldama ohu ärahoidmiseks

§ 134lg 1 järgi vajalikke abinõusid vastavalt sellele, milline oht last ähvardab.

1. Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse eespool nimetatud põhjustel, ei analüüsi ringkonnakohus määruskaebuse muid väiteid.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, määrab menetluskulud TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 kohaselt maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
3. Kui ringkonnakohus tühistab hagita asjas tehtud menetlust lõpetava lahendi ja saadab asja maakohtule uuesti lahendada, siis ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata (vt Riigikohtu 28.mai 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson