RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 311 kohaselt kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. See, et 28. augustini 2013 oli Riigikohtu veebilehel võimalik liikuda Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedele, oli viga, mis kontrollimisel avastati ja parandati. Kinnipeetavatele on tagatud juurdepääs õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile

§ 311mõttes, kuid Riigikohtu veebilehe alamlehed ei kuulu nende hulka.

Seetõttu ei pea kinnipeetavatele mõeldud arvuti kaudu Riigikohtu alamlehekülgedele juurde pääsema. 2.

1. Vastustaja
2. jaanuari
3. a otsuse järgi ei ole veebileht "Ametlikud Teadaanded"

§-s 311 sätestatud õigusaktide andmebaas ega kohtulahendite register. Riigikohtu üldkogu hinnangul on

§-s 311 sätestatud piirang põhiseadusega (PS) kooskõlas ning kõigile veebilehtedele, mis õigusaktide andmebaasiks ja kohtulahendite registriks ei kvalifitseeru, on juurdepääs keelatud (haldusasi nr 3-3-1-5-09).

1. Kaebaja esitas mõlema otsuse peale vaide, mille Viru Vangla jättis rahuldamata.
2. Kaebaja esitas
3. detsembril 2013 ja
4. märtsil 2015 halduskohtule kaebused, milles palus vastavalt tühistada Viru Vangla
5. septembri
6. a otsus ja kohustada Viru Vanglat võimaldama juurdepääs Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedele (haldusasi nr 3-13-2425) ning tühistada Viru Vangla
7. jaanuari
8. a otsus ja kohustada Viru Vanglat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja võimaldama juurdepääs veebilehele "Ametlikud Teadaanded" (haldusasi nr 3-15-745). Kaebuste põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 4.1.

§ 311

ja PS § 3 lg 1, §-de 10, 11, 13, 14 ja § 44 lg 1 kohaselt on vangla kohustatud tagama juurdepääsu. 4.2. Veebileht "Ametlikud Teadaanded" kuulub

§-s 311 sätestatud lubatud andmebaaside hulka. Puudub mõistlik põhjus jätta kinnipeetavad ilma informatsioonist, mida riik avaldab ametlikult ainult veebilehel. "Ametlikud Teadaanded", kus avaldatakse ka kohtute määruseid ja otsuseid, mida kohtulahendite registris (kohtute infosüsteemis) ei ole, peaks olema sarnaselt Riigi Teatajaga kinnipeetavatele kättesaadav.

1. Tartu Halduskohus rahuldas
2. mai
3. a otsusega haldusasjas nr 3-13-2425 kaebuse, tühistas Viru Vangla
4. septembri
5. a otsuse ja kohustas Viru Vanglat võimaldama juurdepääsu Riigikohtu veebilehel asuvale menetlustaotluste läbivaatamise kohtumääruste registrile, kohtunike distsiplinaarkolleegiumi otsustele, Riigikohtu kodukorrale, kohtunike eetikakoodeksile ning EL direktiividele. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 5.
6. Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedele ei ole juurdepääsu võimaldamisel võimalik selle lehekülje kaudu kasutada internetti viisil, mis võiks ohustada vangistuse täideviimise eesmärke ja selle kaudu ühiskondlikku turvalisust, sh vangla julgeolekut. Riigile ei põhjustaks see märkimisväärseid lisakulutusi olukorras, kus kehtiva õiguse kohaselt on vanglates selleks kohandatud arvutid ja vanglateenistus juba teeb järelevalvet ametlike õigusaktide andmebaaside ja kohtulahendite registri kasutamise üle. 5.
7. Menetlustaotluste läbivaatamise kohtumääruste register võimaldab juurdepääsu kohtulahenditele ja nendega seotud infole ning tuleb lugeda analoogseks kohtulahendite registriga. Kohtunike eetikakoodeks ning Riigikohtu veebilehel olev teave ja õigusinfo on abiks kaebeõiguse teostamisel. Sellest tulenevalt asub Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedel õigusinfo, mis kuulub ametlike õigusaktide andmebaaside ja kohtulahendite registri mõiste alla

§ 311mõttes.

Vanglal puudub alus takistada kinnipeetavate juurdepääsu neile lehekülgedele.

1. Tartu Halduskohus jättis
2. juuni
3. a otsusega haldusasjas nr 3-15-745 kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohtu põhjendused olid järgmised. 2

§-s 31¹ toodud erandite alla. 6.

1. Riigikohtu üldkogu asus
2. detsembril
3. a asjas nr 3-3-1-5-09 tehtud otsuses seisukohale, et

§-st 31¹ tulenevat riivet kaebaja PS § 44 lg-st 1 tulenevale põhiseaduslikule õigusele põhjendab vajadus saavutada vangistuse täideviimise eesmärgid, sh ühiskondlik turvalisus. Samad põhjendused on asjakohased ka veebilehe www.ametlikudteadaanded.ee juurdepääsupiirangu puhul. Interneti laialdasel kasutamisel on suurem tõenäosus, et vanglal kaob võimalus kontrollida kinnipeetava tegevust. Seda põhjusel, et ei ole täielikult välistatud, et kinnipeetaval võib vaidlusaluse veebilehe kaudu tekkida võimalus kasutada internetti muul otstarbel.

1. Viru Vangla esitas haldusasjas nr 3-13-2425 apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta kaebaja kaebus täielikult rahuldamata.
4. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-15-745 apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
5. juuni
6. a otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada.
7. Haldusasjas nr 3-13-2425 rahuldas ringkonnakohus
8. septembri
9. a otsusega vastustaja apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu
10. mai
11. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised. 9.
12. Ei vaielda selle üle, et Riigikohtu veebilehel on kohtulahenditele kaebajal juurdepääs tagatud. Ülejäänud Riigikohtu veebilehel olevad allikad ei liigitu ei õigusaktide andmebaasiks ega kohtulahendite registriks.

§ 311

ei ole võimalik tõlgendada laiendavalt, lugedes Riigikohtu veebilehe muid alamlehekülgi õigusaktide andmebaasideks või kohtulahendite registriteks, kuna selline tõlgendus läheks vastuollu normi eesmärgiga, milleks on välistada üldjuhul kinnipeetavate interneti kasutamine. EL direktiivid asuvad veebilehel www.eur-lex.europa.eu, mis on käsitatav õigusaktide andmebaasina, millele on eraldi juurdepääs ning milleks ei pea kasutama Riigikohtu veebilehte. 9.2.

§ 311pole vastuolus PS-ga.

Internetti kasutades on kinnipeetavatel võimalik panna toime uusi kuritegusid või suhelda kontrollimatult teiste isikutega, sh vabaduses viibijatega. Seetõttu ongi kinnipeetavatele tagatud internetis juurdepääs vaid õigusaktidele ja kohtulahenditele. Juurdepääs neile allikatele on põhjendatud, kuna need on vajalikud kinnipeetavale kaebeõiguse teostamiseks. Samas on põhjendatud muudele õigusalastele materjalidele, sh Riigikohtu veebilehel asuvatele materjalidele juurdepääsu keelamine, kuna muud materjalid ei ole erinevalt õigusallikatest isikule õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalikud. Arvestada tuleb sedagi, et õigusalaseid materjale on internetis võimalik leida väga palju. Neile juurdepääs toob omakorda kaasa turvariski ja seab ohtu kinnipidamise eesmärkide täitmise, kuna erinevatele õigusega seotud veebilehtedele juurdepääsu avamise korral võib kinnipeetavatel tekkida võimalus kasutada internetti ka muudel eesmärkidel. Kõnealusel piirangul on seega legitiimne eesmärk, piirang on eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik ega piira õigusi ülemäära. Vältimatult vajalikele õigusallikatele on kinnipeetaval juurdepääs internetis olemas. Muid õigusalaseid materjale, kui kinnipeetav peab neid vajalikuks, saab ta hankida paberkandjal. 10. Haldusasjas nr 3-15-745 jättis ringkonnakohus 4. oktoobri 2016. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11. juuni 2015. a otsuse resolutsiooni 3

§ 311

kohaldamata jätmiseks vastuolu tõttu PS-ga või Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga

1. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised. 10.
2. Veebilehte "Ametlikud Teadaanded" ei saa pidada kohtulahendite registriks

§ 311tähenduses.

Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused, mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest või Vabariigi Valitsuse või ministri määrusest ja mille avaldamist muus väljaandes ei ole ette nähtud (RTS § 13 lg 2). Teateid, kutseid ja kuulutusi ei saa klassifitseerida kohtulahendite alla. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et Ametlikes Teadaannetes avaldatakse neid kohtute määrusi ja otsuseid, mida ei ole kohtute infosüsteemis. Kõik Eesti Vabariigi kohtuasjades tehtud lahendid on kohtute infosüsteemis kättesaadavad. Samas on isikul, kes ise konkreetses kohtumenetluses ei osale, võimalik otsida kõigi kohtuastmete lahendeid Riigi Teataja veebilehelt viite all "kohtuteave". Ametlike Teadaannete funktsiooniks ei ole kohtulahendite kohta teabe edastamine. Veebilehe oluliseks funktsiooniks on kohtuteadete kättetoimetamine isikutele, kelle asukoht ei ole kohtutele teada. Kaebaja asukoht on riigiasutustele teada. Kaebaja

§-st 311 tulenev õigus tutvuda kohtulahenditega, samuti muude teda puudutavate menetlustega, on piisaval määral tagatud ka ilma juurdepääsuta Ametlikele Teadaannetele. 10.

1. Kaebaja põhiõiguse (PS § 44) riive on mõõdukas ega kaalu üles piirangu eesmärki tagada kinnipeetavate õiguskuulekas käitumine ning õiguskorra kaitse. Kinnipeetavate interneti kasutamise piiramine on põhjendatud välistamaks internetist sellise teabe hankimist, mis võib ohustada vangla julgeolekut ning ühiskonna turvalisust väljaspool vanglat. Seega on piirangul legitiimne eesmärk. Internetilehele www.ametlikudteadaanded.ee juurdepääsu keelamine on legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv. Samuti on piirang vajalik, kuna veebilehe kasutamist ei ole võimalik tagada viisil, mis oleks seatud eesmärgi saavutamiseks sama tõhus kui veebilehele juurdepääsu keeld. Juurdepääsu võimaldamisel oleks senisest enam vaja kontrollida kinnipeetava interneti kasutamist, mis nõuaks lisakulutusi, mille tegemata jätmisel võib kujuneda olukord, kus tegelik kontroll kinnipeetavate tegevuse üle puudub. Kaebaja põhiõiguse riive on mõõdukas, kuna piirangu eesmärk kaalub üles kaebaja huvi tutvuda Ametlikes Teadaannetes avaldatavate andmetega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. Kaebaja vaidlustas mõlemad kohtuotsused. Kassatsioonkaebuste põhjendused olid järgmised. 11.
3. Veebilehte www.ametlikudteadaanded.ee tuleb pidada ametlikuks õigusaktide andmebaasiks ning Riigikohtu menetlustaotluste läbivaatamise registrit ja distsiplinaarkolleegiumi otsuseid kohtulahendite registriks

§ 311tähenduses.

11.2.

§-s 311 sätestatud juurdepääsupiirang vaidlusalustele veebilehtedele on EIÕK ja PS-ga vastuolus ning ebaproportsionaalne. Kinnipeetavatele on loodud võimalus arvuti kasutamiseks, mistõttu on internetile juurdepääsuga seotud kulud juba kantud. Nõustuda ei saa ringkonnakohtuga, et veebilehele juurdepääsu keelamine on legitiimse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Turvaprobleemide lahendamine ei saa olla keerulisem kui veebilehtedel, millele on kinnipeetavatel juba õigus juurde pääseda. Vajadusel on võimalik seada blokeeringud erinevatele linkidele või muudele sarnastele funktsioonidele. Ei vaielda selle üle, et mingitel perioodidel on juurdepääs vaidlusalustele veebilehtedele olnud tagatud ning julgeolekuprobleeme ei esinenud, kuna arvutid olid seadistatud selliselt, et vaidlusalustelt veebilehtedelt ei olnud võimalik teistele veebilehtedele pääseda. Viited lisakulutustele on paljasõnalised ja tõendamata, kuna puudub vastavasisuline analüüs. 11.3. Praeguseks on vangla juurdepääsu Euroopa Liidu Teatajale (www.eur-lex.europa.eu) ja Euroopa Kohtu lahenditele (www.curia.europa.eu) taganud. 12. Viru Vangla leiab vastuses, et kohtunike distsiplinaarkolleegiumi otsused ei ole kohtuotsused. Kohtute seaduse (KS) 11. peatükis kehtestatud distsiplinaarvastutus on olemuselt avaliku teenistuja distsiplinaarvastutuse alaliik. Asjaolu, et otsuse teevad kohtuniku kohta teised kohtunikud, ei muuda distsiplinaarkolleegiumi otsust kohtuotsuseks, mis tehakse õigusemõistmise raames. Ka Riigikohtu 4

§-s 311 sätestatud kinnipeetavatele lubatud veebilehtede kriteeriumitele vastab vaid lahendite otsing. Seega ei ole kaebuse rahuldamine muul viisil võimalik kui tunnistada

§ 311keeld põhiseaduse vastaseks.

Keelu põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb koguda täiendavaid asjaolusid veebilehe turvalisuse kohta, mida senises menetluses ei ole olnud vajalik teha. Tuvastada tuleks mitteõiguslikud asjaolud, sh millistel tehnilistel tingimustel on Riigikohtu veebilehte võimalik kinnipeetavatele kasutamiseks avada. Samuti tuleks kindlaks teha, milline on ressursikulu, mis kaasneb ühelt poolt veebilehe turvalise avamisega ja teisalt turvalisuse säilitamisega. Kuna õiguslik olukord on muutunud ja alama astme kohtud ei ole eespool mainitud faktilisi asjaolusid kindlaks teinud, siis on tekkinud vajadus saata asi tagasi uueks lahendamiseks.

1. Justiitsministeerium märgib, et internetiligipääsu laiendamisega ei kasva oluliselt oht veebilehe turvalisusele. Ministeerium ei pea märkimisväärseks tõenäosust, et kinnipeetav oleks suuteline riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogus olevatele andmetele ebaseaduslikult ligi pääsema, neid muutma, kustutama, sulustama või mõnda muud arvutikuritegu toime panema. Nimetatud riskid ei ole suuremad kui vabaduses viibivate isikute puhul. Internetiligipääsu laiendamisega kaasnev peamine julgeolekuoht seisneb selles, et kui veebileht sisaldab võimalusi suhtluseks (nt foorumid, teabenõude vorm jms), siis kinnipeetaval võib tekkida võimalus teha toiminguid, mida ta tegelikult teha ei tohiks (nt infovahetus foorumites, anonüümsete kommentaaride esitamine vormides, pommiähvarduse tegemine). Teoreetiliselt on võimalik n-ö vahendada kinnipeetavatele keelatud veebilehtede sisu kinnipeetavale lubatud veebilehel. Ka ei ole välistatud, et veebilehte väljastpoolt rünnatakse ja selle sisu muudetakse, misläbi kinnipeetaval tekib võimalus kuritarvitusteks. Halduskoormuse tõus sõltub lisanduvate veebilehtede arvust, sisust ja lubamise viisist. Veebilehtedele juurdepääsu laiendamisega võib kaasneda vajadus veebilehtede sisu pidevalt seirata ning teha täiendavaid julgeolekut tagavaid toiminguid. Selle ülesande täitmiseks oleks tarvis palgata igasse vanglasse üks teabe- ja uurimisosakonna ametnik. Kui kinnipeetavad soovivad senisest enam internetti kasutada, võib kaasneda vajadus soetada juurde arvuteid ning suurenevad arvutiruumi saatmise kulud. Veebivormide piiramiseks on vaja luua Registrite ja Infosüsteemide Keskuse juurde eraldi struktuuriüksus. Ka veebilehe pidajatele võib tekkida suurem halduskoormus, mis seisneb täiendavate pöördumiste läbivaatamises või veebilehe sisu piiramises.
2. Riigikohtu halduskolleegium liitis
3. septembri
4. a määrusega haldusasjas nr 3-13-2425 haldusasjad nr 3-13-2425 ja 3-15-745 ühte menetlusse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Käesolevas vaidluses nõuab kaebaja vangla kohustamist võimaldada talle juurdepääs Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedele, millel asuvad Riigikohtu kodukord, kohtunike eetikakoodeks, distsiplinaarkolleegiumi otsused, menetlustaotluste lahendamise tulemused ja EL direktiivid, ning veebilehele www.ametlikudteadaanded.ee.
6. Kolleegium on seisukohal, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu
7. septembri
8. a otsus muutmata osas, millega jäeti rahuldamata nõue kohustada vanglat võimaldama kaebajale juurdepääs EL direktiividele. Nõustuda tuleb ringkonnakohtuga, et ametlikule õigusaktide andmebaasile kui

§-s 311 nimetatud erandile tuleb võimaldada otsejuurdepääs, mitte juurdepääs teisel, s.o Riigikohtu veebilehel asuva lingi kaudu. Ei vaielda selle üle, et kinnipeetavatele on praeguseks tagatud juurdepääs EL õigusaktide ametlikule andmebaasile veebilehel www.eur-lex.europa.eu. 5

§ 311

, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vangla poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vangla järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. 18. Seega peab käesolevas vaidluses kontrollima, kas

§ 311

võimaldab kaebajal nõuda ja kohustab vastustajat tagama juurdepääsu Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedele ning veebilehele www.ametlikudteadaanded.ee. Kui nimetatud säte seda ei võimalda, siis tuleb hinnata, kas selline olukord on praeguses asjas kooskõlas PS-ga (vrd Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-5-09, p 17). 19. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlusalused veebilehed ei liigitu ametlike õigusaktide andmebaasiks ega kohtulahendite registriks

§ 311mõttes.

19.1.

§ 311annab juurdepääsuõiguse ametlikele õigusaktide andmekogudele.

Riigikohtu kodukord ja kohtunike eetikakoodeks ei ole Riigikohtu veebilehel tehtud avalikult kättesaadavaks õigusaktide andmekogu kaudu.

§ 311

järgi ei ole kinnipeetaval õigus pääseda juurde teabevaldaja veebilehe alamlehele, millel võivad asuda üksikud õigusaktid. 19.2.

§-s 311 järgi tuleb võimaldada juurdepääs sisulistele kohtulahenditele. Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 170SE seletuskirja kohaselt täiendati vangistusseadust interneti kasutamise piiranguga konkreetse kohtuasja tulemusena (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-20-07), milles kinnipeetav soovis internetis juurdepääsu mh Eesti halduskohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. Kolleegium leidis, et toiming, millega keelduti kinnipeetavale võimaldada juurdepääs Eesti halduskohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, oli õigusvastane. Internetile juurdepääsu piirangu kehtestamisel oli seadusandja eesmärk teha erand sisulistele kohtulahenditele, sest nendega tutvumise vajadus võib olla vajalik kinnipeetavale oma õiguste teadvustamiseks ja kaitsmiseks ning seda sõltumata küsimusest, kas isik on konkreetse kohtuasja menetlusosaline või mitte. Kohtumenetluse seadustikes sisalduv muu kohtute avalikustamiskohustus (nt istungi aja, lahendi teatavakstegemise aja, kassatsioonkaebuse ja määruskaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemuse avaldamine) on oluline küll kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte tagamiseks (PS § 24 lg 3), kuid ei ole vajalik laiema avalikkuse sisulise õigusteadlikkuse suurendamiseks.

§ 311

ei anna juurdepääsuõigust ka Riigikohtu veebilehe alamlehel asuvatele distsiplinaarkolleegiumi otsustele. Tegemist on küll kohtulahenditega (vt PS § 147 lg 2), kuid vaidlusalust alamlehekülge ei saa nimetada kohtulahendite registriks

§ 311mõttes.

Seadusandja pidas üldisest internetipiirangust erandi tegemisel silmas juurdepääsu spetsiaalselt kohtulahendite avaldamiseks kujundatud infosüsteemidele, mitte kõikidele veebilehtedele, kus on avaldatud mõni kohtulahend. Riigikohtu veebilehe alamleheküljel tehakse avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 14 täitmiseks avalikult kättesaadavaks üksnes otsused, millega määratud karistused ei ole kustunud. Seega ei ole tegemist kohtulahendite registriga

§ 311mõttes.

19.

1. Veebilehe www.ametlikudteadaanded.ee osas on ringkonnakohus
2. oktoobri
3. a otsuses p-des 14–15 haldusasjas nr 3-15-745 piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei saa nimetatud veebilehte pidada õigusaktide ametlikuks andmebaasiks ega kohtulahendite registriks. Kolleegium ei pea vajalikuks põhjendusi täiendada. 6

§ 311PS-le vastavuse korral võimalik kaebaja kassatsioonkaebusi rahuldada.

20. Seega taandub küsimus sellele, kas

§ 311

on põhiseaduspärane osas, milles ei võimalda juurdepääsu kaebaja taotletud veebilehtedele.

§ 311

riivab PS § 44 lg-st 1 tulenevat igaühe õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-5-09, p-d 20–27). Ringkonnakohus leidis, et

§ 311on põhiseaduspärane.

Kohus märkis, et vaidlusaluste veebilehtede osas on piirangul legitiimne eesmärk välistada internetist sellise teabe hankimist, mis võib ohustada vangla julgeolekut ning ühiskonna turvalisust väljaspool vanglat, ning veebilehtedele juurdepääsuõiguse andmise keelamine on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend.

1. Nõustudes ringkonnakohtu seisukohtadega piirangu legitiimse eesmärgi ning sobivuse kohta, leiab kolleegium, et kohtute tuvastatud asjaolud ei ole piisavad põhjendamaks juurdepääsu keelamise vajalikkust vaidlusaluste veebilehtede osas. Ringkonnakohus on viidanud turvariskidele juurdepääsu andmise aspektist vaidlusalustele veebilehtedele ja turvariskide maandamisega seotud kuludele. Üksnes abstraktne viitamine võimalikele ohtudele ning järelevalve keerukusele ja kulukusele ei ole piisav selleks, et pidada piirangut vajalikuks (vrd Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-2-1-16, p 23).
2. Riigikohus arvestab kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel üksnes neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtute otsustega, ning ei kogu ega hinda tõendeid (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 229 lg 2 esimene lause, lg 3). Seetõttu tuleb asi saata tagasi uueks arutamiseks halduskohtule. Asja uuel lahendamisel tuleb välja selgitada, millised konkreetsed julgeoleku- ja turvariskid kaasnevad riigile kinnipeetavatele juurdepääsu andmisega Riigikohtu veebilehe alamlehekülgedele, kus on avalikustatud Riigikohtu kodukord, kohtunike eetikakoodeks, distsiplinaarkolleegiumi otsused ja menetlustaotluste lahendamise tulemused, ning veebilehele www.ametlikudteadaanded.ee. Ühtlasi tuleb kindlaks teha, kui suured on ressursikulud nende riskide maandamiseks. Muuhulgas tuleb ära näidata keelatud toimingud, mida kinnipeetavatel on võimalus vaidlusalustel veebilehtedel teha. Nende tõendite põhjal tuleb uuesti hinnata, kas

§-s 311 sätestatud piirang on põhiseaduspärane. Kuna haldusasja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud eeldavad täiendavate tõendite kogumist ja hindamist, ei ole kolleegiumil võimalik ise asjas otsust teha (vt ka 3-3-2-1-16, p 24).

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kaebaja kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse peale täies ulatuses ja
4. septembri
5. a otsuse peale osaliselt. Haldusasjas nr 3-15-745 tehtud ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tuleb tühistada täies ulatuses. Haldusasjas nr 3-13-2425 tehtud madalama astme kohtute otsused tuleb tühistada Riigikohtu kodukorrale, kohtunike eetikakoodeksile, distsiplinaarkolleegiumi otsustele ning menetlustaotluste lahendamise tulemustele juurdepääsu osas. Euroopa Liidu direktiividele juurdepääsu osas tuleb jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Tasutud kautsjon 50 eurot tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 107 lg 4 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 7