KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-1

§-d 96 ja 97). Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pidanud maakohus vajalikuks hinnata laste ülalpidamise saamise vajadust ega kulusid (

§ 101lg 1).

Maakohus leidis kostja sissetuleku kohta esitatud tõenditele tuginedes, et kostja viimase aasta keskmine sissetulek on 623 eurot 49 senti kuus. Maksu- ja Tolliameti väljavõtte kohaselt saab kostja töötasu ainult Trafox Eesti OÜ-st. Arvestades, et lisaks hagejatele on kostjal veel kaks alaealist last, on põhjendatud elatis igale hagejale 103 euro ulatuses (623.49/6=103.91). Maakohtu hinnangul asetaks tagasiulatuva elatise väljamõistmine käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades kostja keerulisse majanduslikku olukorda. Kostja ei saa kanda vastutust olukorra eest, et hagejad ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet kohtusse ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist ka tagantjärgi. Samuti ei nähtu asjaoludest, et hageja oleks hagi hilisema esitamise tõttu otsest kahju kannatanud, mille hüvitamine peaks tagasiulatuva elatise nõude esitamisel olema üks peamine eesmärk. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui 66 eurot 66 senti kuus ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt alates otsuse tegemisest välja igakuine elatis kogusummas 200 eurot, s.o 66 eurot 66 senti igale hagejale kuni nende täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud õigusnorme ning hinnanud tõendeid valesti. Maakohus on vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-119-15 jaganud aritmeetiliselt kostja sissetuleku ülalpeetavate arvuga ning asunud seisukohale, et kostjal piisab enese ülalpidamiseks 103 eurost kuus. Kostja ei ole suuteline säilitama endale 103 euro eest toimetulekuks vajalikku ning sellisel juhul vajaks kostja riigi abi. Maakohus on jätnud arvestamata lastele makstavad riiklikud toetused. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal on lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele 50 eurot kuus ning kolmandale lapsele 100 eurot. Alates
2. juulist 2017 on kolmelapselise pere igakuise toetuse suurus kokku 500 eurot kuus. Lahendis nr 3-2-1-124-15 on Riigikohus märkinud, et lapse vajaduste rahuldamiseks mõeldud toetuse ulatuses saab lugeda lapse vajadused rahuldatuks ning see võib olla mõjuvaks põhjuseks vähendada vanemalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära või jätta elatis välja mõistmata, kui toetus katab kõik lapse vajadused. Hagi kohaselt on laste kulutused kokku 818 eurot, arvestades sellest maha peretoetused summas 500 eurot, peaks mõlema vanema kanda jääma 159 eurot. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja on maksnud lastele alates juunist 2016 elatist 200 eurot, s.o 66 eurot 66 eurot senti lapse kohta. 2017 jaanuaris ei olnud kostjal võimalik elatist maksta, mistõttu tasus ta jaanuari elatise mais, tasudes 400 eurot. Arvestades makstud elatist, peaks kohtuotsusega väljamõistetud elatis olema perioodi eest hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 180 eurot 52 senti ühe lapse kohta.
3. Hagejad vaidlesid kaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
5. mai 2017 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab hagi rahuldamise ulatust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust, vaidlustatud ei ole maakohtu otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata nõude välja mõista tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.12.2015 kuni 11.12.2016 eest (otsuse resolutsiooni p 8) ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas.
6. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidlusta kostja seda, et ta on hagejate isa ning tal on seadusest tulenevalt kohustus hagejaid ülal pidada. Hagejad (lapsed) elavad ema juures, kes annab neile igapäevast ülalpidamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb

§ 97

p 1 alusel hagejate kasuks välja mõista elatis miinimummääras (

§ 101

lg 1) või sellest väiksemas ulatuses (

§ 102lg-d 1 ja 2).

Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on vastu vaielnud elatise väljamõistmisele seaduses sätestatud määras eelkõige põhjusel, et tal on lisaks hagejatele veel kaks ülalpeetavat alaealist last ja tema sissetulek ei võimalda tasuda 4 hagejatele elatist nõutavas määras. Samuti leidis kostja, et arvestada tuleb laste ema arvele laekuva riikliku peretoetusega. 8.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek kuus on keskmiselt 623 eurot ja tal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last. Kuna pooled ei vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolusid, võtab ringkonnakohus need apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1). 9. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt

§ 102

lg 2 teise lause alusel tuleb vanema sissetulek jaotada ülalpidamist andma kohustatud vanema ja tema ülalpeetavate alaealiste laste vahel võrdsetes osades (s.o praegusel juhul igaühele ca 103 eurot). Rahaliste vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda sissetuleku mehaanilist jaotamist võrdsete summadena nii vanema kui ülalpeetavate laste vahel. Selle asemel tuleks vahendid jaotada selliselt, et nii vanemale kui lastele oleks võimalik saavutada ligilähedaselt sarnane elatustase. Täisealise isiku puhul ei ole võimalik tagada mõistlikku toimetulekut sama summa eest, nagu mõistetakse elatisena välja alaealisele lapsele. Esiteks on täisealisel isikul erinevalt lapsest üldjuhul ka erinevaid rahalisi kohustusi, mille täitmisest ei pruugi tal olla võimalik loobuda. Teiseks osaleb alaealise lapse ülalpidamises teine vanem, mille tulemusena lapse ülalpidamiseks vahendite maht sisuliselt kahekordistub (eeldades, et vanemate varaline seisund on ligikaudselt sarnane), seevastu ülalpidamist andma kohustatud vanemal puuduvad enda vajaduste rahuldamiseks täiendavad vahendid. 10. Hagejad ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et tal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja on lapsi ülal pidanud (tl 16). Kostja sissetulek kuus on 623 eurot. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud olukorras on põhjendatud kostjalt hagejate kasuks igakuise elatise väljamõistmine alla

§ 101lg-s 1 toodud alammäära.

Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda

§ 102

lg-s 2 toodud põhimõttest, mille kohaselt peab kasutama kostja oma käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samas peaks jääma kostjale vahendeid, et tagada enda toimetulek. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt tuleb iga hageja kasuks välja mõista elatis 80 eurot kuus. See summa on ligilähedane sellele, mida kostja ise on nõus tasuma, millest saab järeldada, et kostjal on võimalus selline elatis tasuda. Kui eeldada, et mõlemad vanemad panustavad hagejate ülalpidamiseks võrdses mahus ning lisandub riiklik peretoetus (1. juulist 2017 on see kolme lapse puhul 500 eurot), siis on iga hageja vajadusteks kasutada ca 326 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul vastab see hagejate kui tervete ja tavapäraste vajadustega laste vajadustele. Ringkonnakohus märgib täiendavalt seda, et Riigikohtu lahendites (nt tsiviilasi nr 3-2-1-35-17 p 20.2, tsiviilasi nr 3-2-1-174-16 p 14) on viidatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2013 novembris koostatud uurimusele „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs". (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf), mille järgi tegelikud kulud lapse ülalpidamiseks jäävad üldjuhul oluliselt madalamaks, kui võiks eeldada

§ 101lõike 1 järgi.

Arvestades tarbijahinnaindeksi muutumist võrreldes

1. aastaga on uuringu andmetel
2. a seisuga keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta 287 eurot.
3. Üldjuhul tuleb elatise nõude rahuldamisel arvestada ka sellega, millises ulatuses on ülalpidamise andmiseks kohustatud vanem seda kohtumenetluse ajal teinud. Menetluse kestel 5 tasutud elatise maksetega arvestamata jätmine võib põhjustada vaidlusi hilisemas täitemenetluses. Ringkonnakohus saab maakohtu otsust selles osas muuta ja arvutada välja sissenõutavaks muutunud elatise käesoleva otsuse tegemise aja seisuga. Maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatise alates
4. detsembrist
5. Selles osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on ta maksnud kohtumenetluse kestel elatist kokku 1400 eurot. Nimetatud summa on põhjendatud elatise võlgnevusest maha arvestada. Seega kuulub alates
6. detsembrist 2016 kuni
7. novembrini 2017 (10 kuud ja 25 päeva, ühe päeva elatise suurus arvestuslikult 2 eurot 63 senti) iga hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas 865 eurot 75 senti (10 × 80 + 65.75). Arvestades nimetatud summast maha kostja poolt tasutud elatise kokku 1400 eurot, jääb sissenõutavaks muutunud elatise summa suuruseks 399 eurot 8 senti. Alates
8. novembrist 2017 tuleb kostjal tasuda igale hagejale elatist 80 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda, nagu otsustas maakohus. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda. Kostja riigi õigusabikulu mõistab ringkonnakohus välja asjas tehtava eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson