Obsah (7)

§ 3401§ 384§ 191§ 466§ 67§ 64§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2017. a, Tartu Tsiviilasja number 2-14-51312 Tsiviila

§ 3401lg 2 ja § 371 lg 1 punkti 10 alusel.

Hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata

§ 384lg 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. 2 Avaliku e-toimiku kohaselt on määrus kätte toimetatud G.K. esindajale ja M.R. esindajale. Etoimikust ei nähtu, et määrus oleks kätte toimetatud teisele kostjale A.K. le ega teistele isikutele, kellel on õigus esitada määruse peale määruskaebus – Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele (

§ 191lg 2).

Kuna neile isikutele ei ole määrust kätte toimetatud, siis saavad need isikud veel esitada määruskaebuse. Järelikult ei ole ringkonnakohtu määrus veel jõustunud (

§ 466lg 3).

Kuna määrus ei ole veel jõustunud, siis ei olnud maakohtu 26.09.2017 määruse tegemise ajaks saabunud ka riigilõivu tasumise tähtaeg. Seega on maakohtu määrus, millega jäeti vastuhagi läbi vaatamata ja tagamata riigilõivu mittetasumise tõttu, ebaõige. Määruskaebuse esitaja eest tasuti riigilõiv 12.10.2017, asjaomane maksekorraldus on kohtule edastatud. Seega puudub alus vastuhagi menetlemata ja tagamata jätmiseks. Juhul kui kohus siiski leiab, et ringkonnakohtu määrus on jõustunud, siis palub kostja ennistada riigilõivu tasumise tähtaeg. Määruskaebuse esitaja ei tea, millal Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutus sai ringkonnakohtu määruse kätte, teda ei informeeritud sellest, mistõttu ta ei teadnud riigilõivu tasumise tähtajast. Vastustaja ei pea eeldama, et kui tema ei vaidlusta määrust, siis ei tee seda ka teised määruse vaidlustamiseks õigustatud isikud. Lisaks tuleks tähtaeg ennistada põhjusel, et määruskaebuse esitaja tuttavad, kes tasuvad tema eest menetluskulusid, ei olnud kohtumääruse väidetavale jõustumisele järgnenud 15 päeva jooksul Eestis, ei saanud seetõttu riigilõivu tasumise kohustusest teada ega lõivu maksta. Määruskaebuse esitajal endal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks; ta on vanaduspensionär, keda seadusjärgseks ülalpidamiseks kohustatud isikud ei toeta – poeg on vanglas ja pojapoeg on esitanud määruskaebuse esitaja vastu käesoleva hagi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 17.05.2017 määruse resolutsioon muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§-dele 659 ja 657 lg 1 p 21 muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et ringkonnakohtu 16.08.2017 määrus ei ole jõustunud. Rahandusministeerium ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline. Ka ei tulene ringkonnakohtu 16.08.2017 määruse resolutsioonist, et nimetatud määrus oleks tulnud kätte toimetada Rahandusministeeriumile. Seetõttu ei nähtu ka avalikust e-toimikust ringkonnakohtu 16.08.2017 määruse kättetoimetamist Rahandusministeeriumile, kuna seda ei pidanudki kohus Rahandusministeeriumile kätte toimetama. Samuti ei tulnud ringkonnakohtu 16.08.2017 määrust G.K. le menetlusabi andmise kohta kätte toimetada teistele menetlusosalistele peale G.K. . Asjaolu, et määrus on ekslikult kätte toimetatud ka M.R. esindajale, kuid seda ei toimetatud kätte A.K. le, ei takistanud ringkonnakohtu määruse jõustumist 02.09.
2. Ringkonnakohus selgitab, et kohtumäärus jõustub üldjuhul iga menetlusosalise jaoks vastavalt iga menetlusosalise suhtes kaebetähtaja möödumisel. See tähendab, et kuna ringkonnakohtu määrus toimetati G.K. esindajale kätte 17.08.2017, saabus tema jaoks kaebetähtaja viimane päev 01.09.
3. Ringkonnakohtu määrus jõustus 02.09.
4. Seega oleks määruskaebuse esitajal tulnud maksta esimene riigilõivu osamakse 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest G.K. suhtes. 3 Määruskaebuse esitaja riigilõivu nimetatud aja jooksul ei tasunud. Riigilõivu ei olnud määruskaebuse esitaja tasunud ka maakohtu 26.09.2017 määruse tegemise ajaks.
5. Määruskaebuse esitaja esitas taotluse riigilõivu tasumise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu maksmiseks kohtu määratud tähtaega ei saa

§ 67

lg 1 järgi ennistada (RKTKm nr 3-2-1-130-09, p 8), kuid

§ 64lg 1 alusel saab menetlustähtaega pikendada.

Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuse esitaja taotlust seega tähtaja pikendamise taotlusena.

§ 64

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei tea, millal Rahandusministeerium sai ringkonnakohtu 16.08.2017 määruse kätte, ei ole tähtaja pikendamise aluseks, kuna Rahandusministeerium ei ole menetlusosaline. Nimelt pidi olema määruskaebuse esitajale teada, et määrus jõustus 02.09.2017, kuna tema sai ringkonnakohtu määruse kätte 17.08.

1. Samuti ei ole tähtaja pikendamiseks aluseks asjaolu, et G.K. tuttavad olid jõustumisjärgsel perioodil välismaal ning ei saanud G.K. riigilõivu tasuda. Riigilõivu oli kohustatud tasuma G.K. . Ringkonnakohus vabastas G.K. majandusliku olukorra tõttu riigilõivu tasumisest 260 euro ulatuses. Esimese osamakse (ning ka järgnevate osamaksete) summa oli 15 eurot. Seega pole põhjendatud G.K. majandusliku olukorra tõttu ka riigilõivu tähtaja pikendamine.
2. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Maakohus arvestab seda tsiviilasjas lõpplahendi tegemisel menetluskulude jaotamisel. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4