← Eesti

2-16-5600/62

2-16-5600 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-5600 Kohtuasi PS avaldus NS, CS, AM ja IGS suhtes hooldusõiguse taastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik PS määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja (ema) PS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Puudutatud isikud (lapsed) NS (isikukood XXXXXXXXXXX), SC (isikukood XXXXXXXXXXX), AM (isikukood XXXXXXXXXXX), IGS (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isikute seaduslik esindaja (eestkostja) Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, registrikood 75014267), linnaosa vanema asetäitja Indrek Ahlberg Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-16-5600 muutmata, kuid muuta osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
  7. Jätta PS määruskaebus rahuldamata.
  8. Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud PS kanda. Tallinna linnal ei ole tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. 2-16-5600 Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
  9. PS (avaldaja, ema) esitas
  10. aprillil 2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palus taastada hooldusõiguse alaealiste laste NS (laps I), CS (laps II), AM (laps III) ja IGS (laps IV) suhtes. Alternatiivselt palus avaldaja jagatud hooldusõigust oma poolõe PP-ga (puudutatud isik I). Avalduse kohaselt võttis Harju Maakohus
  11. augusti
  12. a määrusega avaldajalt hooldusõiguse kõigi nelja lapse suhtes ära. Praegu elab laps I XXX kinnises koolis ja teised lapsed YYY. Avaldajal on oma lastega hingeline side ning ka lapsed tahavad olla emaga koos. Kuna lapse I ja lapse II isa on surnud, siis perekonnaseaduse (PKS) § 138 lg 2 alusel antakse hooldusõigus üle teisele vanemale. Laste ema on valmis laste eest vastutama. Laste ema käib tööl ning käib ka iga nädal lapsi vaatamas.
  13. Tallinna linna (eestkostja) arvamuse kohaselt esitas ema kohtule vastuolulisi nõudeid. Taotlusest ei nähtu, et PM (lapse III isa) oleks üldse teadlik hooldusõiguse taastamise avaldusest ja oleks hooldusõiguse üleandmisega avaldajale nõus. Avaldus on paljasõnaline, lisatud materjalidega ei ole võimalik tõendada ema paranenud olukorda praegusel ajal. Laste ema ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit selle kohta, kuidas on tema elamistingimused ja majanduslik olukord ning ennekõike eluviisid muutunud sedavõrd suurel määral, et lastel oleks võimalik tema juurde elama naasta. Laste ema info kohaselt töötab ta XXX ketis
  14. aasta veebruarist. Alates ajast, mil kohus emalt hooldusõigused ära võttis, on ta töötanud OÜ L detsembrist 2015 kuni jaanuarini
  15. Püsivat ja pidevat legaalset sissetulekut, millega end ja lapsi ära elatada, emal ei ole. Ema ei ole pärast hooldusõiguse ära võtmist otsinud töökohta ega asunud oma elu korraldama viisil, mis võimaldaks laste koju naasmise. Ema ei tegelenud laste hooldamisega aastaid, lapsed ei täitnud koolikohustust, kodused ülesanded olid tegemata, õppevahendid puudu. Lastel ei olnud olemas sobilikke võimlemisriideid, tüdrukud käisid koolis mustade ja katkiste riietega. Lapsed ise avaldasid õpetajale, et nad hilinevad ja puuduvad, sest neid ei ärata hommikul keegi üles ega saada kooli. 2 2-16-5600 Tõele vastab see, et ema käib oma lapsi asenduskoduteenusel ja turvakeskuse rehabilitatsiooniprogrammis külastamas. Laps I viibib põhjusega Tallinna Laste Turvakeskuse sõltuvushäiretega laste pikaajalise rehabilitatsiooniprogrammi teenusel. Emal ei ole võimalik ennast piisavalt kindlustada, rääkimata laste stabiilsest ülalpidamisest ja faktilisest kasvatamisest nii, nagu seda keskmise hoolsusega tavakodanik teeb. Ema aastaid kestnud eluviisi muutumine vähem kui aastaga on väga ebatõenäoline.
  16. Lastele määratud esindaja arvamuse kohaselt tuleb avalduse rahuldamisel kaaluda, kas hooldusõiguse taastamine vastab laste huvidele. Laste esindaja ei ole veendunud, et laste ema praegune elukorraldus on võrreldes temalt hooldusõiguse äravõtmise ajaga sedavõrd muutunud, et ema tuleb nelja lapse kasvatamise ja koolitamisega toime ning tema hooldusõiguse taastamine vastab laste huvidele. Ema on lastele lubanud, et võtab nad koju, mida lapsed ka usuvad. Laste ärakuulamisel selgus, et keegi lastest ei tea täpselt, kus ema elab ja kus on nende kodu. Lapsed käivad praegu korralikult koolis, on hea õppeedukusega, leidsid endale meelepärased huvialad, nende elu on korrapärane ja turvaline. Lastele on tagatud korrapärane kontakt ja kohtumised emaga. Avaldusest jääb selgusetuks, millised konkreetsed asjaolud, mis olid aluseks
  17. augusti
  18. a määrusele, on praeguseks muutunud. Avaldus on üldsõnaline, ebakonkreetne ja tõendamata. Enne laste suhtes hooldusõiguse taastamist ja laste koju naasmist peaks laste ema tegema koostööd lastekaitsetöötajatega. Muuhulgas peaks ta läbima perenõustamise, tegema usutavad plaanid edaspidi lastega toimetulekuks, sh kuidas ta kavatseb nelja lapsega majanduslikult ja kasvatuslikult toime tulla. Ema peaks läbima psühholoogilise nõustamise, sh mõistma ise nõustamise vajalikkust ja eesmärke ning asuma täitma psühholoogi nõuandeid. Avalduse rahuldamiseks oleks vaja usutavalt tõendada, et ema mõistab laste vajadusi, vanema vastutust ja kohustusi, võtab olukorda tõsiselt, teeb oma suhtumises vajalikud muudatused, valmistab ette lastele esmavajalikud elamistingimused ning on võimeline enda ja lastega majanduslikult toime tulema. Kuni need eeldused on täitmata, ei ole võimalik avaldust laste huvidest lähtuvalt toetada.
  19. Avaldaja selgitas maakohtule
  20. mail 2016 esitatud menetlusdokumendis, et ta hakkab otsima uut korterit, kui tuleb positiivne seisukoht hooldusõiguse taastamise osas. Ta saab hakkama majanduslikult, sest lisaks töötasule taastub hooldusõiguse taastamisega ka peretoetus ca 200 eurot, millele lisandub toitjakaotuspension 270 eurot ja avaldajat toetab rahaliselt tema poolõde. Lastekaitsetöötajad ei ole avaldajaga koostöö tegemisest huvitatud. Lapsed tahavad ema juurde. Ema viib oma lastele riideid, süüa jms asju, mis näitab, et tema majanduslik seis on korras ning ta on võimeline oma lapsi ülal pidama ning kasvatama.
  21. Ärakuulamisel selgitas avaldaja kohtule, et ta elab praegu elukaaslase korteris, varem oli ta üüripinnal. Tema elukaaslane on esitatud avaldusega nõus ning kui kohtuotsus on positiivne, siis kuue kuu jooksul saaks ema suurema elamispinna, sest üürikortereid on palju. Aasta jooksul ei ole eestkosteasutus teinud emale ühtegi ettepanekut minna psühholoogilisele koolitusele.
  22. Eestkosteasutuse kodukülastusakti kohaselt elab ema 2-toalises kõigi mugavustega korteris, mis kuulub tema elukaaslasele AR-le. Eluasemes ei ole füüsiliselt ruumi laste majutamiseks. Laste naasmine ema juurde nimetatud tingimustesse ei ole hetkel võimalik. 3 2-16-5600
  23. Ärakuulamisel avaldasid lapsed kohtule valmisolekut koju minemiseks, sest ema oli seda neile lubanud. Lapsed kirjeldasid olukorda selliselt, et ema pani asja kohtusse ja siis nad saavad koju minna. Nad ei osanud kohtunikule selgitada, kus ema elab või kus on see koht, kus koos elama hakatakse. Kõlas ka see mõte, et äkki hakatakse elama hoopis Muhumaal. YYY viibivad lapsed olid väga rahul oma elukorraldusega ja nad on leidnud endale sobivad huvialaringid. Laps I siiski ei soovi enam viibida Nõmme teel ja lubas, et koos emaga elades hakkab ta koolis käima kohusetundlikult, sest talle meeldib nüüd väga õppida.
  24. Eestkosteasutus võimaldas emal veeta jaanipäeval puhkuse koos lastega Muhumaal.
  25. Ema esitas maakohtule
  26. juulil 2016 seisukoha hetkeolukorra kohta, kus selgitas, et kohtub lastega regulaarselt iga nädal. Ühiselt veedetud puhkusega jäi ta väga rahule. Ema lõpetas lastevanemate koolituse ning sai selle kohta tunnistuse. Ema sai ametikõrgendust. Ta suhtles XXX lasteaia juhataja UP-ga seoses lasteaia koha saamisega nooremale lapsele. Laps II jääb edasi XXX kooli, sest see on tema soov. Lapsed I ja III lähevad õppima XXX. Laste kojutuleku ajaks on olemas ka korter, kuhu lastega elama kolitakse. Eestkosteasutus ei ole emaga suhelnud.
  27. Eestkosteasutus leidis, et ema seab ikka oma soovid ja tahtmised laste huvidest kõrgemale, seades sellega ohtu nii laste vaimse kui ka füüsilise tervise. Laste eestkostja andis emale loa sõita tütardega jaanipäevaks puhkama. Vahetult enne ema lastele järele tulekut diagnoositi väiksemal lapsel tuulerõuged ning perearst teatas, et laps on 9 päeva väga nakkusohtlik ning tema ei luba last kuhugi ära viia. Hoolimata arsti antud korraldusest otsustas ema koos lastega puhkama minna. Ema andis lubaduse, et laps ei käi rahva seas ringi ning on autos paigal. Asenduskodu jälgis avaldaja postitusi sotsiaalmeedias ning ilmnes, et nakkusohtlik laps viibis laevatekil. Ema annab lubadusi selleks, et saavutada oma eesmärki. Ema jätkab lastega manipuleerimist, andes neile katteta lubadusi koju tagasi mineku kohta ka pärast kohtuistungit, kus emale selgitati nimetatud tegevuse mittelubatavust. Asenduskodus on keeruline lastega tegeleda, sest nende käitumine on muutunud trotslikuks emalt saadud vastuolulise info tõttu. Ema tõi lapsed tagasi asenduskodusse päev varem kokkulepitust, väidetavalt laste soovil. Perest saadud info kohaselt tahtsid lapsed ise ema juurest oma praegusesse elukohta tagasi tulla. Ema ja laste vahel ei ole lähedast kiindumussuhet, kuna tütreid külastades kipuvad lapsed ruttu tagasi oma toimetuste juurde. Vanem laps eelistas sõpradega jalutama minekut emaga suhtlemisele, noorim laps on ema lahkumist oodanud ja seda ka temalt otse küsinud, et saaks õue mängima minna. Avaldaja edastatud informatsioon edaspidise elukorralduse suhtes ei vasta osaliselt tõele. Nooremal lapsel ei ole lasteaiakohta Tallinna XXX lasteaias, kuna laps kustutati lasteaia nimekirjast maksmata lasteaiatasu tõttu ning ema ei ole siiani võlgnevust tasunud. Ema nimetas UP lasteaia juhatajaks, kuid lasteaia direktoriks on MK. UP-lt telefoni teel saadud info kohaselt teatas ta emale, et lapse saab järjekorda võtta pärast võla tasumist, ning ema soovis saada raamatupidaja kontakte, et paluda võimalust võlgnevuse likvideerimiseks osamaksetena maksegraafiku alusel. Ema plaan laste elukorralduse osas ei ole laste huvides. Ema leidis, et lapse II soovi arvestades saab laps jätkata ema juures elades kooliteed XXX koolis. Kuid juhtudel, mil lapsed hommikuti sisse magasid ja seetõttu kooli ei läinudki, väitis ema, et tema ei saa lapsi 4 2-16-5600 Mustamäelt autoga Lasnamäele viima hakata, sest ta ei saa nii tööd teha ja ülalpidamist teenida. XXX koolis käimine tooks aga lapse jaoks kaasa ligi 100-kilomeetrise igapäevase sõidu. Sellist olukorda peaks vältima, kuna nii pika maa läbimine algklassides õppiva lapse jaoks on ilmselgelt koormav ja ebamõistlik. Avaldaja lubadused ei ole veenvad, kuna eelnev koostöökogemus temaga näitas seda, et ema tegeleb pigem oma elu korraldamisega kui laste hooldamisega. Peamiseks põhjuseks, miks kohus hooldusõigused vanematelt ära võttis, olid ema alkoholi tarvitamine, peretülid, lastele hariduse mitte võimaldamine vanema eluviisidest tulenevatest põhjustest. Ema ei ravinud korduvalt lastel peatäisid. Ema kasutas vanemaid lapsi nooremate hoidmisel, kuna lasteaia võlgnevuse tõttu ei käinud noorim laps lasteaias. Laste välja rebimine keskkonnast, millega nad on jõudnud tasapisi harjuda – mh leidnud endale sõbrad, saanud stabiilse elukorralduse ja rahuliku elukeskkonna ja rutiini, elanud sisse kooliellu, omandanud õppimise kogemuse koolis – ei kaalu üles vanema soovi laste kasvatamisega tegelema hakata, kui ei ole teada füüsiline keskkond, kuhu lapsed lähevad ega seegi, kas ema stabiilsus on näiline või püsiv ka siis, kui lapsed tema juurde tagasi suunduvad.
  28. Maakohus peatas
  29. juuli
  30. a määrusega menetluse viieks kuuks, et ema saaks teha koostööd eestkosteasutusega, käia kohusetundlikult tööl ning otsida elamispind, mis vastab pere nõuetele. Kohus uuendas menetluse
  31. detsembril
  33. Avaldaja lepinguline esindaja selgitas, et ema soovib lastega minna oma elukaaslase juurde elama, seal on ruumi küllalt. Emal on õde, kes on valmis teda aitama. Laste emale tuleb anda teine võimalus, ta on oma vigadest aru saanud ning olukorda parandanud ja lapsi vaatamas käinud.
  34. Lastele määratud esindaja ei olnud veendunud, et avaldaja saab nelja lapse toimetulekuga üksi hakkama. Avaldaja elukaaslane ja õde on kõrvalised isikud, neil on oma elu. Eestkosteasutus avaldust jätkuvalt ei toetanud.
  35. Maakohus määras
  36. veebruaril 2017 avaldaja suhtes kohtupsühhiaatrilise-psühholoogilise kompleksekspertiisi. Esimese astme kohtu määrus
  37. Harju Maakohus jättis
  38. mai
  39. a määrusega avalduse rahuldamata. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 1231 lg-le 1 ja § 123 lg-le
  40. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohtul tekkinud veendumust, et laste ema elukorraldus on võrreldes
  41. augusti
  42. a määruse tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et ta tuleb nelja lapse kasvatamise ja koolitamisega toime ning hooldusõiguse taastamine vastab laste huvidele. Maakohus võttis emalt laste hooldusõiguse ära seetõttu, et ema ei olnud võimeline täitma vanema kohustusi. Erinevad eestkosteasutused olid perele pakkunud abi ja toetust ning kasutanud erinevaid abinõusid alates
  43. aastast. Vaatamata sellele ei toimunud positiivset arengut vanema rollis.
  44. aastast algasid laste hulkumised ja nädalate kaupa koolist puudumised. Lasnamäe lastekaitse talitus pakkus aastate jooksul, mil seal perega tööd tehti, eluaseme materiaalset abi, nõustamisi, tasuta laagrituusikuid lastele, sotsiaalkeskuse teenust ja õpiabi. Kuid pere olukord püsis muutumatuna. Ema jättis lapsi pikkadeks nädalavahetusteks 5 2-16-5600 üksinda koju, lahkudes koos elukaaslase AR-ga Muhu saarele. Alushariduse omandamine pere noorimatel lastel oli puudulik. Vanem laps tarvitas narkootikume, tema käitumine oli probleemne. Maakohus märkis määruses, et laste isiku- ja varahooldusõiguse taastamine on võimalik juhul, kui laste ema tõestab, et tema tahe, eesmärk ja pingutus annavad positiivse tulemuse. Praeguses asjas leidis lastele määratud esindaja, et avalduse rahuldamiseks oleks laste emal vaja usutavalt tõendada, et ta mõistab laste vajadusi, vanema vastutust ja kohustusi, võtab olukorda tõsiselt, teeb oma suhtumises vajalikud muudatused, valmistab ette lastele esmavajalikud elamistingimused ja on võimeline enda ja lastega majanduslikult toime tulema. Laste eestkostja vaidles kogu menetluse vältel avaldusele vastu ja tõi esile asjaolud, mis annavad alust järeldada, et avaldaja ei ole menetluse ajal käitunud viisil, mis annaks alust arvata, et ta on hoolikas lapsevanem. Eestkosteasutus tõi esile seiga, kus ema otsustas hoolimata arsti korraldusest koos lastega puhkama minna. Ema andis lubaduse, et nakkusohtlikku haigust põdev laps ei käi rahva seas ringi ning on autos paigal. Asenduskodu jälgis avaldaja postitusi sotsiaalmeedias ning ilmnes, et laps viibis laevatekil. Selliselt seadis ema oma soovid ja tahtmised laste huvidest kõrgemale, seades sellega ohtu nii haige lapse tervise, kui ka nakkusohtlikku last ümbritsevate tervise. Ema selgitas, et ta on saanud noorimale lapsele lasteaiakoha. Infot kontrollides selgus, et laps on kustutatud lasteaia nimekirjast maksmata lasteaiatasu tõttu. Ema palus lasteaialt võimalust võla likvideerimiseks osamaksetena maksegraafiku alusel. Ema kirjeldus laste edaspidise elukorralduse kohta on vastuoluline. Ärakuulamisel
  45. mail 2016 selgitas ema, et lapsed jätkavad õpinguid XXX. Kohtumenetluses, kus kaalumisel oli emalt hooldusõiguse äravõtmine, väitis ta, et juhtudel, mil lapsed hommikuti sisse magasid ja seetõttu kooli ei läinudki, et tema ei saa lapsi Mustamäelt autoga Lasnamäele viima hakata, sest ta ei saa nii tööd teha ja ülalpidamist teenida. Praeguses menetluses teatas aga, et lapsed hakkavad XXX koolis käima, mis tooks kaasa ligi 100-kilomeetrise igapäevase sõidu. Selleks, et kontrollida hooldusõiguse taastamist, tuleb kontrollida ka elamistingimusi, kus lapsed elama hakkavad. Kohus selgitas emale, et lapsed vajavad stabiilset elukorraldust, kuid praegu ei ole teada, kus lapsed elama hakkavad. Ema ei andnud ka
  46. aprilli
  47. a ärakuulamisel infot selle kohta, et tema käsutuses oleks elamispind, kuhu 4-lapseline pere elama mahuks. Kuigi üürikorteri leidmine Mustamäel ei ole probleem, selgitas maakohus emale seda, et tal tuleb leida suurem korter. Kohtule ei ole esitatud ühtegi menetlusdokumenti, kust võiks ilmneda, et eestkosteasutus on saanud külastada elamispinda, kuhu lapsed saaksid elama asuda. Ema selgituste kohaselt on tema sissetulek piisav laste ülalpidamiseks ja ta viib juba praegu lastele vajalikke asju. Emal on olnud üle aasta püsiv töökoht ja sissetulek. Laste naasmisel perre taastunuks ka lastele makstavad peretoetused. Siiski jättis ema oma varalise võimekuse juures märkimata, et tema vastu on alustatud ca 18 000 euro suuruse võla sissenõudmiseks täitemenetlust ja leidis, et see summa on 3320 eurot. Kuna kohtul tekkis kahtlus, kas ema vanemlikud oskused ja võimed ning iseloomuomadused vastavad tavakodaniku hoolsusele ja omandustele sel määral, et ema tuleb toime laste hooldamisega nii, et oleks tagatud lastel hariduse omandamine ja laste huvidega arvestamine igas olukorras, määras kohus emale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi. Eksperdiarvamuse kohaselt esinevad emal aktsentueeritud isiksusejooned (düssotsiaalsed, emotsionaalsed ebastabiilsed ja impulsiivsed) ning alkoholisõltuvus (aine episoodiline 6 2-16-5600 tarvitamine). Ema kognitiivse võimekuse normikohase taseme foonil esinevad rõhutatud isiksuse jooned raskendavad sotsiaalset adaptatsiooni ja tekitavad probleeme suhtlemisel. Emal esinevad psüühika iseärasused ja psüühikahäire võivad takistada vanemliku vastutuse ja kohustuste kandmist. Tema iseärasused ja käitumine võivad mõjutada tema laste psüühikat ja arengut. Ema psüühika iseärasused iseenesest teisi isikuid, seal hulgas lapsi, ei kahjusta, kuid psüühikahäiretest tulenevalt ei saa välistada käitumist, mis võib lapsi kahjustada. Ema psüühika iseärasused ja käitumine võivad mõjutada tema võimet mõista oma laste vajadusi ja laste eest hoolitseda. Välistada ei saa käitumist, mis ei arvesta laste emotsionaalseid, sotsiaalseid ja materiaalseid vajadusi. Tulenevalt psüühika iseärasustest pole välistatud emotsionaalselt laetud sotsiaalsete suhete piiratud mõistmine, sh laste vajaduste ja oma kohustuste mõistmine laste kasvatamisel. Arvestades asjas kogutud tõendeid, ärakuulamistel avaldatud ja ekspertide arvamust, ei ole alust avaldust rahuldada. Ema käitumine ei ole kohut veennud selle, et ta suudab oma laste eest hoolt kandma. Vanema hooldusõiguse loomuõiguslikuks tuumaks on hoolitsus lapse isiku eest. Õiguste ja kohustustena hõlmab see vanemate kõiki tegevusi, mis on kehalises ja vaimses mõttes vajalikud ning olulised lapse kaitsmiseks ja arenguks. Asja materjalid viitavad aga sellele, et ema seab esile enda huvid ega lähtu laste huvidest. Laste huvides on areneda neile sobivas keskkonnas. Kuid sobivaks keskkonnaks ei saa lugeda seda, et ei ole teada, kus lapsed tegelikult elama hakkavad ning kus koolis nad käima hakkavad. Ema esitas tõendina tööandja iseloomustuse tema kohta, kuid see iseloomustus ei väära ekspertide hinnangut selle kohta, et emal esinevad psüühika iseärasused ja psüühikahäire võivad takistada vanemliku vastutuse ja kohustuste kandmist. Ema psüühikahäiretest tulenevalt ei saa välistada käitumist, mis ei arvesta laste emotsionaalseid, sotsiaalseid ja materiaalseid vajadusi. Välistatud ei ole emotsionaalselt laetud sotsiaalsete suhete piiratud mõistmine, sh oma laste vajaduste ja enda kohustuste mõistmine laste kasvatamisel. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  48. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Hooldusõiguse taastamine peab PKS § 123¹ lg 1 järgi vastama lapse huvidele, mis tuleb välja selgitada lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi. Maakohus jättis ennatlikult avalduse rahuldamata. Ema on loonud vajalikud tingimused laste arenguks, sh on emal elukoht, kus lastega elada, ja töökoht, mis tagab sissetuleku. Asjaolu, et ema elab praegu elukaaslase 2-toalises korteris, ei anna alust jätta hooldusõigust taastamata. Ema saab üürida suurema korteri ning Tallinna linn peab tagama sotsiaalteenuste kättesaadavuse, sh perele sotsiaalkorteri. Ema on mõelnud selle peale, kuidas tagada lastele hariduse omandamine, sh ei ole vanemal lapsel enam koolikohustust. Ema käib pidevalt lapsi vaatamas ja lapsed soovivad koju naasta. Laste huvides on kasvada kodus ja ema väga armastab oma lapsi. Ema läbis kõik koolitused, mida kohus ja Tallinna linn palusid, samuti otsis enne kohtusse pöördumist iseseisvalt võimalusi õppida lapsevanemaks olemist. Seega mõistab ema oma kohustusi ja vastutust. Riigikohtu praktika järgi tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid ning selgitada, milline oht iga last vanemate juures kasvades ähvardab, ning milliste abinõudega saab seda ohtu ära hoida. 7 2-16-5600 Tallinna linn ei saa oma ülesannetega hakkama, sest on eestkostjana käitunud ebaprofessionaalselt ja lapsi traumeerivalt, kui teatas lastele, et lapsed ei saa koju. Ema ei ole vägivaldne ega narkomaan ning on soovinud teha Tallinna linnaga koostööd. Kohtumäärusest nähtub, et turvakodu on ebaseaduslikult jälginud ema teadmata tema tegevust.
  49. Lastele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Esindaja arvamuse kohaselt ei saanud maakohus kõiki asjaolusid kogumis hinnates teha teistsugust lahendit. Hooldusõiguse taastamine oleks ennatlik ja vastuolus laste huvidega.
  50. Tallinna linn palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Laste ema sissetulek ei ole piisav selleks, et end ja lapsi ülal pidada. Menetluse jooksul on ema oma töösuhte kord peatanud, siis jälle taastanud. Lapsed vajavad kasvamiseks toimetulevat vanemat, kes suudab tagada iga päev laste elutähtsate vajaduste (toit, eluase, tervis, areng) rahuldamise. Oma sissetulekust peab ema tasuma sundtäitemenetluses kokku umbes 18 000 eurot. Emal ei ole eluaset. Ta viibib elukaaslase 2-toalises korteris. Ema läbis menetluse ajal koolitusprogrammi, kuid saadud teadmised ja oskused ei ole piisavad, mida näitab ema käitumine oma tütreid asenduskodus külastamas käies. Ema ei ole aastaid lapsi hooldanud ja kasvatanud. Ema ei ole tõendanud, et ta on vähem kui aastaga end sedavõrd muutnud, et hooldusõiguse saaks taastada.
  51. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  52. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
  53. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et praeguses asjas esitatud ja tõendatud asjaolude kohaselt tuleb jätta ema hooldusõiguse taastamise avaldus rahuldamata. Maakohus juhindus asja lahendades õigesti laste huvidest ning põhjendas piisavalt ja jälgitavalt kohtu siseveendumise kujunemist. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud asja lahendades diskretsiooni piire, mistõttu ei ole kolleegiumil alust sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse, kuid muuta tuleb kohtumääruse õiguslikku põhjendust.
  54. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et praeguses asjas esitas ema
  55. aprillil 2016 kohtule avalduse nelja lapse suhtes hooldusõiguse taastamiseks, sest Harju Maakohus võttis temalt
  56. augusti
  57. a määrusega kõigi laste suhtes hooldusõiguse ära ja määras laste eestkostjaks 8 2-16-5600 Tallinna linna. Seega kohaldas maakohus
  58. augusti
  59. a määrusega vanema hooldusõigust piiravaid abinõusid PKS §-de 134–136 tähenduses. Kohus võib määruse tühistada või seda muuta TsMS § 480 lg 1 II lause järgi mh juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime, ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Vanema hooldusõigust puudutavat kohtulahendit muudab kohus PKS § 123 lg 2 järgi juhul, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud, sh hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse PKS § 123 lg 2 järgi hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Eeltoodut arvestades tuleb kohtul vanema hooldusõiguse äravõtmise järel vanema hooldusõiguse taastamiseks veenduda, et võrreldes hooldusõiguse äravõtmise ajaga on olukord muutunud ning lapse huvid ei ole enam vanema juures kasvades ohus, st PKS § 134 lg 1 järgi ei ole enam alust hooldusõigust piiravaid abinõusid kohaldada, kuna oht lapse heaolule ja varale on ära langenud, või piisab vähem piiravatest abinõudest. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et vanema hooldusõigust piiravaid abinõusid kohaldades tuleb kohtul tuvastada, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades ja millised võiksid olla vanema õigusi kõige vähem piiravad abinõud sellise ohu kõrvaldamiseks, kuid praeguses asjas otsustab kohus hooldusõiguse taastamise üle ega kohalda hooldusõigust piiravaid abinõusid, mistõttu tuleb vanemal põhistada ja tõendada, et abinõude kohaldamiseks ei ole enam alust.
  60. Seejuures teeb kohus PKS § 123 lg 1 järgi lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ka LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb otsuste tegemisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Õige on määruskaebuse viide LasteKS § 21 lg-le 2, mille kohaselt tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel ja 3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eelnimetatu vastu eksinud ning ka määruskaebuses ei ole avaldaja maakohtu eksimusi esile toonud.
  61. Eeltoodut arvestades tuli praeguses asjas tuvastada, kas hooldusõigust piiravate abinõude kohaldamise alus, s.o oht laste heaolule ja varale on ära langenud ning lähtudes laste huvidest tuleks ema hooldusõigus taastada. Harju Maakohtu
  62. augusti
  63. a määrusest nähtub, et kohus võttis PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel emalt hooldusõiguse ära, sest hoolimata sellest, et kohalik omavalitsus on alates
  64. aastast pakkunud perele abi ja kohaldanud erinevaid abinõusid, ei ole positiivset arengut ema vanema rolli osas toimunud, st ema ei ole sellest hoolimata suuteline täitma vanema kohustusi nelja lapse suhtes. Maakohus tuvastas, et ema jättis vanema kohustused täitmata, ta ei hoolitsenud laste eest piisavalt ega kasvatanud neid ning jättis lapsed sageli järelevalveta, sh pidid vanemad lapsed kodus hoolitsema nooremate laste eest, mistõttu jäi vanematel lastel täitmata koolikohustus. Seega seadis ema ohtu laste elu, tervise ja nende arengu. Sellest tulenevalt saaks praeguses asjas ema hooldusõiguse taastada, kui ema soov, 9 2-16-5600 oskused ja suutlikkus vanema kohustusi täita oleks vahepeal oluliselt paranenud ja see tagaks lastele ema juures kasvades turvalise ja eakohase arengu.
  65. Nii lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kui ka lastele määratud eestkostja (Tallinna linn) on olnud kohtumenetluses seisukohal, et ema hooldusõiguse taastamine on ennatlik. Sellest tulenevalt peatas maakohus kohtuasja menetluse viieks kuuks, et ema saaks asuda laste eestkostjaks määratud Tallinna linnaga vanema oskuste parandamiseks koostööd tegema, käia kohusetundlikult tööl ja otsida lastega elamiseks sobiliku elukoha. Ema on tõendanud, et tal on püsiv töökoht ja sissetulek ning elukoht oma elukaaslase 2-toalises korteris. Menetlusosalised on kinnitanud, et ema läbis perekoolituse ja käis psühholoogilisel nõustamisel. Samuti on ema regulaarselt lapsi asenduskodus külastanud. Seega ei ole kolleegiumil alust kahelda, et ema soovib laste elus osaleda ja lapsi kasvatada ning on valmis võtma selleks vajalikke samme. Samuti ei kahtle kolleegium selles, et ema hoolib lastest. Siiski ei tekkinud maakohtul menetluses tuvastatud asjaolude valguses veendumust, et ema suudab vanema kohustusi vajalikul määral täita. Seetõttu määras maakohus menetluse taastamise järel
  66. veebruaril 2017 emale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi. Ekspertide arvamuse kohaselt võivad ema psüühika iseärasused (aktsentueeritud isiksusejooned) takistada tal vanemliku vastutuse kandmist ning psüühika iseärasustest tingitud käitumine võib lapsi kahjustada. Samuti leidsid eksperdid, et ema psüühika iseärasustest tulenevalt ei pruugi ema mõista laste vajadusi ja oma kohustusi ning ei ole välistatud käitumine, mis jätab laste emotsionaalsed, sotsiaalsed ja materiaalsed vajadused arvestamata (II kd, tl 83). Seega ei kinnita eksperdi arvamus seda, et ema suudab tagada lastele enda juures kasvades turvalise ja eakohase arengu ning pigem toetab lastele määratud esindaja ja Tallinna linna arvamust selle kohta, et ema hooldusõiguse taastamine on praegu ennatlik. Ema on küll osalenud koolitusel ja psühholoogilisel nõustamisel, kuid see ei ole olnud piisavalt tulemuslik.
  67. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et kohtulahend ei saa põhineda üksnes eksperdi arvamusel. Eksperdi arvamus on üks tõend teiste hulgas. Siiski ei ole ema praeguses menetluses piisavalt põhistanud ega tõendanud, et suudab lapsi kasvatada nii, et laste heaolu ja areng ei ole ohus. Pigem kinnitavad ka ema selgitused seda, et praegu oleks ennatlik hooldusõigust taastada. Ema ei ole veenvalt selgitanud, mil moel ta kavatseb laste arengut ja nende heaolu edaspidi kindlustada. Ema kinnitused selle kohta, et juhul, kui ta saab laste hooldusõiguse, korraldab ta perekonna elu selliselt, et lastele on kindlustatud neile sobiv elukoht, kool ja lasteaed, on paljasõnalised. Kolleegiumil ei ole põhjust kahelda selles, et emal on stabiilse sissetuleku jätkumise korral võimalik oma lapsi ülal pidada hoolimata sellest, et emal on võlad, mille sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust. Samuti nõustub kolleegium sellega, et nelja lapse kasvatamiseks vajaliku suurusega eluruumi puudumine ei anna iseenesest alust jätta ema hooldusõigust taastamata. Ema selgitused laste elu edasise korraldamise kohta ei ole aga sellised, mis annaksid alust järeldada, et ema on täielikult mõistnud enda kui lapsevanema vastutust laste elu korraldamisel vastavalt laste huvidele. Emalt võeti hooldusõigus ära peamiselt seetõttu, et ema jättis lapsed järelevalveta ega taganud hariduse omandamist. Asja materjalidest ja määruskaebuse väidetest nähtub, et ema ei ole siiani mõistnud seda, kui oluline on laste toetamine hariduse omandamisel. Määruskaebuses 10 2-16-5600 tõi ema esile, et vanimal tütrel (17-aastane) ei ole enam koolikohustustust (kuigi pikaajalise koolikohustuse täitmata jätmise tõttu ei ole ta omandanud põhikooliharidust), millest järeldab kolleegium, et ema ei pea vanima tütre hariduse omandamist vajalikuks. Vanuselt järgmise tütre puhul peab ema võimalikuks koolitee jätkamist XXX, kuid ei ole selgitanud, kuidas on lapse huvides elada Tallinnas ja käia koolis XXX ega seda, kuidas kavatseb ta korraldada lapse koolitee. Nooremate laste puhul ei ole ema põhistanud ega tõendanud, et neil on võimalik jätkata haridusteed mõnes Tallinna koolis ja lasteaias. Samuti ei ole ema selgitanud, kuidas ta korraldab laste järelevalve ajal, mil ta ise töötab, ning mil viisil ta toetab lapsi koduste ülesannete tegemisel ja korraldab laste huvitegevuse ning laste transpordi. Neil asjaoludel järeldas maakohus õigesti, et ema ei ole laste elukorraldust vastutustundlikult läbi mõelnud ega teinud usutavaks, et lapsed ei jää ema hooldusõiguse taastamise korral ilma arenguvõimalustest ning et neile on tagatud turvaliseks arenguks piisav toetus, hoolitsus ja kasvatus.
  68. Eeltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Kolleegium märgib siiski, et kuigi praegu on ema hooldusõiguse taastamine ennatlik, saab ema teha jätkuvalt koostööd Tallinna linnaga ja laste asenduskoduga, et suurendada oma vanemlikku kompetentsi, ning suhelda regulaarselt lastega, et säilitada lastega lähedased isiklikud suhted. Tallinna linn peab omakorda LasteKS § 34 lg 2 järgi võimaluse korral säilitama ja toetama perekonnast eemal viibiva lapse ja tema vanema vahelisi suhteid. Menetluskulud
  69. Kolleegiumi hinnangul on asjas põhjendatud jätta lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud (riigi õigusabi tasu) TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda. Muud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kuna eestkosteasutusel ei ole toimikumaterjalide kohaselt tekkinud menetluskulusid, ei ole põhjust määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.