Obsah (16)

§ 644§ 619§ 635§ 226§ 641§ 116§ 114§ 82§ 196§ 111§ 101§ 647§ 118§ 6§ 188§ 189

2-14-54208 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Indrek Soots ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2017, Tallinn K

) § 644 lg-s 2 ega koostöölepingu p-s 5.6 sätestatud nõudmistele. Hageja e-kirjast ei nähtu, milles puudus seisnes ja milliste pakendite osas esitati pretensioon (

§ 644lg 3).

Hageja ei ole tõendanud, et kõik pakendid olid puudustega. Hageja ei tagastanud pakendeid ja kasutas neid edasi. Tegemist oli pakendamise, mitte pakendite puudusega. Asjas tehtud ekspertiis on puudustega (TsMS § 301 lg 1). Kostja esitas ekspertiisi läbiviimisel tehtud videosalvestise, millelt on näha, et pakendid ei purune. Hageja ei saa tugineda asjaolule, et pidi tellima uued pakendid. Puudub seos kostja väidetava lepingu rikkumise ja Raptel OÜ-lt tellitud pakendite vahel. Koostöölepingust taganemine ei ole kehtiv, kuna kostja ei ole lepingut rikkunud. Lisaks on taganemine hilinenud. Hageja kaotas õiguse taganeda

1. augustil
2. a. Töövõtulepingut saab üles öelda, sellest ei saa taganeda. Hageja taganemisavaldusest nähtub, et hageja taganes ostu-müügilepingust, kuid pooled ei ole sellist lepingut sõlminud. Esimese astme kohtu otsus
3. Pärnu Maakohus rahuldas
4. märtsi
5. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 12 546 eurot 77 senti ning viivise 3400 eurot 23 senti. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled
6. a märtsis koostöölepingu, mida saab raamlepinguna pidada käsunduslepinguks (

§ 619

). Poolte kokkulepe pakendite tellimiseks on töövõtuleping (

§ 635

). Lepingu alusel kujundas kostja hageja tellitud pakendid ning lasi need Rumeenias toota. Kuna tegemist on töövõtulepinguga, ei ole põhjendatud kostja väited selle kohta, et

§ 226

järgi pidid pakendid vastama üksnes hagejale esitatud prototüübile (müük näidise, kirjelduse või mudeli järgi). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tasunud arve nr 1300597 alusel kostjale 12 546 eurot 77 senti. Hageja nõuab

1. oktoobri
2. a taganemisavaldusele tuginedes selle summa tagastamist. Seega tuleb kontrollida, kas hagejal oli alust lepingust taganeda või see üles öelda.

§ 641

lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ning töö ei vasta tingimustele, kuid sellel ei ole kokkulepitud omadusi (

§ 641

lg 2 p 1) või töö ei sobi ettenähtud otstarbeks (

§ 641lg 2 p 2).

Pooled ei vaidle selle üle, et pakendite kujundus vastas kokkuleppele. Muus osas ei ole pooled pakendite omadustes kokku leppinud. Kostja pidi 3 2-14-54208 majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna mõistma, et pakendid peavad vastu pidama kuni müügini lõpptarbijale. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et pärast kostja pakendite kasutuselevõttu esitasid poed kaebusi pakendite purunemise kohta ja soovisid kogu partii tagastada. Ekspert MJ on ekspertiisiaktis täpselt kirjeldanud probleemi põhjust – tegemist on valesti liimitud koti põhjadega ja polüpropüleenkile rebenemisega, kuna materjal on valmistaja poolt lõigatud sakilise servaga stantsiga. Kostja vastuväited ekspertiisiaktile ei ole põhjendatud. Kostja esitatud kvaliteedisertifikaat räägib juhtimissüsteemi nõuetele vastavusest (standard ISO9001:2008), kuid ei täpsusta nõudeid tootele. Õige on kostja väide, et kogu partiist prooviti läbi üksnes 3000–4000 pakendit, kuid kuna kauplustesse saadeti erinevaid tooteid erinevates pakendites ja kõiki neid tagastati, siis oli võimatu selgitada, milline osa pakenditest oli kasutuskõlblik. Hagejalt ei ole mõistlik nõuda, et ta peab kõikides kastides olevaid pakendeid ükshaaval läbi proovima, tegemaks kindlaks seda, millised võiksid olla kasutatavad. Kostja esitatud videolõik selle kohta, kuidas üks pakend ekspertiisi läbiviimisel ei purune, ei ole tõendite kogumis veenev. Asjas oli sõlmküsimuseks see, kuidas eristada kõlbmatuid pakendeid, mitte see, kas kõlbmatud oli kolmandik, pool või veelgi enam. Asjas on tõendatud, et kostja esindajad käisid kohapeal pakenditega tutvumas, kuid asjas ei ole tõendatud, et kostja leidis lahenduse, kuidas eristada defektseid tooteid kasutuskõlbulikest. Sellises olukorras tegi hageja mõistliku kaubapakkujana ainuõige otsuse edasiste kahjude vältimiseks, kui võttis kauplustest oma tooted kostja tarnitud pakenditega tagasi. Kostja tarnitud pakendid ei olnud kasutatavad ja purunesid. Ka uute pakendite tellimine kinnitab, et kostja partii oli kasutuskõlbmatu. Defektiga toodete rohkus ja kostja kaasaaitamiskohustuse rikkumine annavad alust lugeda kostja rikkumist oluliseks lepingurikkumiseks. Hageja ei pidanud olukorda arvestades (poodidest saadeti kaup tagasi) riskima pakendite jätkuva kaubandusse saatmisega, teadmata, kui paljud neist purunevad. Seega olid kostja tarnitud pakendid vähemalt kasutuselevõetud osas sellise puudusega, mida saab pidada oluliseks lepingurikkumiseks

§ 116lg 2 p 1 tähenduses.

Hageja

1. augusti
2. a pretensiooni saab käsitada täiendava tähtaja andmisena

§ 114mõttes.

Pretensioonis oli pakendite mittevastavust piisavalt kirjeldatud. Pretensiooni ei esitatud hilinenult. Lepingu järgi oli kontaktisikuks KA, kelleni jõudis kaup

§ 82lg 6 ja § 76 lg 3 mõttes 19.

augustil 2013. Seega järgiti 3-tööpäevast tähtaega. Kostja väitis, et pakendite põhipartii vastas hageja poolte heakskiidetud prototüüpidele, kuid ei ole tõendanud, et pooled arutasid ka prototüüpide tehnilisi omadusi. Hageja kiitis heaks üksnes visuaalse poole. Arvestades prototüüpide ja tarnitud pakendite arvu ei saanud hageja kontrollida pakendite vastavust prototüüpidele ning teha sellest järeldusi pakendi tehnilise kvaliteedi kohta. Õige on kostja väide, et töövõtulepingust ei saa taganeda, kuid hageja taganemisavaldust saab pidada töövõtulepingu erakorraliseks ülesütlemisavalduseks

§ 196tähenduses.

Kuna kostja rikkus oluliselt lepingut ja hageja andis kostjale mõistliku tähtaja ja võimaluse oma

1. augusti
2. a ja
3. septembri
4. a e-kirjadega rikkumine kõrvaldada (eristada praakpakendid tervetest), kuid kostja seda ei teinud, oli hagejal õigus leping üles öelda. Kuna veel septembri alguses üritas hageja leida lahendust kujunenud olukorrale ja ütles lepingu üles oktoobri lõpus, siis on hageja teinud seda mõistliku aja jooksul. Seega tuleb hagi põhinõude osas rahuldada. 4 2-14-54208 Kohustuse täitmisega viivitamise tõttu ei ole alust lähtuda lepingu p-s 6.4 kokkulepitud viivisemäärast, sest see reguleerib viivitusi esitatud arvete tasumisel. Viivisenõue tuleb rahuldada seadusjärgses määras. Kuna hagejal ei ole menetluskulusid ja hagi rahuldatakse suuremas osas, on mõistlik jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud poolte enda kanda, ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja jäi kõigi maakohtus esitatud väidete juurde. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata ja vastuoluline. Maakohus määras vääralt vaidluse eseme ja hagi rahuldamise aluseks olevad asjaolud.

§ 116

lg 1 ja

§ 641

lg 1 p 2 või 3 järgi tuli lepingust tagamise puhul tuvastada lepingurikkumine, sh see, mitu pakendit 500 000-st ei vastanud tingimustele. Maakohus jaotas lepingurikkumist puudutavalt vääralt tõendamiskoormise ja rahuldas hagi olukorras, kus hageja ei olnud hagi aluseks olevat lepingurikkumise sisu ja ulatust tõendanud. Selliselt on maakohus sisuliselt vabastanud hageja tõendamiskoormisest. Maakohus jättis hindamata kostja esitatud tõendid (

1. a augusti e-kirjavahetus selle kohta, et kostjal ei olnud infot pakkemasina kohta, ning tunnistajate IL ja MP ütlused, mis kinnitavad hagi põhjendamatust) ega vastanud kõigile kostja vastuväidetele. Maakohus eksis tõendite hindamise reeglite vastu. Maakohtu hinnang kostja esitatud videolõigu kohta ei ole õige. Maakohus leidis vääralt, et hageja
2. augusti
3. a pretensiooni saab pidada täiendava tähtaja andmiseks

§ 114mõttes.

Maakohus jättis vääralt kohaldamata

§ 226ja tuvastamata selle kohaldamise aluseks olevad asjaolud.

Tooted vastasid prototüüpidele, mida kinnitasid poolte läbirääkimised. Hageja juhatuse liige kinnitas

1. jaanuari
2. a kohtuistungil, et katsetas prototüüpe. Samuti kinnitavad katsetamist PS
3. oktoobril 2016 antud ütlused. Maakohus jättis tuvastamata haginõude alused ja kohaldas vääralt

§ 116lg-t 2, § 196 lg-t 2 ja § 641 lg 2 p 1 ja 2.

Maakohus pidi esmalt tuvastama kokkulepitud tulemuse omadused ja seejärel hindama, kas töös olid puudused. Maakohtu järeldus, et pooled ei leppinud kokku tingimustes, ei ole õige. Väär on järeldus, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja, samuti see, et kostja rikkus kaasaaitamiskohustust. Maakohus jättis vääralt kohaldamata

§ 111

lg 3 ja § 6 lg 2 ega hinnanud lepingust taganemine vastavust hea usu põhimõttele, kuigi kostja tõi esile, et olukorras, kus hageja oli kasutanud vaid väga väikest osa partiist ja sellest väidetavalt pooled purunesid, ei olnud hagejal hea usu põhimõttest tulenevalt õigust lepingust taganeda. Maakohus jättis vääralt menetluskulud poolte enda kanda, kuigi jättis viivisenõude osaliselt rahuldamata. 5 2-14-54208 Vastustaja seisukoht 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt on hageja asjas esitanud tõendid, et töö on pretensiooni esitamise ajaks üle vaadatud. Sellises koguses praakpakendite eristamine oli võimatu, mistõttu oli kogu partii kasutu. Pakkemasina andmed ei oma tähtsust, sest pakiti käsitsi. Hageja ei ole eitanud, et partiis esines terveid pakendeid. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, et ka ekspertiisi läbiviimisel esines pakendeid, mis ei purunenud. Kostja ei ole selgitanud, miks peaks töövõtulepingule kohaldama müügilepingu sätteid, sh

§ 226lg 1 (müük näidise, kirjelduse või mudeli järgi).

Näidised toodeti üksnes visuaalse külje jaoks. Isegi kui lõpptoodang peaks olema prototüübi kloon, ei ole välistatud, et partii tootmisel kasutati teistsugust tehnoloogiat ja tulemuseks oli praak. Näidiste kujundust muudeti suve jooksul, mistõttu ei saa väita, et mais–juunis heakskiidetud näidised olid täpselt sellised nagu

1. augustil 2013 üle anti. Puudusest, mida ei ole võimalik tavapärase ülevaatuse käigus avastada, tuli hagejal teatada ajal, millal see ilmnes. Seetõttu ei ole hageja esitanud pretensiooni hilinenult. Arvestades kostja vastust hageja pretensioonile, sai kostja aru, milles oli probleem. Hageja taganes lepingust, kuna kostja ei võtnud kahe kuu jooksul midagi ette. Lepingut ei öeldud kohe üles, kuna asuti probleemi lahendamiseks läbirääkimistesse. Tagasitäitmine on võimalik, sest pakendite täpne kogus on võimalik välja selgitada. Kuna kostja on vastuvõtuviivituses, ei vastuta hageja pakendite säilitamise eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ järgi tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsioonikorras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja põhinõude ja viivisenõude, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hageja viivisenõude osaliselt rahuldamata.
3. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja peab tagastama hagejale
4. a märtsis pakendite tootmiseks sõlmitud lepingu alusel tasutud ettemaksu (12 546 eurot 77 senti), kuna hageja taganes
5. oktoobri
6. a avaldusega lepingust. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi kostjale taganemisavalduse ja kostja on selle kätte saanud. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hagejal oli alust lepingust taganeda. Hageja väitel rikkus kostja lepingut, sest tarnis hagejale pakendeid, millest suur osa purunes hageja toodete pakendamisel või edasisel käitlemisel enne lõpptarbijani jõudmist. Hageja andis probleemist kostjale teada, kuid kostja probleemile lahendust ei pakkunud, mistõttu taganes hageja lepingust. 6 2-14-54208
7. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et poolte
8. a leping on pagaritoodete pakendite kujundamist ja tootmist puudutavas osas käsitatav töövõtulepinguna

§ 635tähenduses.

Sellisena on seda mõistnud ka pooled. Õige ei ole aga maakohtu seisukoht, et hageja ei saanud töövõtulepingust taganeda ning hageja taganemisavaldust tuleb pidada lepingu erakorralise ülesütlemise avalduseks

§ 116lg 6 ja § 196 tähenduses.

Kuigi kostja ei ole sellele puudusele apellatsioonkaebuses otseselt tähelepanu juhtinud, on kostja heitnud maakohtule ette materiaalõiguse normi väära kohaldamist. Arvestades mh seda, et TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega, parandab kolleegium maakohtu eksimuse. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kui võlgnik on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101p 4 ja § 116 järgi lepingust taganeda või lepingu üles öelda.

Seejuures saab lepingupool

§ 116

lg 1 järgi üldjuhul lepingust taganeda ning üksnes juhul, kui rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle

§ 116

lg 6 järgi üles öelda, arvestades

§-s 196 sätestatut. Oluliste lepingurikkumiste näidisloetelu sisaldub

§ 116lg-s 2.

Üldjuhul peab võlausaldaja andma võlgnikule lepingu rikkumise korral

§ 114

lg 1 järgi täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja ning juhul, kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida, või ei ole seda täiendava tähtaja jooksul teinud, võib võlausaldaja

§ 114

lg 4 järgi lepingust taganeda või selle üles öelda.

§ 116

lg-s 4 on sätestatud alused, mille esinemise korral ei ole vaja võlgnikule täiendavat tähtaega anda. Töövõtulepingu puhul loetakse aga lisaks eeltoodule töövõtja

§ 647

lg 1 järgi töövõtulepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellise rikkumise korral ei pea tellija

§ 647

lg 3 järgi määrama töövõtjale täitmiseks täiendavat tähtaega ja võib lepingust taganeda. Seega võib tellija taganeda töövõtulepingust mh siis, kui ta on teatanud töövõtjale sellest, et töö ei vasta lepingutingimustele ja töövõtja ei ole mõistliku aja jooksul tööd parandanud või uut tööd teinud. 9. Töö ei vasta

§ 641

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö selleks otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Praeguses asjas järeldas maakohus asjas esitatud tõendite alusel, et kostja tehtud töö (pakendid) ei vastanud lepingutingimustele

§ 641tähenduses.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus seda järeldades rikkunud menetlusõiguse norme ega hinnanud tõendeid vääralt. Samuti ei ole maakohus jaganud vääralt poolte vahel tõendamiskoormist. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele lepingu rikkumise kohta märgib kolleegium järgmist. Kolleegium nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus pidi esmalt tuvastama, millistele tingimustele pidi vastama töö ning alles seejärel sai maakohus tuvastada, kas töö oli 7 2-14-54208 puudustega, st ei vastanud neile tingimustele. Seda on aga maakohus ka teinud. Maakohus selgitas, et töö (pakendid) pidi sobima pagaritoodete pakendamiseks ja pakendid pidid vastu pidama kuni lõpptarbijani jõudmiseni, kuid tööl ei olnud selliseid omadusi (

§ 641lg 2 p 2).

Asjaolu, et kasutuselevõetud pakenditest suur osa purunes enne lõpptarbijani jõudmist, on hageja tõendanud, ning maakohus on selle ka õigesti tuvastanud. Õige ei ole kostja seisukoht, et hageja pidi tõendama, mitu pakendit täpselt kogu partiist purunes. Kuna asjas on tõendanud, et märkimisväärne osa kasutuselevõetud pakenditest purunes ja seetõttu tagastasid hageja toodete edasimüüjad hagejale neis pakendites kauba, ei ole asjas tähtsust sellel, mitu pakendit kasutuselevõetud pakenditest täpselt purunes. Arvestades poolte lepingu eseme eripära (pagaritoodete pakendid), saab kolleegiumi hinnangul hagejale üleantud tööd pidada tervikuna lepingutingimustele mittevastavaks, kui suur osa pakenditest puruneb enne toote jõudmist lõpptarbijani. Kostja väide selle kohta, et maakohus pidi asja lahendades juhinduma ka

§-s 226 sätestatust, on iseenesest õige, kuid ei muuda maakohtu otsust lõppjäreldustes vääraks. Kolleegiumi hinnangul on töövõtulepingul sageli ka müügilepingu tunnuseid, mistõttu ei ole välistatud ka töövõtulepingu korral juhinduda osadest müügilepingu sätetest. Praeguses asjas väitis kostja, et ta ei ole lepingut rikkunud, kuna hagejale tarnitud pakendite partii vastas hageja poolt varem heakskiidetud prototüüpidele ja hageja ei ole vastupidist tõendanud. Näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse

§ 226

lg 1 järgi, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium ning sellisel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse mh lepingust taganeda. Kui kokkuleppest või tavast tuleneb, et näidist, kirjeldust või mudelit tuleb kasutada kvaliteedi ligikaudseks määramiseks, võib ostja

§ 226

lg 2 järgi lepingust taganeda üksnes juhul, kui kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist on oluline. Praeguses asjas ei saa aga viidatud sätetest juhinduda, sest poolte lepingut ei saa mõista selliselt, et pooled leppisid kokku pakendi näidiste vms järgi pakendite müügis/tootmises. Selliseid näidiseid ei ole ka lepingule lisatud. Lepingu p-de 1.2.5 ja 2.4 järgi oli kostja ülesandeks mh pakendite kujunduse tegemine ja hageja on 1. juuli 2013. a kirjas kiitnud heaks üksnes pakendite kujundused ja pakenditel oleva info (I kd, tl 17 ja 21). Isegi kui lepingut saaks mõista selliselt, et tegemist oli näidiste vms järgi müügiga

§ 226

tähenduses, on maakohus õigesti tuvastanud, et praeguses asjas olid kostja tehtud prototüübid üksnes pakendite kujunduse, mitte aga pakendi kvaliteedi näidised. Pakendite kujundusele aga hagejal etteheiteid ei olnud. Seega tuvastas maakohus lõppjäreldusena õigesti, et kostja on rikkunud oluliselt poolte vahelist lepingut, kuna pakendid ei vastanud lepingutingimustele. 10. Nagu ülal märgitud, saab tellija

§ 647

lg-te 1 ja 3 järgi taganeda töövõtulepingust mh siis, kui ta on teatanud töövõtjale sellest, et töö ei vasta lepingutingimustele ja töövõtja ei ole mõistliku aja jooksul tööd parandanud või uut tööd teinud.

§ 644

lg 1 järgi peab tellija teatama sellest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada saama pidi. Seega ei ole asjas tähtsust sellel, kas hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks

§ 114tähenduses ning need põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.

8 2-14-54208 Praeguses asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja andis hageja töötajale pakendid üle

1. augustil 2013, mis oli laupäev. Hageja kinnitusel sai pakendeid vastu võtma õigustatud isik pakendid kätte sellele järgnenud esimesel tööpäeval, s.o
2. augustil
3. Hageja asus oma tooteid seejärel pakendama, avastas pakendite puudused ning saatis
4. augustil 2013, s.o sama nädala reedel kostjale e-kirja, milles teatas töö puudustest (I kd, tl 53). Kostja teatas
5. augustil 2013, s.o järgmise nädala esmaspäeval hagejale e-kirjaga, et tegeleb probleemiga intensiivselt (I kd, tl 167).
6. septembril 2013 palus hageja kostjal endaga uuesti ühendust võtta, et mõelda, kuidas see probleem ära lahendada (I kd, tl 168). Hageja kinnitusel käis kostja kohapeal olukorraga tutvumas. Kuna kostja lahendust ei pakkunud, esitas hageja kostjale
7. oktoobril 2013 lepingust taganemise avalduse ja nõudis ettemaksu tagasi (I kd, tl 25–28). Arvestades ülalmärgitut, on kolleegiumi hinnangul asjas tõendatud, et hageja teatas mõistliku aja jooksul pärast pakendite puuduste avastamist kostjale, et tema tarnitud pakendid ei vasta tingimustele. Arvestades seda, et hageja teatas puudustest
8. augustil 2013 ja taganes lepingust
9. oktoobril 2013, oli kostjal enam kui kahe kuu jooksul võimalus puudused kõrvaldada. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks asunud töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saades hagejale tarnitud pakendeid parandama, asendama või pakkunud muul viisil heastamist (sh sortinud välja puudustega pakendid ja need asendanud). Kostja heidab maakohtule küll ette seda, et maakohus ei ole hinnanud kostja esitatud
10. a e-kirjavahetust hagejaga, kuid ka sellest ei nähtu, et kostja oleks leidnud probleemile lahenduse. Samuti ei tulene see tunnistajate ütlustest (sh MP ja IL ütlustest, mille hindamata jätmist kostja maakohtule ette heidab). Kostja on küll
11. augusti
12. a kirjas (III kd, tl 70) selgitanud hagejale, et tehase väitel „võis esineda nö masina tööfaasi algusest seadistamistoodangut, kus liim ja tagasipööratav osa oli alles seadistamises“, kuid sellest ei nähtu, et kostja oleks probleemi lahendanud. Seega oli hagejal õigus poolte lepingust taganeda, kuna kostja ei olnud mõistliku aja jooksul lepingu rikkumist kõrvaldanud. Kolleegium ei nõustu ka kostja väitega, et hageja esitas taganemisavalduse hilinenult. Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab

§ 118

lg 1 järgi õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või möödus täiendav täitmise tähtaeg. Kolleegiumi hinnangul saab pidada 1–2 kuulist tähtaega pakendite puuduste kõrvaldamiseks mõistlikuks ning sellest tulenevalt on ka hageja mõistliku aja (vähem kui üks kuu) jooksul pärast selle tähtaja möödumist lepingust taganenud. Kostja ei ole väitnud, et mõistlik aeg lepingurikkumise kõrvaldamiseks oleks pidanud olema tunduvalt lühem, mis võiks anda alust väita, et hageja viivitas lepingust taganemisega ebamõistlikult. Kostja väitel selle kohta, et hageja ei esitanud talle pretensiooni lepingu p-s 5.6 sätestatud tähtaja, s.o kolme päeva jooksul alates pakendite üleandmisest, ei ole asja lahendamisel tähtsust, sest poolte kokkulepe ei saa välistada hageja õigust tugineda pärast töö üleandmist ilmnenud töö tingimustele mittevastavusele, mida hageja ei saanud mõistlikult töö vastuvõtmisel ja ülevaatamisel avastada. 11. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei hinnanud lepingust taganemine vastavust hea usu põhimõttele, kuid ka nimetatu ei muuda maakohu otsuse lõppjäreldusi vääraks. Võlasuhtele ei kohaldata

§ 6

lg 2 järgi seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja hinnangul oleks taganemine hea usu 9 2-14-54208 põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu, sest hageja taganes lepingust olukorras, kus hageja oli kasutanud vaid väga väikest osa partiist ja sellest väikesest osast purunesid hageja väitel pooled pakendid. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Kuna suur osa kasutuselevõetud pakendeid purunes, ei olnud hagejal võimalik oma tooteid enam kostja tarnitud pakendites müüa, mistõttu kaotas hageja huvi kogu kostja tarnitud partii vastu. Seejuures ei ole hageja lepingu taganemise tagajärg kostjale vastuvõetamatu, sest kui kostjal tekib hageja lepingust taganemise tõttu kahju, saab ta nõuda pakendite alltöövõtjalt selle hüvitamist. Kostja viide

§ 111

lg-le 3, mille järgi ei või lepingupool keelduda kohustuse täitmisest, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, ei ole praegu asjakohane, kuna pooled ei vaidle lepingu täitmise üle. 12. Eeltoodut arvestades on hageja lepingust kehtivalt taganenud.

§ 188

lg 2 esimese lause järgi vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

§ 189

lg 1 esimese lause järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kuna hageja on lepingust kehtivalt taganenud, on tal

§ 189

lg 1 esimese lause alusel õigus nõuda lepingu alusel kostjale makstud 12 546 eurot 77 senti tagasi. Viivisearvutusele ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud.

1. Lisaks eeltoodule ei ole põhjendatud ka kostja apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et maakohus jagas asjas poolte menetluskulud vääralt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus leidis põhjendatult, et praeguses asjas tuleb jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kolleegiumi hinnangul tuleks küll üldjuhul jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kuid arvestades asjaolu, et praeguses asjas jättis maakohus üksnes hageja viivisenõude osaliselt rahuldamata ja muus osas rahuldas hagi ning hageja ei ole kandnud menetluses esindajakulusid (kuid maksis hagi esitamisel riigilõivu), samas on kostjal tekkinud menetluses esindajakulud, on õiglane jätta menetluskulud poolte enda kanda.
2. Ülaltoodud põhjendustel leiab kolleegium, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
3. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei ole asjas alust mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitist välja. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 10