Obsah (6)

§ 200§ 65§ 68§ 69§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-14-7590 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-7590 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 200

lg 2 p 6, 7, 8 § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Artur Eesikule mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.10.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Artur Eesikule mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud 6 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 27.03.

1. a. Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.
2. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 23.04.
3. a otsus muuhulgas Artur Eesikule mõistetud liitkaristuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega suurendati

§ 69lg 6 ja § 65 lg 2 alusel Artur Eesikule Harju Maakohtu 23.04.2015.

a otsusega mõistetud karistust talle Harju Maakohtu 24.10.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud 3 päeva võrra. Artur Eesikule mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud 3 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.03.
2. a ja lõppeb 30.07.
3. a. Vangla ei toeta Artur Eesiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulub Artur Eesiku tädi elukaaslasele. Korteri seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Korteriomanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Artur Eesiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Artur Eesiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Artur Eesik selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Artur Eesiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Artur Eesiku ja tema kaitsja, leiab, et Artur Eesiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Artur Eesik kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Artur Eesik temale mõistetud karistusajast (6 aastat 4 kuud 3 päeva) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Artur Eesik andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 2 Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Artur Eesiku vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korter kuulub Artur Eesiku tädi elukaaslasele, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Artur Eesiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Artur Eesik on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Artur Eesik on varasemalt toime pannud avaliku korra vastase süüteo ja tervisevastase süüteo. Käesoleval ajal kannab Artur Eesik karistust grupiviisilise röövimise katse toimepanemise eest suures ulatuses, mis on toime pandud relvaga. Kusjuures kuriteo, mille eest Artur Eesik käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal (s.o ajal, kui Artur Eesikul tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 24.10.

1. a otsuse alusel). Artur Eesiku varasemast elukäigust nähtuvalt on Artur Eesikule mõistetud eriliigilisi karistusi tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga, aga ka reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (1 kord). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud Artur Eesik oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutund väljakujunenud tegutsemismustreid. Viimati anti Artur Eesikule võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 24.10.
2. a otsusega (kriminaalasi nr 1-12-7491), millega asendati Artur Eesikule mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Samas tuli mõistetud karistus täitmisele pöörata põhjusel, et Artur Eesik pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus leiab, et Artur Eesiku poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest ta kannab käesoleval ajal karistust) on rasked. Süüdistusest nähtuvalt soovis Artur Eesik koos kuriteo kaasosalistega relva ähvardusel röövida 80 000 euro väärtuses sularaha. Selleks jättis Artur Eesik koos kuriteo kaasosalistega mulje, et hangib oma kuriteo kaasosalise tuttavale isikule 20 kg narkootilist ainet amfetamiini, mille viimane oli nõus 80 000 euro eest ostma. Tegelikkuses Artur Eesik ja tema kuriteo kaasosalised ei kavatsenudki narkootilist ainet hankida. Sularaha kättesaamiseks rammisid kuritegeliku grupi liikmed sularaha omanud isiku sõiduautot ja kasutasid sõiduauto peatamiseks ka laskekõlbulikku tulirelva. Kuritegu jäi lõpule viimata kuna sündmusesse sekkus politsei. Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt oli kuritegu läbimõeldud ja planeeritud ning kuriteo toimepanemise eesmärgiks oli suures ulatuses rahalise kasu saamine. Toimepandud kuriteo eest mõisteti Artur Eesikule liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud 3 päeva vangistust, millest Artur Eesik on käesolevaks ajaks ära kandnud ligikaudu 3 aastat 7 kuud vangistust. Harju Maakohtu 24.10.
3. a otsusest nähtuvalt on Artur Eesik ka varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo. 3 3.2 Artur Eesik on vangistuse jooksul läbinud riigikeele õppe A1 tasemel ja alates 24.07.
4. a osaleb riigikeele õppes A2 tasemel. Artur Eesik on osalenud vangla tööhõives. Artur Eesikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Sellest lähtudes peab kohus Artur Eesiku käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.3 Kohus on seisukohal, et Artur Eesiku vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Artur Eesikul on lähedaste toetus ja kindel elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Kohus peab positiivseks sedagi, et Artur Eesikul on vabanemise korral tagatud kindel töökoht xxxxxxxxxxxxxxx. Seega on Artur Eesikul võimalus vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja panustada perekonna (Artur Eesikul on ülalpidamist vajav alaealine laps) majanduslikku heaolusse, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus peab positiivseks, et Tartu Vangla andmetel on Artur Eesikul seisuga 23.08.
5. a vabanemisfondis 1410 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Seega võimaldab esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid.
6. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Artur Eesiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et Artur Eesiku puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need kohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus). Siinkohal peab kohus ka oluliseks, et Artur Eesikule mõisteti kuriteo toimepanemise eest 6 aastat 4 kuud 3 päeva vangistust, millest Artur Eesik on käesolevaks ajaks ära kandnud 3 aastat 7 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse Artur Eesiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et Artur Eesiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 2 aastat 9 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega ja seega kooskõlas õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb Artur Eesikul jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4