Kostja on rikkunud hageja mainet ja teotanud tema nime. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist au teotamise eest isiku kohta ebaõigete ja tegelikkusele mittevastavate faktiväidete avaldamise eest kolmandatale isikutele. Kostja käitumine kahjustab hageja mainet üksikemana, teotab tema au, on laimav ning mõjub tervisele, närvisüsteemile. Hageja on kohtule esitanud väljavõtted Facebooki kirjavahetustest. Tartu Maakohtu 18.09.2017 määrusega jättis kohus esitatud hagi käiguta ja määras 14 päevase tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, kus on märgitud nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid. Hageja esitas 19.09.2017 ja 02.10.2017 samasisulised avaldused hagiavalduse puuduste kõrvaldamisena. 2. Kohus küsis 12.10.2017 TsMS § 372 lg 3 alusel kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise osas. Kostja L. V. on seisukohal, et hageja esitatud faktiliste asjaolude pinnalt ei ole hageja isiklike õiguste rikkumine
mõttes või ebaõigete andmete avaldamine
Kogu hageja argumentatsioon baseerub väitel, et kostja on kolmandatele isikutele rääkinud, et hageja põhjustas kostja ja tema endise elukaaslase kooselu purunemise, mispärast on hageja maine ja au kahjustatud. Kostja selgitab esmalt, et sellised väited ei kujutaks isegi nende tõesuse puhul endast isiklike õiguste rikkumist
Teisalt toob kostja välja, et hageja pole esitanud ühtki asjaolu ega seda kinnitavat tõendit, mis annaks alust pidada hageja mainet või au kahjustatuks. Hageja väide on paljasõnaline ega saa iseenesest rikkuda ühtki hageja isiklikku õigust, mh ei ole sellise väite sisu ka kontrollitav. Kuivõrd hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel, siis on hageja nõue õiguslikult perspektiivitu ning hagi menetlusse võtmine üksnes põhjendamatuid menetluskulusid. Seepärast palub kostja kohtul jätta hagiavaldus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. 3. 03.11.0217 esitatud seisukohas leiab hageja jätkuvalt, et L. V. on käitunud tema suhtes õigusvastaselt, au teotanud, tekitades laimamisega moraalset kahju. Moraalne kahju väljendub selles, et L. V. avaldab tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid kolmandatele isikutele isikliku elu kohta. Hagi on õiguslikult põhjendatud
Kohtu põhjendused
ja § 1045 lg 1 p 4); 2 kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (
lg-d 1 ja 2); kostja on kahju tekitamises süüdi (
§-d 1043 ja 1050). 6.1 Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt seisneb kostja õigusvastane käitumine selles, et kostja väidab ja kirjutab Facebookis kolmandatele isikutele, et ma (hageja) olevat temalt D. P. üle löönud ja olevat perekonna lõhkuja, samuti, et D. P.1 jättis tema minu (hageja) pärast maha. Kohus märgib selguse huvides, et hagiavaldusele lisatud mõned ekraanipildid ei tõenda, et kostja oleks selliseid väljendeid kasutanud, kostja nimel avaldatud andmetest saab järeldada järgmist sõnakasutust : t…..(tavakeeles mittekasutatav väljend) d. jättis ikka mu teise naise pärast maha, hiljem märgitakse Irina nimelist isikut (tl 4). Kohus leiab, et esitatud vestlus ei anna alust eeldada hageja isiklike õiguste rikkumist kostja poolt. Eeldades esitatud faktiväidete õigsust, on hageja kuulnud väidetavalt kolmandate isikute käest, mida kostja on väidetavalt tema kohta avaldanud. Kohus märgib, et lähtudes juba Facebook´i vestluses osalenud isikute sõnakasutust, mis erineb tunduvalt tavalisest igapäevasest suhtlusest, saab sellist vestlust pidada nn ühe sõpruskonna omavaheliseks suhtluseks, mida ei saa aga lugeda hageja eraelu kohta andmete avaldamiseks kolmandatele isikutele. Pigem nähtub, et kostja on vestluses avaldanud andmeid enda eraelu kohta, ehk siis andmed, kellega ta koos on elanud jne. Iseenesest väljend, et keegi on kellegi teise naise pärast maha jätnud, ei saa rikkuda isiklikke õigusi ega kellegi au teotada. Hageja ei ole märkinud ega esitanud tõendeid ühegi asjaolu kohta, millest tulenevalt oleks eeldatav hagejal mittevaralise kahju tekkimine ja hageja saaks nõuda kahju hüvitamist. Hagis kirjeldatud kostja väited ja sõpruskonna teistele isikutele hagejast väidetava mulje jätmine ei anna alust eeldada hageja isiklike õiguste rikkumist kostja poolt. Üldteada on asjaolu, et millise mulje mistahes informatsioon isikule jätab, sõltub eelkõige sellest isikust endast, tema teadmistest, haridustasemest jne. Väidetav mulje jätmine ei anna seaduslikku alust esitatud kahjunõude rahuldamiseks. 6.2 Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et täidetud ei ole kostja poolt hagejale kahju tekkimise ja selle hüvitamise eeldused ning kohus jätab TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata. 7.Juhindudes TsMS § 168 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 8.Kohus selgitab hagejale, et kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, on hagejal õigus esitada kohtule TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel avaldus asjas tasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.