Kriminaalasi nr 1-12-6430 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 02.10.2017) Kriminaalasja number 1-12-6430

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust ja süüdi tunnistatud

§ 113

järgi ja karistuseks mõistetud 11 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks Marek Roosile 11 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistusaja alguseks 21.02.

1. a. Kohtuotsus jõustus 27.05.
2. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.02.
3. a ja lõpeb 21.02.
4. a.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 21.08.

1. a. 25.08.
2. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Marek Roosi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Marek Roosi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 28.09.2017 saabus kohtusse Marek Roosi pöördumine, mis lisati käesoleva asja materjalide juurde. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega kinnipeetava Marek Roosi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, oli arvamusel, et süüdimõistetut ei peaks vabastama. Isiku puhul on positiivseteks asjaoludeks osalemine tööhõives, vabanemise korral omaks kindlat elu- ja töökohta ning teda toetavad lähedased, kuid negatiivse külje pealt tõi prokurör välja kuriteo toimepanemise asjaolud ning selle, et isikut on eelnevalt kohtu poolt karistatud 11 korral. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid, seega prokuröri arvates Marek Roosi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Marek Roos avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Marek Roos kahetses toimepandud kuritegu ja lisas, et teadvustab endale, et tema õigusvastast käitumist põhjustas alkohol ning ta on valmis vabaduses probleemiga tegelema. Vanglas on ta läbinud kõik ettenähtud programmid. Vabanemise korral soovib Marek Roos tööle asuda ja rahalised nõuded tasuda. Lähedastest inimestest on kinnipeetaval ema ja vanaema. Samuti Liilia Kangro, kelle juurde Marek Roos vabanemisel elama asuks. Kinnipeetaval on ka tütar, kelle eest soovib võimalikult palju hoolt kanda ning teda toetada. Marek Roos kinnitas, et on valmis täitma kõiki kohustusi, mida kohus peab vajalikuks määrata. Kaitsja nõustus, et Marek Roosil on kuritegelik minevik, kuid pidas oluliseks, et isik on vanglas läbinud väga põhjalikud sotsiaalprogrammid ning oma probleemidesse süvenenud. Kaitsja märkis, et tähtaegse vabanemise korral ei ole võimalik kontrollida inimese käitumist, kuid kui inimene vabaneb elektroonilise valve alla, on võimalik teda kontrollida ja suunata, anda positiivset tuge. Kaitsja leidis, et kõik positiivne, mis kinnipeetav on vanglas teinud, on teataval määral garantiiks, et ta vabaduses käitub seaduskuulekalt. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole 2

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal on Marek Roos täitnud individuaalset täitmiskava- läbinud puidupingitöölise ja keevitaja kutseõppe, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning vestluseid probleemide lahendamisoskuste parandamiseks ja eesmärkide püstitamiseks, lisaks osalenud majandusabitööl. Alates 19.05.2017 on Marek Roos abitööline AS Eesti Vanglatööstuses. Kinnipeetava käitumine ametnike ja kaaskinnipeetavatega suhtlemisel on olnud korrektne ning konflikte ei ole esinenud, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega etteheiteid kinnipeetava tegevusele praegu teha ei saa, kontrollitud keskkonnas suudab Marek Roos kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral on Marek Roosil võimalik elada tuttava pensionäri juures Keilas. Kuigi Marek Roosil on head suhted säilinud nii ema kui vendadega, soovib ta asuda elama Keilasse, kus elas enne vangistust. Seal on tal enda hinnangul lihtsam leida tööd ning ka tema sõbrad on seal. Varasemalt on Marek Roos töötanud nii ametlikult kui mitteametlikult. Kinnipeetaval oli enne vangistust pidev sissetulek, kuid ta kulutas raha mõtlematult, sh alkoholile. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Seega on positiivne, et vabanemise korral on Marek Roosil garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ ABC Transport Grupp autopesija/autokosmeetikuna. Marek Roosil on ka tütar, kelle ülalpidamises osalemisest on kinnipeetav huvitatud. Kokkuvõttes on kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ja võimalused seaduskuulekaks eluks head. Küll aga ei erine need oluliselt tema varasematest elutingimustest. Oluline on, et kinnipeetav muudaks oma suhtumist alkoholi tarvitamisse, sest see on olnud peamiseks õigusvastast käitumist põhjustavaks asjaoluks. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele leiab kohus, et Marek Roosi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Marek Roosi puhul esinevad positiivsed asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, individuaalse täitmiskava läbimine) ei kaalu kohtu arvates üle Marek Roosi puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid (varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud). Marek Roos on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kui varasemad kuriteod on olnud varavastased, siis hilisemad pigem isikuvastased. Käesolevat liitkaristust kannab Marek Roos varguse ja tapmise eest, mis näitab, et Marek Roos on aja jooksul muutunud ühiskonnale ohtlikumaks. Praegu on Marek Roosil talle karistuseks mõistetud 11 aasta pikkusest vangistusest kandmata veel üle 5 aasta. Kohus on seisukohal, et korduvalt karistatud isiku, kelle kuriteod on läinud järjest raskemaks, vabastamine rohkem kui 5 aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Menetluskulud Marek Roosi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 02.10.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja 3