KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-4881 Kohtuasi Korteriühistu Tallinna 25 hagi AK (K) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/1080 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.05.2017 määrus menetluse lõpetamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Tallinna 25 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Korteriühistu Tallinna 25 (registrikood 80347143), esindaja Elena Shcherbina Kostja AK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Irina Reva Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 08.05.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Jätta menetluskulud Korteriühistu Tallinna 25 kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
- Korteriühistu Tallinna 25 (hageja) esitas 29.03.2016 hagi AK (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/
- Nimelt alustas kohtutäitur Elin Vilippus 01.03.2016 kostja avalduse ja tsiviilasjas nr 2-14-55669 tehtud määruse alusel täitemenetlust hagejalt kostja kasuks väljamõistetud 697 euro sundtäitmiseks. Nõude sundtäitmine oli lubamatu, sest hageja tasaarvestas 28.02.2016 menetlusdokumendis tsiviilasjas nr 2-15-15992 kostja menetluskulude nõude hageja võlanõudega kostja vastu. Võlg oli tekkinud perioodil juuni 2006 kuni august
- Seisuga 31.05.2011 oli kostja kommunaalkulude võlgnevus 985,38 eurot.
- Kostja hagiga ei nõustunud ja vaidles sellele vastu põhjusel, et tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja viidatud tsiviilasjas nr 2-15-15992 esitasid kostjad, sh AK vastuväited hageja nõudele ja tasaarvestuse avaldusele, mistõttu ei tasaarvestanud maakohus lahendi tegemisel hageja nõuet kostja nõudega.
- 14.10.2016 peatas maakohus tsiviilasjas menetluse kuni asjas nr 2-15-15992 kohtulahendi jõustumiseni või kompromissiläbirääkimiste lõpuni. Kostja taotluse alusel uuendas maakohus menetluse 11.04.
- Maakohtu määrus
- Maakohus lõpetas menetluse ja tühistas maakohtu 31.03.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 457 lg 1 ja 2 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Maakohus leidis 21.07.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15992, et hagejal ei ole kostjatelt võimalik nõuda võlgnevust, mis on tekkinud enne hageja asutamist, s.o 18.09.
- Eelnevale lisaks leidis kohus, et kõik enne 31.12.2011 sissenõutavaks muutunud nõuded on aegunud. Kuivõrd hageja tasaarvestus hõlmas perioodi 30.11.2006 – 27.10.2012 ja kohus tuvastas varasemas lahendis, et hagejal puudub sel perioodil tekkinud nõue, mida tasaarvestada kostja nõudega ning ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatut ümber ei lükanud, on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et hagejal ei ole nõuet, millega täitmisele pööratud kostja nõuet tasaarvestada. Eelnev seisukoht oli menetlusosalistele siduv (vt nt Riigikohtu 26.04.2017 määrust nr 3‑2‑1‑34‑17, p 13). Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Määruskaebus
- Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega menetlus taastada. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigust, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus jättis analüüsimata hageja esitatud nõude, seisukohad ja tõendid. Lisaks oli määrus vastuolus kehtiva Riigikohtu praktikaga. Maakohtu poolt kohaldatud Riigikohtu lahend nr 3-21-34-17 ei olnud praeguseid asjaolusid arvestades sobilik. Tsiviilasi nr 2-15-15992, millele maakohus vaidlustatud lahendi tegemisel tugines, oli sisu poolest käimasolevast vaidlusest erinev ja lahendeid ei saanud omavahel seostada. Vastus määruskaebusele
- Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 2 Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS § 659 ja § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus järgmist. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetluse, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohus on 26.04.2017 lahendis nr 3-2-1-34-17 selgitanud, et üldjuhul on pooltele siduv üksnes kohtulahendi resolutsioon. Kuid sellest reeglist teeb olulise erandi TsMS § 457 lg 2, mille järgi seob otsus menetlusosalisi kostja esitatud tasaarvestuse vastuväite korral ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Eelnev põhimõte on kasutatav ka hageja puhul, kes soovib välistada enda vastu maksma pandud nõude täitmise. Riigikohtu avaldatud TsMS § 457 lg 2 tõlgendus on kohaldatav sõltumata sellest, et asjaolud, mis tingisid Riigikohtu lahendi tegemise, ei lange üksüheselt kokku praeguste asjaoludega. Praeguses asjas palus hageja tuvastada sundtäitmise lubamatus põhjusel, et ta oli tasaarvestanud kostja nõude hageja nõudega kostja vastu perioodil 2006 juuni kuni 2012 august tekkinud kommunaalkulude võlgnevuse eest. Samas oli maakohus asjas nr 2-15-15992 tuvastanud, et hageja ei saanud kostjalt nõuda võlgnevust, mis oli tekkinud enne hageja asutamist 18.09.2012 põhjusel, et korteriomandi ühisuse võlgnevus ei olnud asjas esitatud materjalidest nähtuvalt hagejale üle läinud. Samuti jõudis kohus järeldusele, et kõik enne 31.12.2011 sissenõutavaks muutunud nõuded olid aegunud. Eelnevalt kirjeldatud järeldusi pooled ei vaidlustanud. Seega jõudis maakohus praegust asja menetledes õigele järeldusele, et kohus oli
- aastal teinud samade asjaolude kohta lahendi, mis oli pooltele siduv, s.t esines eeldus menetluse lõpetamiseks. Olukorras, kus kohus leiab, et esineb alus menetluse lõpetamiseks otsust tegemata, sest kohus on samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle teinud jõustunud lahendi, ei pea kohus analüüsima kõiki poolte esitatud väiteid ja tõendeid. Seega ei ole maakohus viidatud osas menetlusõiguse normi rikkunud. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3