KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number 31.08.2017.a. avaliku e-toimiku kaud Kohtuasi Xxxxavaldus avaldaja ja Xxxxühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise Xxxxsuhtes ja lapse ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks Menetlustoiming Lõpplahend hagita perekonnaasjas Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) 2-17-6137 Puudutatud isik Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Puudutatud isik Xxxx(ik xxxx, registreeritud elukoht puudub alates 02.03.2009, tegelik viibimiskoht teadmata) Puudutatud isiku Xxxx registreeritud elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Ilja Santašev (Advokaadibüroo Clarus, Parda 12, Tallinn) Ärakuulamise toimumise aeg 15.08.2017.a. RESOLUTSIOON
- Rahuldada Xxxx avaldus. Lõpetada Xxxx ja Xxxxühine hooldusõigus nende alaealise tütre Xxxx suhtes. Anda Xxxxtäielikult üle alaealise lapse Xxxx hooldusõigus. xxxx saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealise Xxxx ainuke seaduslik esindaja.
- Xxxxkuulub käesoleva kohtumääruse alusel Xxxx isikuhooldusõigus, s.o õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning 1 lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
- Xxxx kuulub käesoleva kohtumääruse alusel ka Xxxx varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta Xxxx riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda.
- Jätta avaldaja menetluskulud Xxxx kanda.
- Jätta puudutatud isiku Xxxx menetluskulud tema enda kanda. Kohtumääruse edasikaebamise kord, kehtivus ja jõustumine. Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus avaldajal ja kõigil asjast puudutatud isikutel Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest Xxxxja Xxxx. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik.
- Avaldaja Xxxxesitas 18.04.2017.a. Harju Maakohtule avalduse, milles ta palub lõpetada tema ja Xxxx ühine hooldusõigus nende alaealise lapse Xxxx suhtes ja anda lapse ainuhooldusõigus üle avaldajale.
- Avalduse esitamist põhjendas Xxxxsellega, et lapse isa lapsega ei kohtu ega suhtle lapsega juba aastaid ning sisuliselt teostabki lapse ainuhooldusõigust avaldaja ainuisikuliselt.
- Harju Maakohus kaasas menetlusse alaealise elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja määras, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 219 lõigetes 2 ja 5 sätestatust, alaealisele lapsele ka riigi õigusabi korras esindaja. Puudutatud isikule Xxxx määrati riigi õigusabi korras esindajaks advokaat Ilja Santašev.
- Puudutatud isik Xxxxkohtusse ärakuulamisele ei ilmunud ega oma seisukohta ta esitatud avalduse suhtes kohtule ei teatanud. Tulenevalt asjaolust, et Xxxxelukoht on avaldajale ja kohtule teadmata, toimetas kohus menetlusdokumendid Xxxx kätte nende 12.06.2017.a. Ametlikes Teadannetes avaldamisega.
- Kohtu poolt alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Ilja Santašev ja kohaliku omavalitsuse esindaja seisukohtade kohaselt on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtumääruse põhjendused.
- Kohus, ära kuulanud kohtuistungil avaldaja, puudutatud isikud ja alaealise esindaja ning alaealise elukohajärgse kohaliku omavalitsuse seisukoha, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele. 2
- Tulenevalt PKS § 123 lõikest 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse esmajoones lähtuvalt lapse huvidest. Lastekaitseseaduse §-i 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks, alati ja igal pool, seada esikohale lapse huvid. PKS § 137 lõike 1 kohaselt sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi nad muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
- Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesolevas asjas kogutud tõenditega ja menetlusosaliste ärakuulamisel antud seletustega on tõendatud, et alaealise Xxxx hooldusõigust teostab juba aastaid ainuisikuliselt lapse ema ning Xxxx Xxxx elu korraldamisel ja lapse kasvatamisel ei osale, on alus lõpetada käesoleva kohtumäärusega Xxxx Xxxx ühine hooldusõigus nende tütre Xxxx suhtes. Kohus annab käesoleva kohtumäärusega alaealise lapse hooldusõiguse täielikult üle lapse emale, kellega lapsel on lähedane hingeline suhe ning kes igapäevaselt last ka kasvatab ja tema eest hoolitseb ning kellest saab käesoleva kohtumääruse alusel alaealise ainuke seaduslik esindaja, kellele kuulub nii lapse isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus.
- Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 138 lõikele 1 võib, juhul kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Menetluskulude jaotamine ja rahaline kindlaksmääramine.
- Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu peab kohus põhjendatuks jätta avaldaja kanda ja puudutatud isiku Xxxx menetluskulu tema enda kanda. Kuna kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ja Xxxx menetluskulud tema enda kanda ning Xxxx menetluskulud Eesti Vabariigi kanda, puudub vajadus käesoleva kohtulahendiga kindlaks määrata menetlusosaliste menetluskulude suurust. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik 4