← Eesti

2-16-5639/43

Obsah (7)§ 176§ 175§ 659§ 226§ 174§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2017, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud kohtulahend

) § 174 lg-le 9, mille kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Maakohus asus juba otsuses seisukohale, et hagejate esindajate esindusõigus on piisavalt tõendatud. Hagejad on volitanud Swedbank AS (edaspidi „pank“) end esindama ning kuna volitus on antud edasivolitamise õigusega, siis võis pank volitada teisi isikuid, sh Raimo Juurikat ning Marit Toomi hagejaid kohtumenetluses esindama. Nimetatud isikud vastavad

§-s 218 sätestatud nõuetele. Kuivõrd hagejad on panka volitanud end esindama, siis puudub alus kahelda, et pank on hagejate eest menetluskulud kandnud. Seega puudub vajadus kohustada hagejaid

§ 176lg 6 alusel esitama menetluskulude tasumist tõendavaid dokumente.

  1. Hagejate tasutud riigilõiv 16 800 eurot ei kuulu kostjalt väljamõistmisele täis ulatuses. Kohus kinnitas
  2. mai 2016 määrustega viie hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille alusel tagastas kohus hagejale kokku riigilõivu 750 eurot. Kompromissimäärustes on pooled leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäid viie hageja suhtes tasutud riigilõivu summad hagejate enda kanda. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele riigilõiv 15 300 eurot, st 51 hageja nõudelt.
  3. Kuna hagejate menetlusdokumendid on esitatud ühiselt mõlema esindaja poolt, ei ole võimalik täpselt eristada, millises ulatuses kumbki esindaja õigusabi osutamises osales. Võttes arvesse, et Raimo Juurikas panga töötajana on üksnes hageja 7 esindaja, siis ei ole otstarbekas ega mõistlik hakata eraldi hindama, kui suures osas kumbki esindaja menetlusdokumendi koostamisel osales. Seda enam, et dokumendid on esitatud ja allkirjastatud ühiselt. Tulenevalt

§ 175lg-st 2 ei hüvitata menetlusosalist esindava töötaja õigusabikulusid. 4

(7)Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et vandeadvokaat Marit Toomi kaasamine oli panga poolt üksnes formaalne samm. Kui pank edasivolitajana pidas vajalikuks volitada hagejaid esindama lisaks panga juristile ka vandeadvokaadi, siis on see põhjendatud ning tekkinud õigusabikulud on hüvitatavad. Eeltoodust tulenevalt tuleb arvesse võtta Marit Toomi õigusabikulusid nende põhjendatuse ja vajalikkuse järgi. Hagejad kinnitasid, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada, seega tuleb õigusabikulud neile hüvitada koos käibemaksuga.
  1. Hagejate 1-6, 8-10, 13-23, 25-39, 41-49 ja 51-56 lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise ajakulu on maakohtu menetluses põhjendatud 20,85 t ulatuses ja apellatsioonmenetluses 6,6 t ulatuses. Esindaja tunnihind 120 eurot (käibemaksuta) on samuti põhjendatud. Seega tuleb nimetatud hagejatele hüvitada maakohtu menetluses õigusabikulu 3 002,40 eurot (= 20,85 × 120 + 20%) ja riigilõiv 15 000 eurot ( = 50 × 300) ning apellatsioonmenetluses õigusabikulu 950,40 eurot (= 6,6 × 120 + 20%) – kokku 18 952,80 eurot. Nimetatud hagejatele kuulub menetluskulu hüvitamisele võrdsetes osades, st kostjal tuleb igale hagejale hüvitada 379,06 eurot (= 18952,80 : 50). Hagejale 7 tuleb hüvitada riigilõiv 300 eurot. MÄÄRUSKAEBUS
  2. Kostja esitas vaidlustatud määruse peale
  3. juulil 2017 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja uue määrusega jätta hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:  maakohus jättis lahendamata kostja taotluse kohustada hagejaid täpsustama neil tekkinud menetluskulusid ning esitama menetluskulude tekkimist tõendavad dokumendid. Kohus ei kontrollinud hagejatel menetluskulude tekkimise asjaolud;  maakohus mõistis kostjalt välja rahasummad, mida hagejatel ei ole menetluskuluna tekkinud;  maakohus asus ebaõigele seisukohale, et hüvitamisele kuulub riigilõiv 15 300 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem;  maakohus tuvastas ebaõigesti, et hagejate õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud;  maakohus asus ebaõigele seisukohal, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud koos käibemaksuga. Kohus on jätnud arvestamata, et õigusabiarved on esitatud kolmandale isikule, kes on käibemaksukohustuslane ning saab seeläbi käibemaksu tagasi arvestada. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 5

(7)Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.

§ 176

lg 6 ei kohusta kohut nõudma menetlusosaliselt menetluskulusid tõendavaid dokumente, vaid annab selleks võimaluse. Maakohus leidis põhjendatult, et menetluskulude tõendamiseks täiendavate dokumentide esitamine pole vajalik, kuna esitatud dokumendid kinnitavad panga volitusi hagejate esindamiseks pankrotimenetluses ja panga poolt hagejate eest menetluskulud kandmist. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirjad põhimenetluses maakohtule

  1. novembril 2016 ning ringkonnakohtule
  2. märtsil 2017, millele lisasid ka õigusabikulude arved. Menetluskulude nimekirjadest nähtub detailselt lepingulise esindaja tehtud töö ja selleks kulunud aeg. Hagejad kinnitasid ka, et menetluskulud on nende eest tasunud pank. Täiendavalt selgitasid hagejad
  3. aprilli 2017 menetlusdokumendis, et arvetel kajastub vandeadvokaadi Marit Toom osutatud õigusabi. Kostja ei toonud välja ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et hagejate menetluskulu nimekirjades tehtud toiminguid on tegelikult tehtud või et hagejate lepinguline esindaja on nimetatud mahus õigusabi osutanud. 13.

§ 226lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu.

Samas esitas vandeadvokaat Marit Toom maakohtu nõudmisel põhimenetluses

  1. oktoobril 2016 kinnituse selle kohta, et hagejate ja Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid vahel on sõlmitud kliendileping õigusteenuse osutamiseks. Maakohtule esitati koos hagiavaldusega ka vastavad edasivolitamise õigusega antud volikirjad, millega hagejad volitasid panka nõudeavalduse, selle täienduse ja hagiavalduse esitamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Seega leidis maakohus õigesti, et pank võis edasivolituse alusel volitada juristi Raimo Juurikas ja vandeadvokaati Marit Toom hagejaid kohtumenetluses esindama.
  2. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et menetluskulud tasus pank hagejate eest kolmanda isikuna. Nähtuvalt maakohtule esitatud volikirjadest oli hagejate ja panga vahel esindussuhe. Esindaja poolt esindusõiguse raames tehtud tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes selliselt, nagu oleks vastava tehingu teinud esindatav ise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg 1 teise lause järgi tekivad kehtivast esindusest õigused ja kohustused esindatavale, mitte esindajale (vt Riigikohtu
  3. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p 30). Seega tuleb asuda seisukohale, et pank tegutses õigusabikulude tasumisel hagejate esindajana ning tegelikult tekkis hagejatel kohustus õigusteenuse eest tasuda.
  4. Küsimus sellest, kas hagejate tasutud riigilõiv (kokku 15 300 eurot) on põhiseaduspärane või mitte, on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu
  5. aprilli 2017 määrusega lahenduse leidnud. Kuna riigilõivu tasus pank kui hagejate esindaja, tuleb asuda seisukohale, et vastav kohustus tekkis tegelikult hagejatel.
  6. Arvestades asja sisulist keerukust, ei ole alust asuda seisukohale, et advokaadi kasutamine polnud põhjendatud. Ainuüksi asjaolu, et hagejate esindajaks oli pank, kelle struktuuri koosseisus on kvalifitseeritud juristid, ei võta neilt võimalust kasutada kohtumenetluses osalemiseks lepingulist esindajat, sest

ei sätesta sellist piirangut. Lepingujärgseks esindajaks kohtus võib muu hulgas olla advokaat (vt Riigikohtu

  1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 14 teine lõik, ja selles viidatud varasem kohtupraktika).
  2. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldus kostjalt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejatele osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu 6

(7)hinnangul ei ole maakohus hagejate lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. 18. Põhjendamatu on kostja väide nagu pidanuks maakohus arvestama, et pank on käibemaksukohustuslane.

§ 174

lg 6 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega võimaldab seadus käibemaksu hüvitada ka menetlusosalisele, kes küll on käibemaksukohustuslane, kuid ei saa mingil põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus on hagejate kinnitus, et nad ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hagejad kinnitasid, et nad ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuna õigusabikulud kandis pank. Käibemaksu tagasiarvestamise võimatuse muu põhjus võib olla esindaja poolt esindatavatele ühise arve või muu maksenõude esitamine, mis ei tarvitse olla piisav käibemaksu mahaarvamiseks, samuti ei ole äriühingu iga tegevus seotud äritegevusega sel viisil, et vastavalt kulult tasutud käibemaksu saab maha arvata. 19.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 20. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.