2-17-7945 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2017. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-17-79

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus Xxxxpankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on Konstantin Belovil 22.05.

1. a seisuga maksuvõlg kokku summas 10 031,67 eurot, millest 6 685,58 eurot moodustab põhivõlg ning 3 346,09 eurot arvestuslik intress. Võlgnikul on püsiv maksuvõlg tekkinud alates
2. aastast. Maksuhaldur on saatnud pangakonto arestimise korraldusi Eestis asuvatele krediidiasutustele, esimesena väljastas maksuhaldur 26.06.
3. a korraldused nr 13.27/416464 ja 13.2-7/416480, millega arestis võlgniku Swedbank AS-s ja SEB Pank AS-s asuvad arvelduskontod. Täitemenetluse jätkamiseks on maksuhaldur edastanud 11.09.
4. a Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale kokku üheksa täitmisavaldust. Täitemenetluses ja maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud ligi viie aasta jooksul maksuvõlga sisse nõuda. Seetõttu tuleb põhjendatult asuda seisukohale, et Xxxxon maksejõuetu ning võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine. 21.06.2017.a. rahuldas kohus avalduse ning nimetas Xxxx ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Võlgniku vastus Võlgnik vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja, võlgniku ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (11 452,39 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara, rahaliste vahendite jääk AS-i SEB Pank kontol on 4,66 eurot.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et elukaaslase Irina Belova poolt osutatud raamatupidamisteenuse eest tasuti raha võlgniku pangakontole, kust rahad kanti edasi Julia Belovale, kes on Irina Belova ema. Võlgnik oli küll teadlik, et FIE-na tegutsedes peab makse maksma, kuid maksude ulatuse ning raha ülekannete kohta võlgnikul seletus puudus. Maksejõuetuse on ajutises menetluses tuvastatu kohaselt põhjustanud muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei tuvastanud haldur vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. 2

§ 171

lg 2 p 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistav asjaolu: võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist. Kohtu hinnangul on võlgnik esitanud sisuliselt taotluse pankrotimenetluse kaudu kohustuslikest riiklikest maksudest vabanemiseks. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse eesmärk ei ole riiklikest maksudest vabastamine. Riigikohus on lahendis 3-3-1-74-09 asunud seisukohale, et maksude tasumisest kõrvale hoidmine saab olla vaid tahtlik tegu. Võlgniku maksukohustusest vabanemine on välistatud kõigis võlavabastussüsteemides, mistõttu puuduks võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel edulootus. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30sätestatule.

Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 4,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 405 eurot ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 38 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud.

§ 150

lg 4 näeb ette, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lisaks käsitleb menetluse raugemise korral

§ 150

lg 1 p-des 2 ja 5 nimetatud kulude jaotust

§ 23

lg 4, mis sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kusjuures riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest ajutise halduri kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3