Obsah (7)

§ 2§ 114§ 206§ 252§ 203§ 250§ 63

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) §-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning jättis taotluse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. R. Vassiljev esitas 10.12.2017 määruskaebuse, milles ta palub muuta Tartu Halduskohtu 07.12.
2. a määrust, kuna tema tervislik olukord on märgatavalt halvenenud, tal on tekkinud XXXX. R. Vassiljev palub vabastada ta riigilõivust.
3. R. Vassiljev esitas 10.12.2017 apellatsioonkaebusena pealkirjastatud dokumendi, milles ta märgib, et Tartu Vangla ja Tartu Halduskohus ei rahuldanud tema vaideid seoses suitsetamise keeluga Tartu Vangla territooriumil, mille tõttu on tema tervis katastroofiliselt halvenenud ja rikutud on tema põhiõigusi. R. Vassiljev palub ringkonnakohtul anda talle õigus suitsetada Tartu Vanglas selleks ettenähtud kohas ja kuulutada õigustühiseks Tartu Vangla kodukorra punktid. Veel märgib R. Vassiljev, et süvenenud on haigused, nagu XXX ja XXX. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. R. Vassiljev esitas ringkonnakohtule nii määruskaebusena pealkirjastatud kui ka apellatsioonkaebusena pealkirjastatud dokumendid, milles ta palub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Tulenevalt

§ 2

lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus käsitleb eelnimetatud dokumente ühe määruskaebusena. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni punkti 2 ja rahuldaks tema esialgse õiguskaitse taotluse. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus esmalt 2 määruskaebuse menetlusse võtmise küsimuse (I) ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse põhjendatuse osas (II). I 6.

§ 114

lg 2 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi kehtib ka igas järgmises kohtuastmes, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse esitajale määruskaebemenetluses menetlusabi andmise eelduste esinemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Arvestades vangla poolt 12.12.2017 esitatud määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõtetelt nähtuvaid andmeid perioodi 10.08.-09.12.2017 (määruskaebusele lisatud menetlusabi taotlus) kohta on ringkonnakohtu hinnangul menetlusabi andmise eeldused jätkuvalt täidetud ning käesolevas menetlusstaadiumis puuduvad alused menetlusabi jätkuvuse katkestamiseks. Seega tuleb R. Vassiljev vabastada määruskaebuse esitamisel riigilõivu (15 euro) tasumisest Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale. R. Vassiljevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele ja on esitatud tähtaegselt. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus R. Vassiljevi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale

§ 206

lg 1 alusel koosmõjus

§ 252lg-ga 7 menetlusse.

II

1. Ringkonnakohus leiab, et R. Vassiljevi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 07.12.
2. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Esialgse õiguskaitse taotluse esitajal tuleb

§ 250

lg 2 kohaselt oma taotlust põhistada, mis tähendab konkreetsete ja veenvate selgituste esitamist selle kohta, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed saabuksid taotluse rahuldamata jätmisel.

§ 63

kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud põhjendusena tema tervisliku olukorra halvenemist. Eeltoodu ei lükka siiski ümber halduskohtu põhjendust, et suitsetamise piiramise või keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht ning tekkida võivaid vaevusi korrigeeritakse ravimitega. Ka ei ole määruskaebuse esitaja ümber lükanud halduskohtu põhjendusi, et üldteadaolevalt ei ole suitsetamine terviseprobleeme leevendav ega ärahoidev tegevus ning et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks ka kooskõlas kolmandate isikute ega avalike huvidega. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus R. Vassiljevi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse resolutsiooni p 2 osas muutmata. 9. R. Vassiljev on 10.12.2017 esitatud dokumendile lisanud Tartu Halduskohtu 07.12.2017. a määruse, mis aga on toimikus juba olemas, mistõttu ringkonnakohus tagastab selle määruskaebuse esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel