Obsah (4)

§ 187§ 188§ 186§ 209

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-8140 Tsiviilasi Xxxx`i avaldus kohtu nõusoleku saa

) § 131 lõike 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda

§ 187

ja § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 187

lõike 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

§ 188

lõike 1 punktide 1, 2, 6, 7 ja 9 ning 11 kohaselt ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist ja võtta laenu ning teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks, samuti teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, v.a

§ 186

lõikes 4 sätestatud juhtudel.

§ 209

lõike 1 kohaselt võib isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määrata erieestkostja nendeks toiminguteks, 3 mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse erieestkostja ka

§-is 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas.

1. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 5 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda mh põhimõtetest, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid ning et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. LaKS § 21 lõike 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; 3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi tuleb, juhul kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.
2. Vastavalt kohtule esitatud dokumentaalsetele tõenditele on tõendatud, et: 9.1.Xxxx`i ja Xxxx`i ema Xxxx(isikukood xxxx) suri 23.11.2015 (t/l 8); 9.
3. avaldajale ja lastele kuuluvad kaasomandina 1/3 mõttelised osad korteriomandist asukohaga Xxxx (registriosa xxxx, t/l 8 pöördel); 9.
4. korteriomand asukohaga Xxxx, on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS-is kasuks laenulepingu nr xxxx alusel (t/l 11), mille laenujääk oli 23.05.2017 seisuga 55.240,88 eurot (t/l 12); 9.
5. avaldajal on stabiilne sissetulek, mis võimaldab tal laenukohustusi täita (t/l 13).
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja selle lisadega, puudutatud isikutele Xxxx`ile ja Xxxx`ile riigi õigusabi korras määratud esindaja ning puudutatud isikute Xxxx`i ja Xxxx`i elukohajärgse kohaliku omavalitsuse Tallinna linna Pirita Linnaosa Valitsuse seisukohtadega, uurinud kõiki dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole otstarbekas alaealistele lastele erieestkostjat määrata ning tehingute tegemine avalduses toodud tingimustel on laste huvidega kooskõlas, tuleb Xxxx`ile anda kohtu nõusolek alaealiste laste Xxxx`i ja Xxxx`i nimel, jagades seejuures 23.11.2015 surnud Xxxx(isikukood xxxx) pärandvara, alaealistele lastele Xxxx`ile ja Xxxx`ile kuuluvate korteriomandi mõtteliste osade asukohaga Xxxx (registriosa xxxx), müügiks turuhinnaga kustutades vajadusel korteriomandile Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegi ning tehes seejuures kõik eeltooduks vajalikud tehingud (sealhulgas sõlmida kõik vajalikud lepingud, muuhulgas laenulepingu muutmise või lõpetamise lepingu, hüpoteegi kustutamise lepingu, korteriomandi võla- ning asjaõiguslepingu). Xxxx`il on õigus korteriomandi mõtteliste osade müügist saadavate rahaliste vahenditega täita vastavalt Tallinna notar Reeli Eelmetsa poolt 01.03.2016 välja antud pärimistunnistusele nr xxxx, Swedbank AS-i ees olev laenukohustus, mis tuleneb laenulepingust nr xxxx, Xxxx`ile ja Xxxx`ile kuuluvates osades. Korteriomandi müügist ülejäänud rahalisi vahendeid, mis võib kanda kogu ulatuses Xxxx`i pangakontole, võib Xxxx, pärast laenukohustuse täitmist, kasutada uue korteriomandi soetamiseks võrdsetes osades enda, Xxxx`i ja Xxxx`i kaasomandisse. Lisaks annab kohus Xxxx`ile kohtu nõusoleku alaealiste laste Xxxx`i ja Xxxx`i nimel teha kõik vajalikud tehingud (sealhulgas sõlmida kõik 4 vajalikud lepingud, muuhulgas laenuleping, selle muutmise leping, hüpoteegi seadmise, muutmise ja/või suurendamise leping, korteriomandi võla- ning asjaõigusleping) soetamaks uus korteriomand võrdsetes osades enda, Xxxx`i ja Xxxx`i kaasomandisse ja kasutamaks uut korteriomandit Xxxx`i poolt võetava pangalaenu tagatisena. Seega on kohtu hinnangul avaldus põhjendatud, on esitatud alaealiste laste Xxxx`i ja Xxxx`i huvides ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele. Menetluskulude jaotamine
7. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealiste laste huvides ja kohus määras alaealistele lastele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealistele lastele riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Avaldaja poolt tasutud riigilõivu ja tema lepingulise esindaja kulud jätab kohus tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Krüger (telefon (+372)6200057, elektronpost lea.kryger@kohus.ee). Kohtujurist Anneli Põder (elektronpost anneli.poder@kohus.ee). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee). 5